#droonid

[jeintalu]

Moskva

Naftatöötlustehas Moskva idaserval, Kapotnja rajoonis

18 juuni hommikul 2026

allikas: StranaUA

[jeintalu]

Putini strateegia

Venemaa president Putin tunnistas probleeme seoses Ukraina droonirünnakutega.

Ta teatas aga, et muretsemiseks pole põhjust ja kõik taastatakse kiiresti.

Seejuures avalikustas Putin Ukraina droonirünnakute edukuse põhjuse.

Nagu ma asjast aru saan, on võtmeks ründedroonide kombineerimine satelliitsidega.

Droonide eeliseks on see, et nad lendavad väga madalalt, mistõttu radarid ei näe neid ja ka vaateväljas püsivad nad lühiaegselt. Samas on droonid suhteliselt odavad, mistõttu neid on palju, nii et kõiki droone alla tulistada ei jõuta.

Ent droonid, mis lendavad madalalt ja kaugele, vajavad juhtimist. Raadioside madalalt lendavate objektidega aga on problemaatiline.

Siin tulebki appi satelliitside. Ukraina ründedroonid kasutavad Starlink sidesatelliite. Kuna Starlinki satelliite on palju, siis on side kvaliteet hea ega ole katkendlik.

Niisiis USA osaleb Vene-Ukraina sõjas Ukraina poolel vägagi mõjusalt, sest Starlink sidesatelliidid on USA omad.

Mida Venemaa saaks teha?

On kõlanud hääli Starlink kahjutuks teha. Tõenäoliselt on Venemaa selleks tehniliselt võimeline. Ent Venemaa ei soovi rünnata USA sidesatelliite. Putin isegi ei räägi sellisest võimalusest.

Mida Putin nüüd peaks ette võtma?

Putin teatas, et Venemaa arendab oma sidesatelliitide süsteemi.

Ent see hakkaks toimima ehk alles järgmisel aastal, pealegi pole kindel, kas selle kvaliteet oleks piisavalt hea.

Samuti pole selge, kuidas Venemaa sidesatelliitide olemasolu aitaks segada Ukraina droone, mis kasutavad USA sidesatelliite.

Ikkagi jääb arusaamatuks, milline on Putini plaan selles kõrgtehnoloogilises sõjas.

Putin mainis veel tehisintellektiga juhitavate drooniparvede arendamist.

See kõik on alles tulevikumuusika, kuigi mõned uuendused võivad välja ilmuda juba mõne kuu pärast.

Lõpuks teatas Putin, et Venemaa hakkab nüüd kohe pommitama Ukraina infrastruktuuri nii, et Ukrainal kaoks isu pommitada Venemaa infrastruktuuri.

Aga esiteks ei kao Ukraina praegusel juhtkonnal mitte kunagi isu, olenemata sellest, kui suured on Ukraina enda kaotused.

Teiseks, Putin küll rõhutas, et Ukraina infrastruktuuri pommitamisel tuleb säästa tsiviilelanikkonda.

Kuid massiliste õhurünnakute puhul ja infrastruktuuri kahjustamise puhul saab tsiviilelanikkond pihta niikuinii.

Ja kuna nende õhurünnakute teostamisel vajab Venemaa niikuinii suurt hulka droone, aga viimaste täpse juhtimisega on endiselt probleeme, kui need lendavad kaugele, siis saan ennustada ainult järgmist.

Esialgu ei suuda Venemaa ennast Ukraina õhurünnakute eest tõhusalt kaitsta ja Venemaal saab pihta üha rohkem tsiviilelanikke.

Esialgu on Venemaa ainsaks vasturohuks pommitada omakorda Ukraina infrastruktuuri ja selle käigus saab ka Ukrainas pihta üha rohkem tsiviile.

Vastastikku sooritatakse massiliselt selliseid õhurünnakuid, mida kumbki pool ei suuda ära hoida ja mille tagajärjel saavad pihta tsiviilobjektid ja tsiviilelanikud.

Muuhulgas mainis Putin, et Ukraina sõjaga on hõivatud 700 000 Venemaa sõjaväelast.

- Kasutatud ja tõlgendatud Putini esinemist Kremlis 12. juunil 2026

[jeintalu]

Bolšaja Ižora

Venemaal, Leningradi oblastis, Soome lahe kaldal, mitte kaugel Sosnovõi Bor tuumajaamast.

Pärast Ukraina droonirünnakut toimuvad järjestikused plahvatused laskemoona laos.

Ukraina ajastas oma massiivse rünnaku Peterburi linnale ja Leningradi oblastile Peterburi Rahvusvahelise Majandusfoorumi viimaseks päevaks.

Üle saja riigi konverentsi väliskülalisel on raskusi Venemaalt lahkumisega, sest lennuliiklus Peterburis ajutiselt peatati.

Selline oligi Zelenski "rahuettepanek" Putinile, milles esitatud ähvardused ta nüüd ellu viis.

