Hobukastan on kuni 30m kõrgune laiavõraline puu; kasvab parkides, elamute ümbruses, puiesteede ääres.
Ravimina kasutatakse peamiselt seemneid, aga vähemal määral ka lehti, õisi ja seemneid.
Kasutatakse veenide laienemise, hemorroidide, hemorraagia (verevalumi) puhul ja valgusevastastes kaitsesalvides. On põletikuvastane. Välispidiselt ja sissevõetuna ödeemide (tursete), hemorroidide, veenilaiendite ja neist tingitud haavandite puhul. Koort kasutatakse seedetegevuse erguramiseks, kroonilise kõhulahtisuse raviks, välispidiselt paisete korral. Õite teed kasutatakse kinnistina. Lisaks veel köhavastane vahend ja hemorroidaalsete verejooksude vastu.
Korjatakse olenevalt taime erinevatest osadest siis, kui need olemas on.
Kirjeldus
Kuni 30m kõrgune laiavõraline puu; kasvab parkides, elamute ümbruses, puiesteede ääres.
Lehepungad tumepruunid, pihkased, kleepuvad, enamasti vastakud. Lehed sõrmjad, enamasti 7 lehekesega; harva on lehekesi vähem; lehekesed 15-20cm pikad, tipus äraspidimunajad, alusel kiiljad, ebakorrapäraselt saagja servaga, keskmine leheke külgmistest suurem.
Õied peaaegu ebakorrapärased, pöörisjas õisikus; kroonlehti 4 või 5, valged või roosakad, alusel esiteks kollaka, hiljem punakaks muutuva täpiga; tolmukad ulatuvad kroonist välja. Vili ümardunud, viljakate noorelt roheline, kattunud ogadega, selle sees "kastan", paksu, valminult pruuni koorega, enamasti ühe, harva kahe seemnega.
Õitseb mais või juunis. Eesti NSV-s esineb kõikjal - istutatult või ka metsistunult.
Ravim
Mitmesuguste ravimpreparaatide valmistamiseks kasutatakse hobukastani seemneid - semen Hippocastani. Samaks otstarbeks, kuid vähemal määral on kasutatud ka koort, õisi je lehti.
Seemned sisaldavad kuni 13% saponiini, estsiini (saponiinide segu, aglükoonideks on angeelika- ja äädikhappega esterdatud protoestsigeniin ja barringtogenool C), 0,15% flavoonglükosiide (aglükoonid kempferool ja kvertsetiin), parkaineid (0,9%), rasvõli (6,5%), tärklist (50%).
Koor sisaldab lisaks ülalmainitud ainetele ka oksükumariinglükooside eskuliini ja fraksiini. Eskuliin tõstab veresoonte resistentsust ja vähendab nende läbilaskvust (P-vitamiini efekt). Eskuliini lahused on tugeva sinaka fluorestsentsiga, mille tingib ultraviolettkiirte neeldumine. Seetõttu kasutatakse eskuliini ka valgusevastastes kaitsesalvides.
Toimed
Kasutatakse veenide laienemise, hemorroidide, hemorraagia puhul ja valgusevastastes kaitsesalvides.
Estsiin on kardiotoonilise toimega, vähendab kapillaaride läbilaskvust, hoiab ära tursete tekkimist, inhibeerib oksüdatiivseid protsesse, on põletikuvastane.
Hobukastani seemneid kasutatakse mitmesuguste preparaatide, nagu eskusaan, venostasiin, vasokastaan, vasotoniin jne valmistamiseks. Neid kasutatakse välispidiselt ja sissevõetuna ödeemide, hemorroidide, veenilaiendite ja neist tingitud haavandite puhul. Samaks otstarbeks kasutatakse ka seemnetest valmistatud tinktuuri.
Koort on kasutatud seedetegevuse ergutamiseks ja kroonilise kõhulahtisuse raviks, koorest valmistatud keedist ka välispidiselt paisete korral. Õite teed on tarvitatud kinnistina. Seemneid kasutati samuti nagu koort, peale selle veel köhavastase vahendina. Praetuna kasutati seemneid hemorroidaalsete verejooksude vastu.
Koore ja vilja keedise valmistamisel võetakse ühekordseks annuseks 0,5-2 grammi droogi poole klaasi vee kohta, õite tee valmistamisel - ühekordseks annuseks 2-4 grammi droogi klaasi keeva vee kohta.
