Puhastume
Sireen oli umbes pool tundi tagasi käinud, tänavad oleksid pidanud olema inimtühjad, aga siin-seal oli näha autosid ja minibusse. Poole seitsme ajal, pool tundi enne puhastust, suutis kellegi kuri käsi metroosüsteemid peatada, õnneks aga läksid sel ajal veel võimud appi, vastasel juhul oleks aset leidnud äärmiselt kole massimõrv. Ryder õnneks ise seal ei olnud, sel ajal vaatas ta üle, et kas paak oli bensiini täis ning kas relvad olid valmis.
Mees oli oodanud seda hetke kaks aastat. Lõpuks sai ta inimestele, kes olid temalt kõige kallima varastanud, kätte maksta. Ryder istus enda musta Audisse ning võttis suuna linna poole. Kuskil lähedal kostusid lasud. Eemal põles bussipeatuses kellegi laip. Mees sõitis edasi, polnud tema asi peatuda, pealegi oli inimene juba manalateele läinud. Pööranud ühte tänavasse nägi ta aga suurt raskeveokit tänavat blokeerimas. "Kurat küll," sisistas Ryder ning ta tagurdas, lükates ümber ühe prügikasti, mis tänaval oli ja üritas võimalikult kiiresti ümber pöörata, et sealt pääseda. Teiste asjadesse ei tohtinud sekkuda.