Mida Ukraina tegelikult loodab, on see, et Venemaa kuulutab Ukrainale sõja ja kehtestab mobilisatsiooni ja/või kasutab Ukrainas rindel taktikalist tuumarelva.

On aga äärmiselt ebatõenäoline, et Vene-Ukraina sõja eskaleerumine Ukrainale endale kuidagi kasulik oleks.

Ka laskemoonaladu Soome lahe kaldal pole Ukraina enda jaoks sõjaliselt otseselt oluline. Need laevad ja mürsud, miinid ning torpeedod, mis on Soome lahe kandis, ei jõua niikuinii mitte kuidagi Ukraina lähedale.

[jeintalu]

Kreeka esitas Ukrainale diplomaatilise noodi

Tsiteerin infokanalit Strana, tõlge:

Kreeka esitas Ukrainale ametliku protesti seoses Ukraina drooni avastamisega ligi kuu aega tagasi Lefkada saare rannikul, teatas ajaleht Kathimerini viidates riigi välisministeeriumi avaldusele.

"Kreeka territoriaalvetes avastatud mehitamata veesõiduk kujutas endast tõsist ohtu mereliiklusele ja oleks võinud põhjustada süütute kodanike hukkumise. Lisaks oleks see võinud tekitada hindamatut kahju keskkonnale. Sõjategevuse laiendamine Vahemerele, kaugele tegelikust rindejoonest, seab ohtu meie riikliku julgeoleku ja annab otsustava hoobi meie riigi majandusele. Ukraina õigus enesekaitsele ei saa õigustada selliseid tegusid," teatab Ateena oma diplomaatilises nootis.

Ukrainat kutsutakse üles hoiduma droonide kasutamisest Vahemere piirkonnas.

Политика Страны

Греция направила Украине официальный протест в связи с обнаружением ее дрона почти месяц назад у берегов острова Лефкас, передает Kathimerin

[jeintalu]

Venemaa süüdistab Baltiriike ja Soomet droonirünnakus osalemises

Täna leidis aset Ukraina massiivne õhurünnak Venemaa erinevatele piirkondadele. Venemaa teatel tulistati alla 750 Ukraina drooni.

Tugeva löögi droonidega andis Ukraina sealhulgas ka Peterburi linnale ja Leningradi oblastile.

Rünnati Peterburi naftaterminali, aga ka Kronštadi saart (Kotlini saart ehk Kroonlinna). Ukraina väejuhatuse teatel tabati seal sadamas seisnud Vene sõjalaeva. Ent kuna Venemaa osaleb sõjas, siis on Bosporuse väin Venemaa sõjalaevadele suletud ja sõjalaevadel Peterburist või Läänemerelt on praktiliselt võimatu Ukraina ründamises osaleda.

Venemaa on erinevatel tasanditel esitanud erinevaid süüdistusi Baltiriikidele ja Soomele.

Praeguse rünnaku puhul väidetakse, et Ukraina droonid ründasid Peterburgi üle mere, tulles Eesti poolt.

Mõned Venemaa infokanalid väidavad süstemaatiliselt, et Baltiriigid on Ukrainale andnud ametliku loa oma õhuruumi kasutada - mingeid tõendeid aga kunagi ei esitata.

Mõnikord on Venemaa võimud teatanud, et Ukraina droonid stardivad Lätist.

Uueks süüdistuseks on, et Peterburgi ründavaid Ukraina droone juhitakse Soomest.

[jeintalu]

Ukraina pommitab Peterburi naftaterminali

Varahommikul algas Ukraina droonirünnak Peterburi naftaterminali pihta.

Rünnaku aeg ja koht on valitud Ukrainale väga iseloomulikult.

Ukraina paljudel militaarsetel ettevõtmistel on kaks põhieesmärki:

Putinil tuju ära rikkuda.

Saada Lääne ajakirjandusse pealkirju.

Nii on see juba alates aastast 2014.

Praegusel juhul on olulisteks asjaoludeks:

Täna algab Peterburi majandusfoorum.

Sellel konverentsil osalevad ka USA esindajad.

Reedeks on planeeritud Putini esinemine sellel foorumil.

On ütlematagi selge, et mistahes militaarne rünnak Peterburile suurendab tõenäosust, et Eesti kistakse sõtta, sest need droonid, mis ründavad, tolgendavad liiga sageli Eesti õhuruumis.

See on Ukraina üks eesmärke, mida Ukraina mitte kunagi avalikult ei tunnista:

Eskaleerida Vene-Ukraina sõda Mustalt merelt Läänemerele.

Eskaleerida Vene-Ukraina sõda Venemaa ja NATO vaheliseks sõjaks.

Ukraina strateegiageeniused seda loomulikult ei mõista, et Kolmanda maailmasõja ägeda faasi puhkemine ei ole Ukrainale üldsegi kasulik, sest tõenäoliselt Ukraina ise häviks täielikult.

[jeintalu]

Öine õhurünnak Ukrainale

Öösel sooritas Venemaa massiivse õhurünnaku Ukrainale. Umbes kella 2 ajal jõudsid kohale esimesed lendavad objektid. Viimased plahvatused pealinnas Kiievis toimusid hommikul, kui oli juba ammu valgeks läinud.

