Kui häda käes, küll siis Jumal meelde tuleb ehk 7 Eesti vanasõna uskvatele ja uskmatutele multikulti ajastul
Olgem ausad, eestlased on olnud juba Liivimaa kroonika aegadest üks ropp ja rõve rahvas, aga see sobib meile. Me olemegi maalähedased ja räägime asjadest ilustamata, käime ehal, lahutame presidentidest tseremooniata jne. Mikita võib jutustada maalilisi lugusid metsadest ja sulnitest keelemängudest, aga loomuse vastu ei saa. Laulev ja rähklev Lembitu tahab meie kõigi seest kärbsepüünisena õitsele puhkeda. (Kaasmaalastele, kellel eesti keelega raskusi, nagu minulgi - Venus Flytrap’i nimetatakse tõesti kõigest kärbsepüüniseks...)
Eurobaromeeter mõõtis meid iidsel ajal aastal 2005 peale Kristust üheks vähem jumalakartlikuks riigiks. Ainult 6% eestlastest uskusid Jumalat. Seda, kellest eesti vanasõnades ainult väikse tähega kirjutatakse. Sellegipoolest, uskus 54% mingit sorti elu või vaimujõusse. Viimase 2011. rahvaloenduse andmed toda protsenti ka tunnistavad ja lisavad, et Eesti elanikkonnast kindlat usku on 29% rahvastikust. Siin saab eristada ka eestlasi (18%) ja mitte-eestlasi (50%). Teoloog Riho Saard aga toob välja, et küsida saanuks ka paremini - “Kas te kuulute mõnda kogudusse või usuliikumisse?“ Mõeldud-tehtud, uuringu järgi eestlastest kuulub sinna 15,9% ja muudest rahvustest vastajatest 17,6%. (Sügavamaks reflektsiooniks klikatagu julgesti eelnevat linki.)
Igatahes on selge see, et Jeesuslapsukesest ei pääse ka siin Jumalavaesel maal. (Jõulukellasid kuulete kaubanduskeskustes? Täpselt!) Aga mitte sellest ei tahtnud ma täna rääkida. Tähendab, see on kõik ettekääne, et esitada mõned toredad vanasõnad meie esiemadelt ja esiisadelt ning tuua kokku nii uskvad kui uskmatud eestlased. Olles Folklore veebis ringi tuhlanud, jõudsin tõe jälile ja usun nüüd, et eestlase tõeline religioon on sitt. Ei, see pole solvang, ega näkane eufemism. Maarahvas teadis, et “ Lehmasõnnik on jumalasõnast vägevam” ja et “Sitt on leiva ema”. Võime isegi minna nii kaugele ja ütelda, et “Sitt om leib”. Tugev sõnnik võidab kõik, armas rahvas! (Ja laul, seda sinu sisemine Lembitu oskab.) Aga nüüd jumalavallatust!
Foto: Õ-Fraktsioon/Exitfilm.“Maleva” filmikaader.
1. Jonn on Jumalast loodud
Kultuurisõja kuulutajatele võiks mõne fooliummütsikese pähe kruvida küll, aga nad ei ole asjadest valesti aru saanud. Jah, suur osa Eesti rahvast tõesti tahab olla täiel rinnal Eurooplased, kui see tähendab, et inimõigused kehtivad kõigile ja põhiseadus toetab, mitte ei suru neid alla. Kuigi, nagu eelnevast näeme, on religioossed inimesed siinmail tõepoolest vähemuses. Seega võiksid nad suurepäraselt mõista, mida tähendab, kui sinu vajadustega ei arvestata.
Oot, üks hetk. Vabadus jälgida religiooni ja selle põhjal tagakiusamise keelamine on kirjas isegi põhiseaduses, seega pole lood hullud. Jumalat ei lõigata kuskilt välja, küll aga tahaksid paljud teda pildile kleepida. Meie Peko ja vohavate metsade pildile. Kuhu see kõlbab? Jonn ei anna asu ei traditsionalistidele ega multikulti apologeetidele, aga õnneks on kõik siin ilmas Jumala loodud. Isegi vikerrahvas ja sõjapõgenikud.
