Kuna ma ei leidnud ka oma detsembri lõpust sobivat meeleolu, et aasta alguseks plaane paika panna ja kauaoodatud jaanuari algus ei toonud samuti midagi toimekat, siis libisen sujuvalt läbi jaanuari, et välja mõelda, mida iga kuu täpselt teha, et oma eesmärkidele lähemale jõuda.
Kuna 5 aastast on saanud 4, siis püüan asjad selgemaks visualiseerida ja maja fondi koguma hakata. Vaatame, mis sellest hullumeelsest ideest välja tuleb! Esialgu on paigas plaan, edasi peaks siis 4 aastaga saama sissemaksu raha. Kindlasti tuleb ka mõelda sissetulekute suurendamise peale ja oma firma loomise peale, sest minu “rong” hakkas juba sõitma. #kesteabseeteab
Oziel Gómez tegi Pexelsile ilusa pildi jagamiseks.
Jaanuaris panen majafondi 300 eurot, Mintosesse on plaanis kasvama panna 100 eurot ja auto jääkväärtusele tuleb ka mõtlema hakata, seega ladusin sinna 360 eurot. Sellise summaga peaks jääkväärtuse saama makstud. 3 aastat tagasi oli uskumatu mingi raha kokkukraapimine ja 5000 eurot tundus väga müstiline summa, mis nüüd ei olegi väga ulmevaldkonda kuuluv. Igal juhul 2 aasta pärast saab mul autoliising läbi ja siis võin veits rohkem raha luftitada. Igal juhul ootan juba aega, et autoliisinguga mässama ei pea - siis jääb selle võrra rohkem raha muudeks põnevateks paigutusteks.
Unistuste majja tahan ma kindlasti nelja tuba, millest kolm on magamistoad, üks elutuba. Mida varem selle saab, seda parem põngerjatele. Minu ideaalmaja on ühekordne ja ilma saunata. Hoovi pinda peab olema piisavalt, et end vabalt tunda, kuid piisavalt vähe muruplatsi, et seda niitma ei pea. Minu majal on ökonoomne küte ja väikesed ülalpidamiskulud. See ei asu töökohast ja linnast väga palju eemal, et säästa sõidukuludelt. Allpool on visualiseeritud enam-vähem minu ideaalmajale sarnane maja. Hetkel vaatan ka ühte maja, mis sobib hinna ja parameetrite poolest, kuid asukoht on sellel veidi kaugel ning ostmiseks mul raha praegu veel ei ole. Õnneks nelja aasta pärast on valik suurem ja ilmselt tuleb ka minu ideaalmaja turule. Ei pea olema uus, võib olla veidi sisse elatud, et kõik praod-värviparandused ja muu välja tuleks. Seda tean ka, et klaasist kamina ust ma endale ei soovi.
Pixabay andis selle foto Pexelsi kaudu kasutada
Nüüd on vaja kiiremas korras välja mõelda mis teemal firma asutada ja siis läheb vaid täiskäik edasi! Põnev, mida maailmal mulle pakkuda on!
Muud jaanuaris toimunud ei ole, kõik käib jooksvalt. Ilmselt on põnevam veebruari alguses meenutada kuidas jaanuarikuus läks.
Finantsteekonna õppetunnid on postituste sari sellest, kuidas ma oma kogemustest olen rahaga ümber käima õppinud. Austasin postituste seeriaga, kui sain idee Edu Akadeemia videost. Esimese osa leiate siit ja teine osa on siin.
Edasise elu tõttu jäin üksikemaks, mistõttu ei tahtnud ma kellestki sõltuda ja läksin lapsehoolduspuhkusest hoolimata osalise töökohaga tööle. Tundsin end justkui kullaaugus, sest sain taas osta mida hing ihkas ja ei pidanud kaltsukates tunde veetma, et tühjade kättega tagasi tulla. Jätkus elu kuu algusest hiljem alanud palgapäevast kuu lõpuni ja kümme päeva enne palgapäeva oli taas raha otsas. Pank, olles nüüd üle saanud majandussurutisest, pakkus mulle krediidilimiiti kaardiga, millel krediitkaardi omadused ja mina võtsin saba rõngas selle vastu, et siis saab raiskama hakata!
