Pätud kasvatavad herneid

Pätud toimetavad igapäevaselt Merivälja Lasteaias Tallinnas. Blogi kajastab meie tegemisi Räpina Aianduskooli projekti "Sõprusetera" raames.

[p2tud-ja-herneterad-blog]

Projekt on läbi! 

Meil on hernemaitse suus ja ootame suve, et saaks veel ja veel herneid krõbistada näiteks maal vanaema juures. Henrned lõhnavad uskumatult hästi!  Praegu oli valminud herneid nii palju, et iga laps sai ühe herne suhu. Mõned hernekaunad on meil pikkade nädalavahetuste käigus ära kuivanud ja kahjuks ka mõned taimed on pikkade nädalavahetuste tõttu kannatada saanud, kas siis liiga palju päikest, ülekastmise või hoopis janu tõttu närbunud. 

Varsti saame loodetavasti jälle herneid! 

[p2tud-ja-herneterad-blog]

Meil on ilus hernemets! Herned on vahepeal pikaks kasvanud. Ja ohh rõõmu! Neljapäeva pärastlõunal leidsime kastmise käigus  juhuslikult ka esimese õienupu. Elevus oli väga suur. Mängisime ka lihtsat otsimisemängu, kes oli õie leidnud, ei tohtinud teistele näidata, vaid pidi ise märkama. Polegi nii lihtne, kui sa pole enne herneõit näinud. (Ka õpetaja ise suudab selle vahel silmist kaotada :) )

Kui viimane kord sissekande tegime, siis oli meil 18 taime üles tõusnud. Tänaseks on lood teised - 20/20! Me ei tea kuidas, aga kaks tükki sattusid ühte topsikusse. Lasteaias ikka juhtub. Nüüd meil hernekaksikud, kuigi üks on leotatud ja teine leotamata, aga seda ei suuda me enam tõestada, kumb on kumb. 

Kõige esimesena tärganud hernes, see kelle topsikut ehib Pätu kleebis - Valma ja leotatud, ei olegi kõige pikem hernes meie herneperes, vaid ta on tubli keskmine 23 cm-ga. 

[p2tud-ja-herneterad-blog]

Hernelapsed kasvavad jõudsalt! 

Kahekümnest hernest tõusis üles kaheksateist tükki. Kaks Ermet, üks leotatud ja teine leotamata pole ikka veel nina mulla seest välja pistnud. Ei tea kuhu nad kadusid või mida nad ootavad. 

Panime hernestele täna grillpulgad toeks. Osadele lastele pakkus see huvi, Õpetaja, miks nii, miks neid pulki veel vaja on?Õpetajad ei pidanudki ise selgitama miks, sest nii mõnigi Pätu (Robert) oskas ise teistele selgitada ja kasutas seejures sõna “ronitaim” kui muuseas. Kuulasime Anneliga lihtsalt vaikselt ja olime rõõmsad, kui targad lapsed meie rühmas käivad. 

[p2tud-ja-herneterad-blog]

Vaadake, mis me reede (03.03.2017) leidsime! 

Olime rõõmsad! Lapsed kinnitasid, et reede õhtuks oli hernetaimeke juba palju suurem! 

[p2tud-ja-herneterad-blog]

Pilguheit aknalauale ja projektivihikutesse. 

Maskott "Pätu" on valvepostil. "Millal need herned juba kasvama hakkavad?" Rõõm on tõdeda, et päeva jooksul käiakse ikka mitu korda vaatamas, kas äkki nüüd juba..

Meil on igal lapsel oma projektipäevik ka. Sinna siis kirjutame ja joonistame, mis me projekti käigus teeme. Rohelised ristkülikud tähistavad topsikuid, mille seest veel ei paista hernetaime.  6-7aastased lapsed kirjutasid lisaks juurde, mida taimed kasvamiseks vajavad.

5-7aastased lapsed joonistasid, kuidas me seemned mulda pistsime. Vaadake, kui rõõmsad me kõik oleme!!! Täpselt niimoodi me põrandal ümber mullakoti istusimegi. Kahjuks oli õpetaja nii ametis, et ei taibanud pildistada, aga Sigridi joonistus on väga tõetruu ;)

[p2tud-ja-herneterad-blog]

Kuidas hernes mulda sai?

Tere! Meie oleme Pätu lapsed Merivälja lasteaiast. Enamus meist on juba päris suured: oleme 5-7aastased, osad meist lähevad sügisest juba kooli, aga meil on pesamuna ka, üks vahva kolmene tüdrukutirts.  Oleme nagu üks hästi mõnus hernekaunapere - kõik erineva suurusega, aga koos üks mõnus rühm. 

Mõnusas rühmas, on mõnusad lapsed ja mõnusatel lastel on ka mõnusad vanemad. Nii tuletaski õigel ajal üks emme meile meelde, et Räpina Aianduskoolil on juba teist aastat käsil nii vahva projekt, mil haridusasutustesse saadetakse seemned ja Internetis on üleval juhised ning meie ülesanne on ainult taimede eest hoolitseda ja pärast kõik see hernesaak ära süüa. See vahva emme isegi registreeris ise meie rühma projektis osalejaks. 

Herned pistsime mulda juba esmaspäeval (27.02.2017) pärast magamist. Meid on rühmas 20 ja saime 20 herneseemet. Natuke tekitas see meis segadust, kas igaüks hakkab oma taime kasvatama ja millal saab taime koju viia, et emme-issiga head asja jagada, aga lõpuks otsustasime kõik koos, et kõik see “hernepõld” on meie ühine ja päris kadekopsid me ka ei ole ja emmed ja issid saavad ka proovida. 

Täna käisid lapsed juba lootusrikkalt uurimas, kas äkki-äkki on mõni lehenupp end mulla seest välja ka pistnud. Veel ei olnud. Aga varsti-varsti..