Aga….. MIS SIIS KUI SEE TÕDE VÕIB MULLE HAIGET TEHA?!?!? kas vahel mitte pole parem kui sa tead ainult lohutavat valeinfot kui karmi tõde….?
Ei, aga see ei tähenda, et sellele pole võimalik rahulikult läheneda.
On tõesti võimalik, et erinevates ringkondades ja portaalides satutakse mugavasse meediamulli, kus oma arvamus, olgu see vale või mitte, tundub parem, kui reaalsus, kuid nihe oma grupi suunas ning oma lähedaste seltskondade poolt arvamuste kinnitused on tajuvead.
On arusaadav, et mõningatel juhtumitel on parem, kui keegi ei tea täielikku tõde, kuid tavaliselt on soovitatav hoida oma maailmavaadet avarana ning püüda läheneda teemale tasapisi.
Valeinfo võib olla lohutav, kuid suuremas perspektiivis taunib see kriitilist mõtlemist ning ajufunktsioone. Inimestena tahame intuitiivselt õppida ja mõista, mis meie ümber on ning selle ignoreerimine või vältimine saab meie sisemaailma haavata.
Üldisemalt võib öelda: teadlikult valeinfo tarbimine ei halda vaimse tervise kaitsmist.
Elame ajal, mil meediamaastik muutub väga kiiresti. Meid ümbritseva info hulk on niivõrd tohutu, et sortimine, mida uskuda ja mis allikaid usaldada, võib olla üsna kurnav. Peab analüüsima ja hindama iseenda reaktsioone ja emotsioone, see on meediakirjaoskuse alus.
Kõige enam edastatakse viimastel aastatel informatsiooni läbi meemide, lühivideote (TikTokis, Instagramis, FaceBookis jne) ning ka lühemate sotsiaalmeedia postituste. Lühivormis sisu on lihtne valmis teha, mille pärast on seda ka väga kerge tarbida. Tänapäevases tarbimiskultuuris on kerge tundide viisi meediat toita ilma et sa märkad, et aeg üldse möödunud on. Inimesed on arenenud tahtma saada nii palju teavet, kui võimalik, mille pärast on meie nutiseadmetes olevatel algoritmidel ära kasutada meie ajuotsmiku funktsioone. Kuigi nende postituste pinnapealne funktsioon on meelelauhutus osutuvad tõelised eesmärgid palju kahjulikumaks, nimelt on eriti hiljuti veebis näha propagandat ja trolle. Kui postitatakse pilte või väiteid, mis näitavad lähiaegseid katastroofe või poleemikaid naljakast vaatenurgast on võimalik, et see on tehtud just sellel eesmärgil, et olukorda polariseerida, vähendada selle tähtsust ja muuta inimesi umbusklikuks.
Tänapäevane tehisintellekt suudab luua elutruid pilte, videoid (süvavõltsinguid), helifaile ja isegi kirjutada artikleid, mis näivad välja nagu tõelised uudised. Tehisintellekti kasutavad botid võivad ka sotsiaalmeediat üha uuesti ja uuesti sama valeuudisega üle ujutada, tekitades mulje, et kõik usuvad seda. Seda peab meeles pidama, kui nähakse midagi, mis tundub liiga uskumatu või kahtlane.
Põhjuseid, miks inimesed kipuvad valeinfo lõksu langema, on tihtipeale emotsionaalsed. Näiteks, kui see kinnitab nende varasemaid eelarvamusi ja toetab seniseid veendumusi või kui see tekitab n.ö. karjainstinkti ehk juhtum, kus paljud inimesed reageerivad samamoodi ning tekib tunne nendega liituda või samastuda. Samas on ka hiljuti populaarseks muutunud vandenõuteooriad ehk narratiivi loomine mingi konkreetse asjaolu selgitamiseks, mis kerkivad tavaliselt esile kriisi- või ebakindluse aegadel ning pakuvad „vastuseid“ asjadele, mis on veel ebaselged. Nende peamised tunnusjooned võivad olla näiteks usk sündmuste taga peituvatesse kurjadesse kavatsustesse, ametlike versioonide suhtes valitsev umbusk ja teiste seletuste tagasilükkamine.
Valede püüdmiseks võib kasutada näiteks pantri meetodit:
LISAMATERJALID:
Tagasi Kooli e-tund “Kuidas levitatakse vandenõuteooriaid ja valeinfot sotsiaalmeedias?” (7.–9. klass) (M. Vunš, K. Malts, BECID/DELFI
Tagasi Kooli e-tund “Kuidas vandenõuteooriaid ja valeinfot levitavaid kontosid ära tunda?” (10.-12. klass) (M. Vunš, K. Malts, BECID/DELFI
Tagasi Kooli e-tund “Miks ja kuidas vandenõuteooriad TikTokis levivad?” (7.-9. klass) (Gretel Juhansoo, BECID)
ALLIKAD:
KOMM Agentuur (s.a.) "Kuidas valeinfot ära tunda?"
