#tehisintellekt

[dclcq]

“Estonians have decided to translate AI as 'kratt', after a mythological creature.

A kratt is a creature crafted by humans, brought to life with just a little help from the devil, and it can fulfil any task you give it. Now, if you're real smart - a kratt will make you rich and successful. It will do your work, and create for you the life you always dreamed of. But if you give it the wrong task - you're definitely fucked.”

[ekaubamaja]

Kuidas tehisaruga exelis andmeid korrastada - Tehisaru kasutamine

Kuidas tehisaruga exelis andmeid korrastada - Tehisaru kasutamine

[ekaubamaja]

AI Uudised - Tehisintellekti valuutade langus

AI Uudised - Tehisintellekti valuutade langus

[jeintalu]

Tehisintellekti pole veel treenitud vassima

EKSPERIMENT | Esitasime neli küsimust AI juturobotile ja saime vastu Kremli propagandat. Juturobotite „puhtuse“ edetabel

ChatGPT ja veel mõned populaarsed AI vestlusrobotid kasutavad küsimustele vastates agaralt Venemaa propagandakanaleid. Ent mõned neist tulev

Ka pühapäeval saastatakse eestlaste ajusid propagandaga. Ilmunud on EE artikkel, mis väidab, et tehisintellekt levitab Vene propagandat.

Tegemist on aga EE enda propagandaartikliga, sest see artikkel ei defineeri, mis asi on "propaganda" ega täpsusta, mis sellises "propagandas" halba on.

Tekstist selgub, et artikli autorid arvavad, et kui küsimusele antud vastus toetub teatud Venemaa teatud konkreetse väljaande tekstile, siis on tegemist propagandaga. See on aga ringtõestus, paheline nõiaring.

On rida raudseid fakte, mida Eesti, Ukraina ja Lääne ajakirjandus maha vaikib. Need on kirjas näiteks avalikus kohtudokumentatsioonis või siis esitas Lääne ajakirjandus ise neid fakte enne Ukraina sõja puhkemist.

Kui Eesti ajakirjandus teatud fakte ignoreerib, siis tehisintellekt leiab need kiiresti ülesse.

Näiteks:

Kliima soojenemise hokikepi-mudeli autor kaotas kohtuprotsessi, sest ta keeldus esitamast oma arvutuste lähteandmeid ja -allikaid.

Maidani snaiprite kohtuasi soikus pärast seda, kui kohtuekspertiis teatas, et rahvast tulistati hoonest, mis oli demonstrantide enda kontrolli all.

Euroopa Inimõiguste Kohus mõistis Ukraina süüdi seoses 2014. a. Odessa massimõrvaga.

Sisuliselt heidab EE tehisintellektile ette, et seda pole veel treenitud teatud tõestatud fakte ignoreerima.

Kui sovetiajal oleks olnud tehisintellekt juba olemas, siis oleksid sellised ajakirjanikud sellele ette heitnud, et see loeb Lääne "kodanlikke entsüklopeediaid".

Lühidalt, pühapäevasel päeval avaldab EE totalitaristlikku ideoloogiat.

[iskalkin]

AI Parasiit

Kõigil on palju öelda uue alanud ajastu kohta, kus tehisintellekt reaalselt astub meie ellu ja see, mis eile veel tundus ulme, on tänaseks saanud reaalsuseks, mida ei saa enam eirata. Ka mina hakkasin sel teemal sõna võtma 2 aastat tagasi oma artiklis AI, kas pühalehm või hunt lambanahas. Juba tollal ma hoiatasin võimalike ohtude eest, millest enamus on hakanud tänaseks tõeks saama. Aga palju…

AI Parasiit

[tulevikutuuled-blog]

Piire kombates

Ma läksin kinno ilma eriliste eelarvamusteta, isegi vältisin põhjalikumate ülevaadete lugemist. Võibolla see ongi õige viis kinos käimiseks – nii saad sa ainult positiivselt üllatuda. Küll aga proovisin ma end viia õigesse meeleseisundisse. Näiteks kuulasin hommikul kahe tunni jagu „Neuromanceri“ audioraamatut, mille oli kassettidele sisse lugenud William Gibson isiklikult. Muideks, soovitan – hoolimata Gibsoni nasaalsest tämbrist on tema teksti suhestumine ning rõhuasetused ja intonatsioonimuutused sellised, nagu vaid autoril endal olla saavad. Kauboid teavad, kust leida.

Kuid mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Kui ma kinno läksin, siis oli juba teada, et „Piire ületades“ põrub päris korralikult. Filmi punktiskoor oli suhteliselt madal nii IMDBs kui ka teistes portaalides. Kuid see pole alati suurem asi näitaja. Siiski kinost lahkudes tekkis mul tunne, et see film oleks parem olnud, kui see poleks saanud suurt eelarvet või/ega Hollywoodi töötlust. Ütlen kohe ära, et tegu ei olnud halva filmiga, ning kindlasti väärt enamat kui publiku poolt seni antud hinnang. Filmis oli palju, väga palju sellist, mis mulle meeldis. Palju häid mõtteid ja küsimusi – selliseid, mida peavoolu filmides ei kohta. Filmi läbivaks teemaks oli tehnoloogiline singulaarsus ning selle võimalik mõju inimkonnale. Ambivalentsed tegelased, kes polnud otseselt head ega halvad. Lavastajaks Wally Pfister (Christopher Nolani õpipoiss), peategelaseks Johnny Depp ja kõrvalosades muuhulgas Morgan Freeman, Paul Bettany ning Cillian Murphy. Kõlab ju hästi?

