Digitaalses maailmas on igaühel võimalik postitada seda, mida ise soovib, kuid selle tõttu pruugitakse sattuda rohkem kui kunagi varem valeinfo haardesse. Nii oma kui ka teiste inimeste poolt ettekantud väiteid on alati tarvis järele uurida, et oma teadmisi, maailmavaadet, silmaringi ja kriitilise mõtlemise oskust arendada. Arukus algab alati uurimisest ja uudishimust, seepärast on vaja ka õppida, kuidas allikaid leida.
Peamised meetodid korrektse teadusliku informatsiooni saamiseks on näiteks jälgida, kas artikkel vms on kirjastaja kolleegide poolt hinnatud või vaadata, kas väljaandja on üldse teemal pädev ning on oma tõestuse ilmekalt esitanud. Uudiste hankimine mitmest allikast ja meediakanalist võimaldab lisada tavapärasesse uudistevoogu laiaulatuslikku teavet. Kui sama uudis leiab kinnitust mitmes kanalis, on suurem tõenäosus, et tegemist ei ole valeuudisega. Kiire Google’i otsing aitab kindlaks teha, kas teised usaldusväärsed allikad käsitlevad sama teemat. Kui nad seda ei tee, suureneb märkimisväärselt tõenäosus, et tegemist on valeuudisega.
Ametlik veebileht on parim koht asjakohase teabe leidmiseks. Uut teavet lisavad sinna ettevõtte või organisatsiooni enda töötajad, kes on kursis viimaste arengutega ning teave avaldatakse alles pärast sisemist heakskiitmist. Seetõttu on väga oluline oma veebisaiti regulaarselt uuendada, et ei tekiks ruumi spekulatsioonidele. Sama kehtib ka riigiasutuste kohta, sest inimesed on huvitatud sellest, mis riigis toimub. Faktide kontrollimisel on oluline otsida dokumente, mis toetavad esitatud väiteid. Need võivad hõlmata linke uuringutele, andmetele või muudele teabeallikatele, sest teabe päritolu kindlakstegemine on sama oluline kui allikate leidmine.
Oma enda tööde ja postituste kontrollimine on ka tähtis: me kõik vastutamine oma enda sõnade eest. Et töö allikatega õnnestuks, tuleb allikaid aegsasti valima ja lugema hakata. Nii jõuad neisse süüvida, nende sisu päriselt mõista ja oma tekstis kasutada. Lugemise ja kirjutamise vaheldamine aitab vältida ka liigset lugemist ehk olukorda, kus lugemine on hõivanud suurema osa töö valmimisele ettenähtud ajast ning süvenenud kirjutamiseks ei jää mahti. Sõltumata sellest, millega tegeletakse, tuleb meeles pidada, et mitte kõik allikad ei sobi projektile; asjaolu, et keegi on midagi kirja pannud, ei tähenda veel, et tegemist on usaldusväärse allikaga. Enne otsustamist allikale tugineda, peab seda hindama ja otsustama, kas selle kasutamine postituses on asjakohane. Peaks alati kindlaks tegema autori kvalifikatsiooni, allika eesmärgi (st millises kontekstis see loodi), allika ulatuse (mida see hõlmab ja kui põhjalikult) ning vajaduse korral ka allika ajakohasuse. Teadusteksti veebilehel on ka näiteid sellest, kuidas nii formaalsetes tingimustes tööd vormistada ja informatsiooni otsida kui ka tavatingimustes sotsiaalmeedias või päriselus oma seisukohta tõestada ja väidet põhjendada.
LISAMATERJALID:
Eesti Rahvusraamatukogu "Tippteadja konsultatsioon"
Brown, D., Augenblick Studios, 2014, "How to choose your news"
CrashCourse, 2018, "introduction to media literacy"
ALLIKAD:
Harvardi Ülikool,HCWP,2026,"Harvard guide to using sources"
Nereida Carillo ja ALberto Montt, 2016, “Kuidas ära tunda vale info?”
Sourcely, 2025, "Top 10 strategies for identifying high-quality sources"
Tartu Ülikool, Akadeemiliste tekstide kirjutamine, 2026, "Allikatega töötamine"