2. Jumal hoidku selle eest, ku orjast otsaline saab
Nagu ilus vanasõna viitab - hoidke piip ja parukad, kui rõhutud kord tõusevad. Seda näeme Riigikogus lõbusat trianglit tegeva EKRE näitel. Või õigupoolest, tsirkust ja leiba on rahval vaja ja eks seepärast see 101-pealine kogum kokku pandigi, et parimad koomikud ühte saada. Kuid rõhutu ja põlatu viha on nigel mootor riigi juhtimiseks - turtsub ja pläriseb ning ajab tossu välja.
2. Annab jumal võõraid, siis ta annab ka võõraste vara
Pagulased, pagulased, pagulased - 120 000. Juba vana Eesti rahvas teadis, et kui Euroliit midagi annab, siis ta... annab midagi muud juurde. Kokku peaks praeguse otsuse kohaselt Eesti võtma vastu 48 inimest Itaaliast, 157 inimest Kreekast ja 168 inimest Ungarist. See teeb kokku 373 inimest, kellest osa moodustavad ilmselt pere- ja leibkonnad ja osa ei pruugi siia jääda. Euroopa eelarve on €780 miljonit ja iga inimese pealt makstakse riigikassasse 6000 eurot inimese kohta, mis tähendab ka 50% eelfinantseerimist, et kindlustada ümberasumise võimaldamine. See ei tundunud riigile sugugi paha ideena, isegi kui välja arvata liikmesriigi kohustuse tõsiasi.
Jah, me pole ilmselt selleks kultuuriliselt valmis (ega pole ka tulijad!) ja suutlikke inimesi, kes erinevusi mõistavad ning mõlemale poolele arusaadavalt selgitada suudavad on vähe. Aga Lauri Vahtrele ja teistele - tegu ei ole piiramatu immigratsiooniga. 373 on konkreetne arv. Üldiselt aga, mis parata...
3. Elu on sõnnikuvedu Jumala kesapõllule
Nii lihtsalt on. Mediteeri sel teemal. Ükskord me õitseme kõik! (Ka kärbsepüünised!)
4. Jumala õnnistus käüp sitarataste takan
Eestlaste kannatused on põhjustatud sellest va õudusest, et me oleme kõik na vooruslikud. Nüüd on rahval mõõt täis ja otsitakse innukalt oma sisemist sitaratast. Tulemused väliseksperdilt on veel oodata, aga asjad tunduvad hästi minevat ja nõnda pole õnnistust enam kaua oota.
5. Jumal hoia mind sõbra eest, vaenlase eest ma hoian ennast ise
On tekkinud olukord, kus inimesed ei julge enam seltskonnas iitsatadagi, juhuks kui nende poliitilised või muidu eriarvamused võivad rikkuda a) ärikohtumise b) sünnipäevapeo c) jõulud. Asi kipub olema kahepoolne. PC elik pii-siid - poliitkorrektsuse pooldajad - ei taha verivorsti kõrvale kuulda lugusit “neegritest”,“rätipeadest” ja “tibladest” ja “sibulatest”. See ei ole mingi Postimehe internetikommentaarium, ma söön praegu! käratavad nad. Ja traditsioonilised mühatavad, et pii-sii vihkab eestlasi, on nina püsti ajanud ja, üldse, mida ta hindust elukaaslane jõuluajal teeb. Pole hullu, Amy Schumeril pole küll selle jaoks äppi, aga on midagi paremat.
7. Inimene on ise oma jumal ja ise oma kurat
Lõppeks, olgu nende eri jumalatega kuidas on - inimesed vastutavad oma maapealsete tegude eest ikka ise. Kõrvade vahele võtame seda, mis sinna mahub, usume, vihkame ja armastame vastavalt selgeksõpitud mõõdupuile. Aga tegelt pole meil siin nii häda midagi, kuigi üteldavat, et “Eesti lehm ja eesti inime öetse tigedad olema”. Alkoholiseaduse ja saabuvate jõulude ja uusaasta ootuses tehkem üks virtuaal-laulupidu, asetagem kõrvale erimeelsused ja laulgem, sest selle peale vanad eestlased võtsid üks naps!