Michael Steinbergi foto Pexelsist
Teate, see protsess oli väga huvitav. Raisata oli mõnus ja elasin mõnda aega nii, et krediidisumma oli täiesti nullis, nautisin vist elu täiega (ausalt öeldes ei mäleta midagi sellest ajast)! Point oli selles, et olin ühe kuu palga suutnud nii ära raisata, et elatusingi krediidisummast. Igal kuul tuli arvele palk, mis maksis krediidisumma kinni ja iga kuu lõpuks olin ma selle ära raisanud ja nii kuust kuusse. Aasta pärast krediidisumma võtmist tuli pangalt kiri, et olen olnud tubli klient ja nad pikendavad lepingut veel aasta jagu. Ma sain selle peale šoki! Mõistsin peale selle kirja läbi lugemist, et kui ma ei oleks olnud hea klient, siis nad oleks võtnud kogu minu raha ära ja mul ei oleks kuu aega olnud millestki elada.
“Kuidas ma kuu aega ilma makse maksmata oleks hakkama saanud? Kuidas ma süüa ostmata oleks välja tulnud?”
Sellised küsimused ja vastutus oma pisipere eest panid mind tegutsema selles suunas, et krediidisummast (tol ajal 10 000 krooni) lahti saada ja säilitada sissetulek, et oleks raha maksude maksmiseks ja enda pere eest hoolt kandmiseks. Umbes 3 aastat peale lapse sündi olin suutnud krediidiarve kinni panna ja elasin ilma igasuguste laenudeta. Hiljem võtsin sama summa ulatuses veel krediiti (700 eurot anti), aga ei mäleta seda kasutavat. Kui, siis harva.
ÕPPETUND 6: Ära võta tarbimislaene, kui just elulist vajadust ei ole. Niisama laenu raisata on tore, saad ühiskonnale näidata, et oled ka midagi väärt, kuid pikas perspektiivis võid ootamatuste tulekul jäädagi laenuspiraali, millest on palju raskem välja tulla. Alguses oli tunne küll, et mis see sada krooni intressi palgale peale maksta ei ole, aga hiljem sain aru, et sellisel süsteemil on suurem hind. Hea, et sain enne vea tegemist sellest õppida.
Selleks ajaks hakkas juba päris hästi minema, palk tõusis ja laenumakse oli üsna pisikeseks kahanenud. Mäletan, et käisin umbes viis aastat pärast laenu võtmist lepingut muutmas igakuise laenumakse tõstmiseks. Lepingu muutmise hind oli 1000 krooni ja laenumakse tõusis 300 kroonile. Sel ajal langes euribor jõudsalt, mistõttu maksin laenumakseid reaalselt 270 krooni kuus. Lepingu pikkus kahanes vist aastani 2014 ja reaalselt maksin laenu kinni 2010. aasta lõpus, selleks ajaks sai läbi ka minu õppelaen. Uskumatu kui see ka ei ole, aga esimese laenu maksmiseks kulus 20 aasta asemel 7 aastat!
Kuidas see võimalik oli? Esimese sammuna läksin panka ja kirjutasin laenuhalduri nõustamisel avalduse, et soovin 3 kuu pärast laenu ära tasuda. Tegin lisatöid ja püüdsin leiutada, kust raha saab ning panin kõik kõrvale. Laenujääk selleks ajaks oli ~4000 eurot ehk 62586 krooni ja säästsin sellega umbes sama palju intressimakseid. Mina olin õnnelik, et sain laenu kaelast ära ja paar aastat suutsin laenuvabalt elada.
ÕPPETUND 7: Maksa laen enneaegselt, kui see sinu tarbimist segab. Täna arvavad investeerimisgurud, et intressid on kodulaenul nii väikesed, et tasuks pigem selle laenu summa investeerida (aktsiahindade langus on käimas), kuid minu arvamus tavalist inimest arvestades on siiski laenu enneaegse maksmise poolt, sest tavainimene ei investeeri. Minu arvamust ei pea loomulikult enda omaks tegema. Mina sain hea tunde peale laenu tasumist! Kui kaks laenu korraga ära kadus, siis oli paariks aastaks ikka päris mõnus elada kuust kuusse lisapuhvriga.
