Vincent van Gogh “Kohvikuterrass öösel” (Café Terrace at Night) 1888
(81 cm x 65 cm, õlimaal)
Vincent van Gogh maalis “Kohvikuterrass öösel” 1888. aasta septembris Arlesis, Lõuna-Prantsusmaal. Tegu on ühe van Goghi kuulsamaima tööga ning seda eksponeeriti esmakordselt 1891. aastal, tollal kandis maal nime “Kohvik, õhtul”. Hetkel asub maal Kröller-Mülleri muuseumis, Otterlos, Hollandis. Hollandist pärit Vincent van Gogh on üks tuntuim postimpressionistide esindaja (teised tuntuimad nt Cézanne ja Gaugain). “Kohvikuterrass öösel” on paradoksaalselt elujaatav teos, mis mõjub rahuliku ja
meeldivana. Helesinakas tähistaevas loob harmoonilise meeleolu, mis on ka põhjus, miks ma selle maali valisin.
Teos on valdavalt heledates ja intensiivsetes toonides, varjud maalil peaaegu puuduvad. Kuna maalitud on öist linnatänavat, on kujutatud peamiselt sooja tehislikku valgust (kohviku võimas latern), vastukaaluks on van Gogh kujutanud aga tähtedest tulevat loomulikku jahedat valgust. Maali üldine koloriit on hele ja neutraalne, sest esiplaanil olev kohvik on soojemates toonides, taustal olev taevas ja tänav aga külmemates toonides maalitud. Teosel domineerivad kollane ja sinine värv. Värvid ja nende kontrast on väga olulised emotsiooni edasiandmisel.
Esemeid ja inimesi on kujutatud kasutades kontuurjooni, kuid need jooned pole väga konkreetsed. Kollaste, oranžide ja mustade vaba käega tehtud joontega on kujutatud munakivitänavat. Jooned on pigem laiad ja pehmed, samas mööblit on kujutatud kitsamate joontega.
Teose vorm on mahuline, see on üks vähestest teostest, kus van Gogh on kasutanud tsentraalperpektiivi. Kompositsioon on ehitatud nii, et vaatajale jääks mulje justkui seisaks ta tänaval ning vaataks täna lõpu poole, seda tegi van Gogh kohvikulaudade ja majade nurkade abil. Kaugemal olevad objektid on kujutatud tumedana, esiplaanil olevad aga heledamalt. Maal on asümmeetriline, teose vasak pool on palju intensiivsem ja heledam kui parem pool. Inimesi ja objekte ei ole kujutatud korrapäraselt ega täpselt ja paremal esiplaanil on kujutatud poolikut puud. “Kohvikuterrass öösel” on maalitud õlivärvidega ning seetõttu on maali tekstuur läikiv.
Teose esiplaanil on valgustatud kohvik koos kohvikukülalistega ning tagaplaanil linnatänav ühes tähistaevaga. Samas on teos väga tasakaalus, esi- ja tagaplaan ei eristu traditsiooniliselt. Kuigi fookuses on kohvik, on tähistaevas selle töö juures äärmiselt oluline, muutes kompositsiooni tervikuks. Tänu traditsioonilise kompositsiooni hülgamisele, on teos väga harmooniline.
Teose rütm tekib värvi ja vormi koosmõjul, olulised on pehmed jooned, ja nende looklevus, ent samas ka värvide (kollase ja sinise) vaheldumine. Maali rütm on vaba.
Liikumine maalil toimub horisontaalselt, inimesed liiguvad kohvikusse ja sealt välja ning üle tänava. Ka munakivitänava kujutamine lisab teosele horisontaalset liikumist. Liikumine teosel on saavutatud joonte abil.
Teos peegeldab tolleaegset (19. sajandi lõpp) Prantsusmaa väikelinnaelu ning rahu ja ilu, mida van Gogh kunagi ise ei leidnud. Kuigi teosel on kujutatud igapäevaelu tegelasi (kohvikutöötaja, kohvikukülalised, inimesed tänaval, voorimees), mõjuvad nad pigem väikse ja tähtsusetuna tähistaevaga võrreldes. Minu esimene tõlgendus on, et Vincnet van Gogh maalis selle töö, et näidata kui tühised inimesed suuremas pildis on, seda võimendab fakt, et maalil kujutatud tähed on astroloogiliselt õigetes kohtades.
Samas kuna van Gogh on läbi tsentraalperspektiivi kujutanud maali, just kui vaataja seisaks tänaval ja maalis ka ise selle töö tänaval istudes, võis van Gogh kujutada läbi selle maailma oma üksikust ja ühiskonna mitte sobivust. Sellele tõlgendusele viitavad ka eespoolsed tühjad lauad ja see, et keegi tegelastest ei pööra tähelepanu nn van Goghi asukohale.
Kuid paljud kunstiajaloolased on seisukohal, et van Gogh töö on hoopis viide Leonardo da Vinci “Püha õhtusöömaajale”. Uurija Jared Baxter tegi 2015. aastal ettekande, milles toob välja, et kohvikus on lisaks pikas rüüs ettekandjale, kes on Baxteri teooria järgi Jeesuse rollis, 12 külastajat, kes märgivad Jeesuse jüngreid. Külastaja, kes on kohviku uksel, on Baxteri järgi Juudas, kes reetis Jeesuse. Lisaks tõi uurija välja, et maalil on kujutatud palju riste ning Vincent kirjutas oma kirjades vend Theole palju religioonist ja selle vajadusest. “Kohvikuterrass öösel” jätab vaatlejale palju tõlgendusruumi ning pakub kõneainet ka tänapäeval.
“Kohvikuterrass öösel” maalis van Gogh oma elu lõpuperioodil, sellest Arles’is veedetud perioodist pärinevad kõik tuntuimad van Goghi teosed. On huvitav, et maal ei ole signeeritud, aga van Gogh mainis seda maali oma kolmes kirjas. Kirjas õele kirjeldas kunstnik maali oma õele järgnevalt: “Siin on sul öö ilma musta värvita, mitte midagi rohkemat kui sinine, lilla ja roheline”. Selline lähenemine oli äärmiselt uuendusmeelne. See on esimene maal, kus van Gogh kujutas signatuurset tähistaevast. Hiljem kujutab ta seda töödel “Tähisöö Rhone’i kohal” (1888) ja “Tähistaevas” (1889). Osa kunstiajaloolasi on seisukohal, et maal on vähemalt osaliselt inspireeritud Louis Anquetini maalist “Clichy avenüü”. Van Goghi tööd on sügavalt mõjutanud popkultuuri, “Kohvikuterrass öösel” on teine enim reprodutseeritud kunstitöö aastatel 2000-2010, “Tähisöö” hoiab selles kategoorias esikohta. Kohvik on siiani Arles’is alles ning on tänaseks kujunenud van Goghi fännide mekaks.
Kasutatud materjalid:
https://www.theartstory.org/artist-van-gogh-vincent-artworks.htm
https://www.vincentvangogh.org/cafe-at-night.jsp
https://www.indianscrewup.com/2017/04/cafe-terrace-at-night-vincent-van-gogh.html         Â
https://www.huffingtonpost.com/2015/03/06/van-gogh-last-supper_n_6753294.html
https://en.wikipedia.org/wiki/Café_Terrace_at_Night