Elu keerdkäigud
Tere.
Aega on möödunud, kui viimati üldse midagi kirjutasin. Leidsin jälle tee oma kirjutistesse. Elus on nõnda, et mida sa välja annad selle saad ka tagasi.
Annad välja hoolt, armastust, mõistmist saad selle kõik tagasi. Saadad välja ükskõiksust, pettumust või viha saad ka selle tagasi. Vaatasin eile õhtul ühte filmi mis rääkis edasi andmisest. Seal oli 11 aastane poiss kes tahtis maailma paremaks muuta. Ta tegi erinevatele inimestele mingeid väikseid tegusi, andis süüa, kaitses sõpra või aitas oma ema kellel oli probleem alkoholiga. See film pani mind mõtlema, mida olen mina edasi andnud? Kas ma hommikul ärgates tegin midagi kellegi heaks või olin liialt kinni oma asjades, paraku pean tunnistama nii see oligi. Miks vahel tekib tunne, et oled sina ja teised saagu ise hakkama. Vahest ei jõua kuulata ainult probleeme ja lahendusi ei paista.
Mulle meeldis selle filmi idee, kus poiss tegi kõik mis temast olenev, et meie maailm võiks olla parem paik. Kui tihti meie seda teeme ja mõtleme, et ma suudan teha maailma paremaks paigaks? Millise jälje me endast maha jätame, kui me lahkume? Ma vaatasin seda filmi ja pisarad voolasid, kriipiv tunne mis mind valdas pani seisatama aja. Kuidas ma teen head mis ei oleks hetkeline, vaid sellel oleks pikem mõju? Selline mõju, et kord lahkudes läheb see edasi.
Ma mõtlesin sellele ja sain aru, kui oluline on panustada iseennast inimestele rohkem.Öelda aitäh, et oled olemas või minna külla sõbrale, keda pole ammu näinud. Anda väikeste tegudega edasi midagi paremat homseks. Kuulata ja olla olemas nende jaoks kes ise ei suudagi või ei taha olemas olla.
Vahest piisab sellest, kui oled lihtsalt olemas ja maailm muutubki veidike paremaks.