Eks ma kogusin pärast laenumaksete tasumist ka selleks, et midagi asjalikku osta või kuskile reisida, kuid investeerimisele ei osanud ma tol ajal mõeldagi. Lugesin vaid selliste gurude teoseid, nagu Peep Vain ja Tony Robbins, aga kui tegutsema pidi hakkama, siis kangestusin ja teadmatusest jätsin Tony audioloengutega edasimineku katki. Vahepeal oli minu perele ostetud korter tühjaks jäänud. Otsustasin, et tahan sellest korterist lahti saada, sest tegelikult olin ostnud enda teadmata (tõesõna, ei süvenenud korteri ostul selle korteri sisusse - kui rumal minust) päris kohutava kinnisvara ja ma ei soovinud seda pidada. Mõnda aega kuulasin esivanemate juttu sellest, kuidas ma ei müü korterit niipea ja siis nende tungival nõudmisel, et nad oskab üürilisi paremini otsida, võtsid nad korterisse üürilised, kes lagastasid korteri veelgi hullemaks. See kannustas mind veelgi rohkem seda müüma. Õnneks peale aastast lepingut sai üürilised välja ja pärast massiivset koridori harjamistööd, korteri rokasest mööblist tühjendamist ja muud füüsilist tegevust sain korteri umbes nelja kuuga müüdud. Tehing teenis ~10 aastaga veidi üle 3000 euro ja müügist saadud raha hoidsin kontol. Päris hea tunne oli esimene isiklik, nagu Rahakratt ütleb, higivaba raha saada.
ÕPPETUND 8: Ära kuula “targemaid” vaid tegutse oma eesmärkide suunas ise. Mõningail juhtudel on need “targemad” liiga ettevaatlikud, tahavad mingit omakasu asjast saada, või ei ole suutnud nabanööri läbi lõigata. Tee nii, nagu ise heaks arvad - ka oma vigadest õppimine on hea “kooliraha”, investeering ellu!
Mul õnnestus endale hilisemas elus ka auto osta (päris ausalt ei osanud ma unistadagi sellisest õnnest, sest minu jaoks annab auto tohutu vabaduse), mis oli üsna aeglane ja maanteel jäi möödasõiduga hätta, kuid oli siiski minu isiklik auto. Plaanisin umbes paari aastaga selle summa kinni maksta, kuid siis sattusin vaimustusse odava kütusega sõitvast autost ja vahetasin oma esimese tutika auto 10 000 eurot rohkem maksva tutika auto vastu. Autoomanikuna kogesin esimesi kindlustusjuhtumeid, liisinguvõtmist, auto vahetamise protseduuri ja alternatiivseid variante, kuidas autot remontida odavamalt kui esinduses.
Viimased aastad olen elanud täpselt nii, et kogunud raha suviseks raiskamiseks (rändamised mööda ilma) ja sügisel taas vaikselt raha kokku riisuma hakanud, et suvel see ära raisata. Pole olnud probleemi lastele ekskursioonide maksmiseks ja isegi töö kaotuse olen üle elanud nii, et “ülemuse pe**e saatmise fond” oli umbes paarikuine. Tuleb olla loominguline ja püüda asjast kiirelt üle saada. Loomingulisi tööotsi leida ja teha oli päris äge kogemus!
Korteri raha investeerisin uude korterisse ja sain kaela uue laenu. Tänaseks on veidi jäänud maksta autoliisingut ja üsna korralik summa korterilaenu. Aasta alguses hakkasin ettevaatlikult puhvrist raha investeerima ja edasine on teile juba teada. Ise olen jube rahul ja mega elevil, kuhu need turud liiguvad!
Postitused on orgaanilised ja muutuvad kindlasti ajas vastavalt sellele, kuidas asju meenutan. Andke teada, kuidas meeldis ja võtke kindlasti osa mängust, mille Facebooki lehele produtseerisin!
