Polegi ammu kirjutanud ja mõtisklenud siinsetel radadel. Oleksin justkui suvepuhkuselt (ja väga pikalt) tagasi. Sean sammud taas investeerimislainele ja kurbusega pean mõtisklema, et 6 kuud on minu investeerimisteekonnast justkui kadunud. Aga tühja sest, ajame selja sirgu ja läheme edasi!
Suvel ei istunud ma siiski käed rüpes niisama lakke sülitades, vaid nagu mai postitust üle lugedes välja tuli, otsisin lisatööd. Hahaa! Tänaseks olen saanud (endalegi teadvustamata) lisatöö, mille eest ei teeni küll palju, aga kes senti ei kogu see dollarit ei saa... Suvel müttasin ka füüsilist tööd teha väikese tasu eest - see oli teistsugune kogemus värskes õhus looduse keskel tasuta jõusaalis. Muidugi oli allaandmise hetki ja mõtlemist, et tühja sest rahast, no ei viitsi. Kuid lubadus ülemusele ja kohusetunne rassisid mind võiduka lõpuni! Viis eurot tippi sain ka. Otsustasin kogu tulu kanda investeerimiskontole ja selle raha 1000 euro täitumisel aktsiatesse suunata.
Pildil on Barbara Jacksoni püütud lapsed lükkamas heinapalli, võetud Pixabayst
Suvel harisin ennast investeerimisfestivalil, kus oli väga mõnus seltskond taas ja harivad nupukesed erinevatest finantsvaldkondadest. Rahakratt käis šõud tegemas ja oma rahateekonnast rääkimas. Ta on tõeliselt inspireeriv meesterahvas. Rain Lõhmuse mõtisklused viisid mind samuti uude reaalsusesse, kust sain teada, et ta oma esimeses pereringis tehtud vigadest õppinuna rakendab selles pereringis uusi teadmisi ja on parem kui varem. Aga eelkõige seda, et oli mehel julgust kunagi Hansapank teha, täiesti lambist ja pooleldi hulljulgusest. Aga kõik mis puudutab LHV panka ja sellest näiliselt laid-back juhti... lahe! Ma olen endiselt fänn.
Investeerimisfestivalilt sain teada, et mina olen emotsionaalne investor, et mis on südamelähedane, seda ostan. Ei kaalu erinevaid XIRRe ja LTV-sid näiteks. Ei oskagi, ei teagi nendest suurt midagi - matemaatikaõpetaja suunas mind gümnaasiumi lõpus midagi pehmemat õppima, sest tal oli ilmselt piinlik, et ta käega lõi ja lihtsamat teed läks. Hanschmidti ja eriti Villigut oli vinge kuulata, küll on inspireerivad! Uskumatu, et üks keskkoolinoor üsna kasina eelarvega suutis püsti panna sellise startupi. Müts maha.
Aga nüüd reaalsusesse tagasi, sest mina ei ole Villig ega Lõhmus. Hetkel on minu teine investeerimisaasta käimas ja nagu eelmises postituses kirja sai pandud oma ülevaated, nii nad on suuresti jäänudki. Märkisin kiiruga viimasel päeval oma 12 aktsiat ka, mis LHV mulle näpuotsaga puistas, veidi odavamalt turuhinnast ja ilma teenustasuta (yassh!), kuid ei oska otsustada, kas peaks neid juurde ostma (mul on vaba aktsiatulu) või alandama nende aktsiate miinust, mis on tulipunases? Muide avastasin hiljuti nagu paljud teised MTA teavituse tulumaksuvaba miinimumi liigse kasutamise tõttu tekkinud võlgnevusest. Kristisaarelikult kehitan õlgu ja ütlen, et võtan ise riigilt laenu ja maksan kevadel intressita tagasi. Ühtlasi vaatasin üle oma sissetulekud ja intressidelt olen teeninud üle 700 euro tulu, mis teeb kuus üle 60 euro lisatulu. Nüüd selle lisatöö juurde tagasi naastes olen pikalt vaaginud firma loomise küsimusi. Kuna tulult on vaja maksta tulumaksu, siis mõtlesin teha väikefirma ja lasta seda raha sinna kanda, et maksustamist edasi lükata. Siiani on firma loomine jäänud ajapuuduse ja otsitud vabanduste taha, kuid septembri lõpp on läinud väekalt investeerimise ja finantsvaldkonna kontrolli alla võtmise tähe all, seega fookus on terav! Roheline tuli on taas antud.
*Postitus ilmus septembris, läheb muutmata kujul üles. Loen läbi ja kirjutan uue*