Mõjutustehnikate Õpikeskkond, 2021, "mis on väärinfo?"
Nereida Carillo ja ALberto Montt, 2016, “Kuidas ära tunda vale info?”
Politsei- ja Piirivalveamet (s.a.) "Kuidas kaitsta ennast infosõjas?"
IREX (s.a.) "Valeinfo ja manipuleerimine"
Keda eestikeelne ajakirjandus oma propagandaartiklitega lollitada püüab?
Näiteks kordavad nad nüüd sõna-sõnalt Ukraina väidet, et Venemaa on Ukraina sõjas "kaotanud" miljon sõdurit.
See on propaganda, sest sõnum on tahtlikult jäetud mitmemõtteliseks.
Mõelge ise.
Kui oleks nii, et lahinguis hukkunud (KIA - Killed In the Action) Vene sõdureid on miljon, siis täpselt nii nad ütleksidki.
Aga nad ei taha võtta endale vastutust, et nad on sedasi ütelnud. Sellepärast ütlevadki nad nii, et lugejale jääks mulje, et nad ütlesid, et hukkunud on miljon Vene sõdurit, aga nad jätavad endale usutava eitatavuse (plausible deniability): nad saavad pärast öelda, et lugeja sai ise valesti aru.
Korrektne oleks eksplitsiitselt ütelda, et Venemaa on hukkunute ja haavatutena (või siis hukkunute ja pöördumatult haavatutena - ehk kokku: pöördumatute kaotustena) kaotanud miljon sõdurit.
Ilmselt on USA luureandmed õiged ja Venemaa on hukkunutena kaotanud sadu tuhandeid sõdureid.
Ja muud need asjad.
Näiteks on see sõda mitte "täiemahuline invasioon" vaid see on lokaalne sõda ja see on piiratud sõda.
Vastasel korral, millist sõna te siis kasutaksite, kui Venemaa päriselt sõdima hakkaks, kui algaks all-out-war?
Ja nii edasi ja nii edasi. Igas selleteemalises artiklis on peaaegu iga lause demagoogia.
Ja küsimus on selles:
Mida te selle tsensuuri, demagoogia, vassimise ja propagandaga saavutada üritate ning kas te tõesti arvate, et see on Eestile kasulik?
Eestikeelne ajakirjandus on praegu vist isegi halvemal tasemel kui nõukogude ajal.
Peavoolumeedia on täielikult spetsialiseerunud propagandale, ajupesule, lugejate arvamuse mõjutamisele.
Sel eesmärgil avaldatakse pidevalt valeinfot, kallutatud infot, poolikut infot - lastes lugejal kujutleda ja mõelda olematuid asju ning mitte teada olulisi ja tegelikke asju.
Artiklite stiil on väljakannatamatu.
Eesti keel on väga halb ja ajakirjanikel paistab puuduvat põhikooli haridus.
Ainult üks näide tuhandete seas:
Ukraina sõjaga seoses avaldati DELFI-s küll uudis ÜRO Peaassamblee resolutsioonist, ent jäeti avaldamata uudis ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonist. Maha vaikiti ka see, et Peaassamblee võttis sellel teemal vastu ka teise resolutsiooni (või siis vähemalt oli see päevakorral).
Name: Vale Sibyl Von Katharina
Nickname(s):
Age: 25
Gender: Female
Species: Human
Class: Mage Swordsman
Status: Blessed by the Paladins
Sexual Orientation: Homosexual
Romantic Orientation: Homoromantic
Parent(s)/Guardian(s):
Education:
Morality: Chaotic Good
Height: 5'9
Weight: 157lbs
Skin Tone: Fair
Hair: White with streaks of Lavender
Eyes: Icy Blue
Body Type: Athletic, Toned (Vague muscle lines?)
Tattoo(s)/Piercing(s):
Scar(s)/Birthmark(s): Scar across neck and both wrists. Slash like scars on back.
Abilities/Powers: Able to use magic to enhance physical abilities, Invisibility, Night Vision, Teleportation, Flight, Heal, and various non-lethal elemental spells. Has a special sword that consumes the enemies/opponents weapon(s) and becomes stronger.
Clothing: Light knight armor or Hunters clothing.
Hobbies: Hunting, Bounty hunting, Fencing, Rock Climbing, Cooking, Potion making, Smithing, Taking care of her hurd of Dragons
Personality: Brave, Fearless, Strong, Charming, Accident Prone, Noble, Gets lonely quick, Scared of thunderstorms (Loves the rain though), Loved by Animals & Children