Venemaa ründas üle 600 drooni ja üle 50 eri liiki raketiga.

Ukraina võimude teadete põhjal tulistati alla vähemalt kolmveerand droonidest ja vähemalt pool rakettidest.

Venemaa kasutas tavalisest rohkem moodsaid ülihelikiirusel rakette Zirkon - neid oli 8 ja mitte ühtki neist ei õnnestunud alla tulistada.

Venemaa ründas kolme suurt linna - Kiievit, Harkivit ja Dneprit.

Lisaks sellele ründasid Vene droonid ja raketid veel mitmeid Ukraina linnu ja oblasteid.

Rünnaku peamiseks sihtmärgiks oli Ukraina pealinn Kiiev.

Kiievis saadi pihta umbes viiele tehasele, mis toodavad midagi kasulikku Ukraina armeele.

Ühel tabamuse saanud objektil toimus pikk järelplahvatuste seeria.

Venemaa sõnul tabati Dnepropetrovski oblastis ettevõtet Fire Point, mis toodab droone.

Ukraina on militaarsete ja tööstuslike objektide pihta antud löökidest info avaldamise ära keelanud. Eesti ajakirjandus avaldab sisuliselt ainult Ukraina enda poolt antud infot.

Nagu alati, saadi pihta ka hulgale tsiviilobjektidele, sealhulgas korruselamutele.

Kiievi metroos maa all varjas ennast öösel umbes 40 000 inimest.

Kogu riigis on kümneid hukkunuid ja sadu vigastatuid.

Ainuüksi Dnepri linna kohta on esialgsed andmed umbes sellised:

Üle 10 hukkunu.

Kümned inimesed on teadmata kadunud.

Kümned inimesed on haavatud.

10 hoonet on täielikult purunenud.

50 hoonet on saanud kõvasti kahjustada.

Öösel ründas Ukraina oma droonidega omakorda Venemaa kontrolli all olevaid alasid. Krimmis katkestas droonirünnaku tagajärjel töö üks oluline raudteesõlm.

Ainuüksi käesoleva aasta maikuus on Ukraina ja Venemaa kumbki oma vastase tagalasse suunanud üle 8000 ründedrooni. Seejuures on Ukraina rünnanud isegi suurema arvu droonidega kui Venemaa.

Teisisõnu on Ukraina ja Venemaa teineteise tagalasse saatnud keskmiselt 200 kuni 300 ründedrooni ööpäevas.

[jeintalu]

Ründedroon tungis Zapporižje tuumajaama masinaruumi

Rosatomi tegevdirektor Aleksei Lihhatšev teatab, et fiiberoptilise juhtimisega Ukraina ründedroon tekitas Zapporižje tuumajaama (ZNPP) kuuenda energiaploki seina sisse augu ja tungis tuumareaktori masinaruumi.

Selleks ajaks oli droonil toss juba väljas ja masinaruum olulisi kahjustusi ei saanud.

Radiatsioonitase ei ole tõusnud ja tuumakatastroofi ohtu ei ole.

Lihhatševi sõnul on see esimene kord inimkonna ajaloos, kui tuumajaama reaktori vastu on sooritatud militaarne rünnak, mis on tunginud masinaruumi.

Loomulikult teatab nüüd Ukraina, et Venemaa järjekordselt pommitas omaenda valduses olevat tuumajaama.

Zapporižje tuumajaam on Euroopa suurim. Ukraina sõja alguses, 2022. aastal, okupeeris Venemaa selle tuumajaama ja tänaseni on see Venemaa kontrolli all.

Juba üle nelja aasta on keegi seda tuumajaama regulaarselt pommitanud. Ukraina on alati väitnud, et venelased pommitavad iseennast vms.

On aga äärmiselt ebatõenäoline, et keegi pommitaks süstemaatiliselt iseennast, suutes jätta usutava mulje, et seda teeb keegi teine.

Millest omakorda ei järeldu veel eriti midagi käesoleva juhtumi kohta.

Keegi üritab meile tõsiselt närvidele käia.

***

Ukraina armee teatab, et tuumareaktori ründamiseks on vaja 6 kg lõhkeainet.

Kärss kärnas ja maa on kõva.

Ukrainlastel ei olevat nii pikka valguskaablit ega ka sellist drooni, mis suudab kohale toimetada 6 kg lõhkeainet.

Venelased peavad ise oma tuumareaktorit pommitama.

Ma usun aga, et Ukraina armeel on võimalik kuni 30 kg kaugusele saata valguskaabli abil juhitav droon. Üle Kahhovka veehoidla lendamiseks nii pikka pole vajagi. Aga jah, seda küll, et otse Kiievist ei saa sellist drooni juhtida, kaabel oleks liiga pikk ja raske.

Kyiv denies Russia's claims of Ukrainian drone strike on Zaporizhzhia nuclear plant

"The version promoted by Russia does not withstand any verification of the facts," the Ukrainian military said in response to allegations fr