DUNK DIARIES #1 - Low day, vähe põrget
Pealtpanekud on ühed veidrad asjad. Nad annavad täpselt sama palju punkte, kui teised visked, aga korvpallurite seas on ikkagi rohkem hinnas. Pealtpanekute kasuks räägib ilmselt nende tabavusprotsent oskajate seas ja nendega kaasnev emotsioon ja teatraalsus.
Mulle isiklikult meeldivad pealtpanekud selle pärast, et minu pikkuse juures (~185cm) on need pigem haruldased nähtused ning annavad hea ettekujutuse mängija atleetlikusest. Oma esimese rim grazeri panin ma ära kuskil 15-16 aasta vanuselt. Sealt edasi olen tegelenud igasuguste hüppetrennidega, käinud jõusaalis ja mänginud lihtsalt palju kossu. Ma pole jõudnud veel tasemeni, kus ma saan minna lõpetama (kiir)rünnakut korraliku pealtpanekuga ilma, et meeskonnakaaslased hinge kinni peaks hoidma. Mõningad eesmärgid, mida ma selle seeria valmistamise jooksul saavutada tahaksin:
*saada järjepidevamaks oma pealtpanekutes (lõpetada suurema hulga oma donke edukalt, panna mängus vabana pealt ja miks mitte hiljem ka mitte nii vabana)
*panna ära mingisugune 360 kraadise pöördega donk
*kahe käega pealtpanemist arendada
*üldist hüppe kõrgust suurendada
*õppida endale ja teistele lob’e panema
03.03.2018
https://www.youtube.com/watch?v=kIPcN8gayAI&feature=youtu.be Alguses ei saanud üldse minema - 0 põrget, õhkutõusud ei olnud plahvatuslikud ja põlved olid 50/50. Tegin natuke hüppenööri ja üritasin lihtsalt palju pealt panna. Umbes 10 minutiga sain piisavalt soojaks, et pealtpanna (kuigi olin juba umbes 30 minutit ennast liigutanud ja higine, aga vajasin veel enamat) ja hakkasid esimesed lebodunkid tulema.
Sessiooni keskpaigas oli põrge suhteliselt adekvaatne, aga tunne oli ikka selline, et suudaks tegelikult enamat. Nädala jooksul olin seoses kooli ja trennidega korralikult vatti saanud. Ühe käega suutsin korralikult asju ära suruda, aga kahe käega ei saa endiselt väga kõrgele. Tahtsin saada kahe käega korraliku reverse’i, milleks sain mitmel korral kõrguse ka kätte, aga koordinatsioon vedas alt. Lõpuks sain mingi imeliku ühe käega rõnga sikutamise.
Üritasin ka 360/270 kraadist asja, aga see tahab ikka väga palju arendamist veel. Sain sellest väiksest trennist natuke enamat kui ootasin, aga ikkagi mitte nii palju kui max päeval võiks.














