Part ja roheline salat - klassika
Kuskilt peab see blogi ju oma avapostituse saama ja miks mitte minu firmaroa pardiga. Ma arvan, et see roog on üks minu kõige õnnestunumaid ja teeksin selle ideaalselt valmis ka une pealt. Lihtsalt nii palju elu jooksul parti valmistanud ja asi käpas. Nüüd oskavad sõbrad külastades juba ette ka tellida ;)
Pardiliha õppisin tegelikult hindama ja valmistama aastaid tagasi tänu oma kallile sõbrannale Kertule, kes kutsus mind ühel sumedal suveõhtul enda juurde õhtust sööma. Laual olid wrapid ja juhuslikult oli üheks komponendiks pardiliha. Liha oli NII hea ja muidugi uurisin koheselt - kuidas tegid, mis on õige temperatuur, aeg, jne jne. Ja panin kõik enda telefoni märkmetesse kirja. Järgmiseks tulin koju ja hakkasin aga katsetama. Õnneks ma olin tollel hetel loll ja ei mõistnud, kui nüansirohke see kogu protsess on, muidu ma vist poleks isegi proovinud :D
Igatahes, kuidas mina teen parti?
Esimene ja üks olulisemaid samme on pardifilee nahale teha väikesed sälgud sisse, et praadides kogu rasv naha vahelt välja sulaks. Ps! pane ahi juba 200 kraadi peale, kuna hiljem on sul kuuma ahju vaja. Sälgud ei tohiks riivata fileed ennast, vaid jääma ainult naha sisse, kuna vastasel juhul voolab fileest ka kõik hea mahl välja ja liha ei jää nii mõnus. Peale sälgutamist (pildil ka näha, millised need välja umbes näevad) pane part nahk allpool KÜLMALE pannile ja aja pann kuumaks. Prae parti mõlemalt poolt paar minutit, nii et küljed muutuksid pruuniks ja nahk pealt krõbedaks. Seest jääb part sellel hetkel veel tooreks. Pane heldelt soola ja pipart mõlemale küljele ja seejärel lükka part 200 kraadisesse ahju. Minu praegune meetod on küpsetada seda 10 minutit tavalisel režiimil ja viimased 2 minutit vahetada grillrežiimil, et saada eriti krõbe ja mõnus nahk (eeldusel, et jätad nahapoolse külje ülesse). Peale 12 minutit ahjus olemist võtan pardi välja ja panen selle fooliumi sisse 10-20 minutiks järelküpsema. See jätab liha tohutult hõrguks ja pehmeks. Kui seda osa ei viitsi teha, lase ahjus lihtsalt paar minutit kauem küpseda. Ja nii ongi part valmis.
Kõrvale tegin kunagi ammu kapijääkidest improviseeritud salati, aga see tuli välja nii hea, et sellest ongi nüüd saanud minu põhiline pardisalat :D Koostiseks siis kirsstomat, kurk, punane sibul, granaatõun, mustad oliivid ja salatisegu. Olen pannud ka paprikat, fetat (kuigi part ise ka rasvane, seega maitses küll hästi aga hullult rammus toit), jätnud ära oliive jms. Peamine teema on kirsstomat, kurk, salatisegu ja granaatõunad. Muu on juba oma äranägemise küsimus. Kastmeks sorts oliiviõli, soola ja pipart, mõnikord ka sidrunipipart kui mul eriti metsik tuju on.
Ja vot niimoodi salatiga sööngi seda parti või söön seda marineeritud sibulaga/rohelise sibulaga bao kukli vahel. Eriti mõnus kooslus on kui pardifilee kõrvale veidi viigimarja balsamico kreemi paned ja parti sinna sisse kastad. Jumalik!
