Kempsust mööda lookleval rajal on ennast sisse seadnud sellised ilusad seened. Selle raja katsime vana lae soojustusega, mis koosnes peamiselt saepurust ja linaluust.
seen from United States
seen from Qatar
seen from United States

seen from France
seen from United States
seen from Netherlands
seen from Italy

seen from Malaysia

seen from United States

seen from United States
seen from Slovenia

seen from Hungary
seen from China
seen from United States
seen from United States
seen from China
seen from Hungary
seen from Singapore

seen from United States
seen from Brazil
Kempsust mööda lookleval rajal on ennast sisse seadnud sellised ilusad seened. Selle raja katsime vana lae soojustusega, mis koosnes peamiselt saepurust ja linaluust.
Spotid kogunevad: lisaks murakaspotile on nüüd olemas ka oma kindla peale seenespott.
Parim aasta-aeg hakkab looma. Saime 9 pudelit eriti head sõstramahla.
Mis teoksil? Lühidalt -- elu nagu ehitusplats ja sellest segadusest pilte postitama ei kipugi. Aga vahepeal on siiski õnnestunud ka marjal käia. Taustal uus veel viimistlemata ahi, mida nüüd juba ettevaatlikult kütame.
Kevad algas uue vahelaega, mis ei paista enam läbi, ei pudise enam saepuru ja mis kõige olulisem – ei lase toasoojal tuulde minna. Lae kaudu kaob väidetavalt kõige rohkem sooja. Puistevillamehikesed tulid puistasid sinna 40cm-paksuse vanadest ajalehtedest kasuka. Kaanetasime kasuka ära ja meeldiva kõrvalsaadusena saime 50+ ruutmeetrit siledat pööningupõrandat, kus saab edaspidi kola hoida.
Märtsikellukesi on nii palju, et pole jalga kuskile astuda ja mesilased on asunud viivitamatult korjele. Alumisel pildil naaseb vapper kauboi arboristlikult soorituselt – sikutas alla õunapuuharu, mis harvendamisel okstesse takerdus.
Arvasite, et talvel eksiilis elu seisab? Vale puha! Talvel käib just kõige vilkam tegevus. Nt otsustasime paar kuud tagasi, et just nüüd on kõige õigem aeg vahelagi ära soojustada. See töö oli nimekirjas juba ammu ja terve suve vaatasime elutoa laes õnnetut putukaist puretud tala, kust alatasa mingit ollust pudises... Pildid päripäeva:
Detsembris viskasime vana saepuru-liiva-põhu segu lae pealt ära
Lagi lahti. Loft nagu maast leitud.
Töö lendab, selg aurab.
Tappühenduse testimine pealtallamise teel.
Kui esialgu paistis, et on vaja paigata üks tala, siis pärast lae puhastamist oli selge, et ühte ei ole vaja ja kõiki teisi on. Nagu ikka.
Tänaseks on kõik paigad paigatud ja uus must lagi, mis hakkab kandma tselluvilla on peaaegu paigas. Ees ootab rihtimine, lisatalade lisamine ja laagide ladumine. Lisaks veel üks õnnetu sarika ots tuleks asendada. Muide -- kõiki tolmuseid ja sitaseid töid tasub teha just nimelt talvel. Pole paljast higist nahka, s*tased riided saab koos s*taga seljast, pole janust kärbest higises silmaaugus kui sa parasjagu pliiats-hambus-käed-kinni enda raskust puutükki liigutad, pole pööningu põrgupalavust ja tolm, mis üle õue lendab, on kevadeks kadunud.
Veel veidi nädalavahetuse lumberjackkimist. Pisi-tasa paari ruumi kaupa sikutame kütet välja. Traktorit pole. Hobut pole. Rege pole. Ree võiks muidugi teha, aga kuna “rege rauta suvel”, siis õnneks lükkub hetkel edasi.
Igal juhul tuleb edaspidi seda protsessi veidi optimeerima. Sest kui paari ruumi jaoks kulub 2h autosõitu, mitu rügamistundi, siis lõpuks ei raatsi nii hinnalist halgu ahju pista.