Film algas tegelikult väga hästi. Kohe alguses tõstatati mitmed põnevad küsimused - kas jumala mängimine on osa inimolemusest? Ja kuidas me saame tõestada, et me oleme teadlikud? Kuid ka probleemid algasid üsna alguses, kui antagonistidena toodi mängu neoludiidid, kes pole küll tehnoloogilisele arengule mingi tõsiseltvõetav oht. Vahest tuntuim uusludiit oli Unabomberi varjunime all tegutsenud Theodore Kaczynski, kes veidi vähem kui kahekümne aasta vältel viis läbi rea pommitamisi. Sealt edasi on uusludiidid olnud pigem anarhistliku ja antiglobalistliku liikumise ääremärkus. Kuid filmi seisukohast olid nad ilmselt vajalikud.

Ka filmi järgmised kaks kolmandikku arenesid tegelikult õiges suunas (kui ludiidid välja arvata, eksole). Põnevalt toodi esile singulaarsuse poolt võimaldatav tehnoloogiline hüpe (mis võibki umbes täpselt sama järsk olla, kui seal filmis kujutati). Kuid filmi lõpp mängis pea kõik kaardid maha. Kui tegu oleks olnud indie-filmiga, siis oleks lavastaja tõenäoliselt olnud julgem ja lõpptulemus oleks olnud usutavam ning parem. Sest õige lõpp sellele filmile oleks olnud umbes selline, et TI ei leia oma lõppu, kuid inimestel õnnestub siiski mingi osa maailmast isoleerida ning kolida kuhugi faraday-puuridega kaetud maailma. Või siis et inimkond sublimeerub ja muutub kuidagi nanotasandil kogu loodusega ühendatuks (umbes nii, nagu Will filmi lõpus korraks enda tulevikunägemust näitas).

Kui sulle juba filmi alguses tehakse selgeks, et järgnev tehisintellekt saab olema võimekam, kui kõik kunagi elanud inimmõistused kokku – siis pole lihtsalt võimalik, et väike grupp inimesi selle intellekti üle kavaldab. Või õigemini nad isegi ei kavaldanud teda üle – ta ise lasi enda allakäigul juhtuda. See paneb pead kratsima, see ei tundu võimalikuna. Niisiis filmi probleemid olid sarnased „Unustuse“ omadele – kõikvõimas tehisitellekt pidi tunnistama inimlikkuse võitu.

Võib argumenteerida, et tegelikult ei olnud mitte tehisintellekt see, kes valis enesehävingu tee, vaid nimelt Will Caster – ning ka filmi lõpp, mis oli selgelt „Algusest“ inspireeritud, andis mõista, et peategelased siiski ei surnud, vaid nimelt jätkasid oma eksistentsi kuskil kõrgemal tasandil.

Aga muidugi ma olen ka selles küsimuses erapoolik. Ma ilmselt oleks seisnud hea meelega seal üleslaadimise järjekorras. Ning mul poleks tekkinud neid privaatsussätete kõhklusi, mis Evelyn Casteril olid, kui ta nägi, kui kõikehõlmavalt Will tema kehasignaale tajus ja analüüsis. Ma ise olen selgel veendumusel, et inimkonna eeliseks kogu muu looduse ees on nimelt tarumõistuse pakutav organisatoorne võimekus käsikäes individuaalse analüüsioskusega, mis muudab meie kohanemisvõime oluliselt suuremaks klassikalisest tarumõistusest nagu sipelgad ja mesilased. Ning seetõttu ma ka ei usu, et filmi kirjeldatud olukorras Johnny Deppi poolt esitatud mesilasema oleks käitunud nii rumalalt, et muutnud enda subjektid mõistuseta zombideks (mis neist üldse peale Willi lahkumist sai?). Pigem oleks ta lasknud neil omasoodu toimetada ning enda nn tagaukse jätnud viimase hetkeni peidetuks, et ülejäänud inimkond end ohustatuna ei tunneks. Ning vajadusel kasutanud seda selliselt, et ka subjektid ise oleks uskunud, et nende vaba tahtega ei ole manipuleeritud.

Sutike häiris ka naispeaosaliste puine näitlejatöö. Rebecca Hall polnud küll särav, kuid tegi oma rolli ära. Kuid Kate Mara etteaste oli lihtsalt piinlik. Samas Depp tegi head tööd materjaliga, mis talle ette oli antud – kui ta alguses oli veidi Rick Moranise-tüüpi hajameelne-koomiline teadlane, siis tehisintellektina mõjus tema tundetus ja külmus igati usutavalt.

Kokkuvõtlikult on jube lahe, et selline film tehti ning et vähemalt üritati teha midagi tavapärasest erinevat. Samas on kirjeldamatult kahju, et peavoolu poolt ettekirjutatud argus ei lasknud filmil saada meistriteoseks. Liiga palju võimalusi jäeti kasutamata. Siinkohal jätan jutu poolikuks, et seda jätkata järgmise postitusega, kus käsitlen juba põhjalikumalt tehisintellekti ajalugu ning selle erinevaid ilminguid inimkultuuris.

Kokkuvõttes 7 punkti väärt küll.