Harilik kopsurohi kasvab salumetsades, kallakutel, nõlvadel, peakaldaalusel.
See õitseb aprillis-mais ja teda kogutakse samal ajal.
Rahvameditsiinis juba õige ammu olnud tarvitusel köhavastase ja röga lahtistava vahendina.
Kirjeldus
Harilik kopsurohi kasvab salumetsades, kallakutel, nõlvadel, peakaldaalusel.
Ta on mitmeaastane rohttaim, 10-30cm kõrge.
Vars on püstine, kattunud lühikeste karedate karvadega.
Lehed karedakarvalised, munajad või piklikmunajad südaja alusega, juurmised lehed pikarootsulised, alumised lehed piklikud, ülemised veidi laskuvad.
Õied algul roosad, pärast sinivioletsed; õiekroon korrapärane, pika putkega, putke neel soomusteta, servis viietipmeline; tupp kellukjas või lehterjas, viiehambaline või viiejagune, hästi karvane, vilja valmimisel suurenev; tolmukaid 5, enamasti on nad krooni putkes peidus.
Vili - pähklike.
Õitseb aprillis ja mais. Esineb Eesti NSV-s sagedasti.
Ravim
Ravimina kasutatakse ürti - herba Pulmonariae.
Harilikku kopsurohtu korjatakse õitsemise ajal, murdes või lõigates varre maapinna lähedalt, hoidudes taime liigsest muljumisest, mille tõttu lehed võivad mustaks muutuda.
Kuivatatakse kiiresti õhukese kihina heas tuuletõmbuses.
Droogi moodustavad taimeosad on loomuliku värvusega, lõhnata, nõrgalt limase-kootava maitsega.
Droog sisaldab lima, polüfenooliderikkaid parkaineid, karotiini, C-vitamiini, rutiini, mikroelemente, eriti mangaani, kuni 15% mineraalaineid (peamiselt ränihappe soolasid).
Mangaan stimuleerib kasvu, aktiviseerib B1-vitamiini ja reguleerib mõnede sisesekretsiooninäärmete tööd.
Toimed
Harilik kopsurohi on rahvameditsiinis juba õige ammu olnud tarvitusel köhavastase ja röga lahtistava vahendina. Apteekides praegu ei kasutata.
Allikad
Tammeorg, J., Kook, O. & Vilbaste, G. (1973). Eesti NSV Ravimtaimed. Tallinn: Valgus.