Taime levi
Allikad
Tammeorg, J., Kook, O. & Vilbaste, G. (1973). Eesti NSV Ravimtaimed. Tallinn: Valgus.
Eesti taimede levikuatlas 2020
Kasutatakse veenide laienemise, hemorroidide, hemorraagia puhul ja valgusevastastes kaitsesalvides. On põletikuvastane. Välispidiselt ja sissevõetuna ödeemide, hemorroidide, veenilaiendite ja neist tingitud haavandite puhul. Koort kasutatakse seedetegevuse erguramiseks, kroonilise kõhulahtisuse raviks, välispidiselt paisete korral. Õite teed kasutatakse kinnistina. Lisaks veel köhavastane vahend ja hemorroidaalsete verejooksude vastu.
Haisev jooksjarohi kasvab aruniitudel, sagedamini teede läheduses, tarade ääres, liivikutel.
Ravimina kasutatakse juuri, mida korjatakse septembris ja oktoobris.
Tarvitatakse hemorroidide vastu ning uriinierituse soodustamise ja palaviku puhul.
Kirjeldus
Haisev jooksjarohi kasvab aruniitudel, sagedamini teede läheduses, tarade ääres, liivikutel. Vars on püstine või tõusev, tugev ja oksine, sagedasti punakaspruun, 30-60cm pikk, pikkade eemalehoiduvate karvadega, mille vahel on tihti näärmekarvu. Lehed on ülal lihtsad, all kolmetised, lehekesed piklik-elliptilised, hambulised, enam-vähem teritunud, enamasti näärmekarvased, veidi halvalehalised.
Õied liblikjad, roosad, harva valged või valkjad, kahekaupa lehtede kaenlas või ladva pool pikliku kobarana. Vili - paisunud kaun, lühem kui tupplehed.
Õitseb juulis ja augustis. Esineb sagedamini Lääne- ja Põhja-Eestis ning saartel. Mujal kasvab harva või puudub koguni.
Ravim
Ravimina kasutatakse haisva jooksjarohu juurt - radix Ononidis. Ametlikult võeti see droog apteekides kasutamisele alles hiljuti.
Jooksjarohu juuri kogutakse sügisel. Juured kaevatakse maast välja ning raputatakse mullast puhtaks. Maapealsed taimeosad lõigatakse ära. Juured pestakse külgejäänud mullast kiiresti jooksvas vees ja lastakse mõni päev kuivas kohas närbuda, selle järel aga hästi tuulutatavas ruumis õhukese kihina kuivada. Pikad juured lõigatakse lühemateks tükkideks.
Droogi moodustavad silinderjad või kandilised juured, kuni 40cm pikad ja 0,5-2cm jämedad. Väljast on juured pruunid, seest kollakasvalged või hallid; neil on omapärane lõhn ja vastik mõrkjas maitse. Droogis lubatav niiskuse sisaldus on kuni 14%, tuhajääk 10%, orgaanilisi ja mineraalseid lisandeid võib olla mitte rohkem kui 1-2%.
Jooksjarohu juured sisaldavad kahealuselist triterpeenalkoholi onotseriini, isoflavoonglükosiidi, ononiini ja tundmata struktuuriga glükosiidi onooni, vähesel määral eeterlikku ja rasvõli, valku, fenoolseid ühendeid ja mineraalsoolasid.
Toimed
Jooksjarohu juure keedist tarvitatakse peamiselt hemorroidide raviks.
Annused: võetakse 30 grammi droogi 1 liitri vee kohta; keedetakse seni, kuni on jäänud 1/2 liitrit vedelikku. Kurnatud vedelikku juuakse 3 korda päevas enne söömist, 1/4 klaasi korraga. Ravi kestab 2-4 nädalat.
Müügil on ka haisva jooksjarohu tinktuur - droogi alkoholväljatõmmatis, mida kasutatakse sama haiguse ravimiseks.
Haisva jooksjarohu keedist on tarvitatud ka uriinieritust soodustava vahendina ning palaviku ravimisel. Seda soovitati ka raviks neeru- ja põiekivide ning -liiva puhul, reumaatiliste haiguste ja kroonilise ohatistõve korral. Eestis on selle taime keedist tarvitatud peamiselt jooksva puhul. Sellest on taim saanud ka oma rahvapärased nimed.
Taime levi
Allikad
Tammeorg, J., Kook, O. & Vilbaste, G. (1973). Eesti NSV Ravimtaimed. Tallinn: Valgus.
