Praegu oma tublrikasti avades pidin ma teise akna kaudu vaatama minema, et millest ma viimati ĂŒldse kirjutasin. Jajah, see PĂŒhajĂ€rve vĂ€rk.
Ega tegelikult suundusin ma tĂ€na siia jĂ€llegi sellest mingist teatud kohusetundest kirjutada. Ma mitu pĂ€eva olen juba tundnud, et tahaks, aga pole veel seda Ă”iget pointi tulnud.Â
Seega ei vĂ”ta ma vastutust, et tĂ€nane postitus tuleb vĂ€lja nagu ĂŒks ideaalne keskkooli kirjand oma sissejuhatuse, teemaarenduse ja kokkuvĂ”ttega. Ăigupoolest ei ole vast minu postitused kunagi sellised. Vabanduseks kasutan ma seda, et oma kooliĂ”pingutes pean ma niigi kirjutama palju sĂŒstematiseeritud tekste, seega on blogi rohkem ânĂŒĂŒd-tuli-mĂ”te-panen-kirja-nii-nagu-tulebâ tĂŒĂŒpi. VĂ”ta vĂ”i jĂ€ta.
No igaljuhul. Kui ma sunnin oma halle ajurakukesi mÔtlema, siis viimasel ajal hmmm...
...on mu öökapile kogunenud kummalisi ajakirju, mis rÀÀgivad toodete disainimisest, mĂ”ne toote edulugudest, uutest tapeetidest ja mustritest, sisekujundusest ĂŒleĂŒldisemalt vms. Salajane sisekujundushuvi on kogu aeg olemas olnud ja poodides âunistamasâ kĂ€inud olen ma vist oma teadliku elu algusest. NĂŒĂŒd on aga pĂ”nev vaadata, mida siis pĂ€riselt tehakse vĂ”i tehtud on. Ja kuidas!
Meie Tallinna koju tuleb uus köögimööbel, seega seda enam olen ma selle vĂ€ikse (vĂ”i ka suure) projekti pĂ€rast pisut elevil. Milline ta tuleb ja kuidas ta tuleb :)Â
...lisaks olen ma ebatavaliselt palju veetnud aega kuskil maanteel olles. Nii kooli- kui ka eraelulised kohustused viivad mind lausa hĂ€irivalt palju Tallinnasse. Kahe otsaga asi muidugi - ma olen Tartust kui linnast tibake vĂ€sinud ja Tallinn on muutumas aina toredamaks. Ent samas on kodu ja kool ja oma elu ikkagi Tartus, seega on iga nĂ€dal Tallinnas kĂ€ia ĂŒsna tĂŒĂŒtu ja raske on sĂ€ttida oma asju nii, et saaks kĂ”ik tehtud.
...ma ei ole mĂ€rkmikutĂŒĂŒp. St mul on ta olemas ja ma kirjutan sinna ka, aga suuremal vĂ”imsusel töötab mu aju ja seega ma enamasti tean peast, mis millal ees ootamas on. Ja teine aspekt on see, et mul lĂ€heb meelest Ă€ra mĂ€rkmikusse kirjutada. Kolmas aspekt on aga see, et mulle tegelikult meeldib mĂ€rkmik ja see, et seal on kĂ”ik asjad ilusti kirjas. Miks ma hakkama ei saa, ma ei tea.
...ma tegelen viimasel ajal oma esimese maailma probleemidega, nagu nĂ€iteks a) milline mobiil osta ja kas ĂŒldse osta ning b) kus pidada sĂŒnnipĂ€eva. Ăsna hale mu meelest. Inimestel on pĂ€ris probleemid, aga mina olen juba oma olematud probleemid oma peas kasvatanud nii suureks, et ainult nendest mĂ”tlengi. Ja siis jĂ€lle mĂ”tlen nendele, kes minu lĂ€hedastest maadlevad mĂ”ne pĂ€ris elulisi ja olulise probleemiga. Mnjah. Kurb, ma ĂŒtleks. Sain nĂŒĂŒd endale sellega ĂŒhe probleemi veel juurde...
...kĂ€isin Dâga eile trennis. Ăritasin olla sama tugev kui Dan ja noh, ĂŒtleme nii, et tuli vĂ€lja, aga tĂ€na olen vĂ€sinud. Samas ikkagi maruuhke enda ĂŒle, et Ă€ra pingutasin need harjutused ja minu ĂŒllatuseks lasin tekkida enda ja D puhul justkui âtreener vs treenijaâ suhte. Liisi,Ă€ra nĂŒĂŒd ehmu, ma ikkagi ei pea harrastussportlast pĂ€ris treeneriks, vaid pean siin silmas seda motiveerimist stiilis âsa jaksad seda veel kaks korda tehaâ. Seega jah, olen uhke, aga oleksin veel uhkem, kui selliseid pĂ€ris treenimise pĂ€evi veel tuleks.Â
...ja lĂ”petuseks on mul hea meel, et selleaastase pimeda ja kĂ”leda sĂŒgise tĂ€idavad kiired ja mitte nii kiired kohustused ja toredad ettevĂ”tmised sĂ”pradega. Juba peaaegu nĂ€dala pĂ€rast lĂ€hme me VĂ”rtsjĂ€rve ÀÀrde ja juba varsti peale seda kohtume loodetavasti minu sĂŒnnipĂ€eva tĂ€histades. Ning siis juba jĂ”ulupeod ja jĂ”ulud ja vana-aastaĂ”htu. Ja ohoo - peale seda polegi ju kevadeni enam kaua jÀÀnud.
Seega selline natukene niisamajutuline postitus tuli. Ma asun nĂŒĂŒd D marineeritud kana tegema ja natuke kodu korrastama. Homme on jĂ€lle koolipĂ€ev ja nĂ€dalavahetus tuleb sĂŒnnipĂ€evane ja isadepĂ€evane. Ătlen tsaukitsau!