Juba aastaid on igal kevadel oodanud Tallinna Ühisgümnaasiumi abituriente ees kunsti lõputöö. Lõputöödest on kujunenud traditsioon, mis võimaldab õpilastel oma muidu soiku jääma kippuva loomingulisuse taas vabastada. Loovtöö peab vastama kaasaegse kunsti kriteeriumitele, nii et ideed on õpilaste ees valla. Töö käigus omandavad õpilased uusi kogemusi ning tihtipeale puutuvad kokku ka täiesti uute situatsioonidega.
Kaasaegne kunst on tavaliselt seotud inimese isiklike kogemustega rääkides sellest, mis hetkel on ühiskonnas eriti aktuaalne. Kunstiteadlane Mari Sobolev on öelnud: „Kaasaegne kunst võib esineda mis tahes vormis ja kasutada oma sõnumi väljendamiseks mis tahes vahendeid.” Seega kõige tähtsam on ikkagi idee ning oskus seda põhjendada, et sõnum jõuaks vaatajani.
“Oh deer!”, Kätlin Randoja
Töid esitati sellel aastal seinast seina – kes pildistas, kes joonistas, kes tõi purgi täis armastust, ideid oli väga värvikaid. 12. a klassi õpilase Laura Helena Soonvaldi töö „Mask” sümboliseerib tema sõnul seda, kuidas inimesed kipuvad varjama oma häid ning halbu omadusi justkui maski taha. Kuna „Mask” on valminud kruvides puitu kruvisid, siis üllatas Laurat töö käigus selgunud tõsiasi, et kruvisid puitu kruvida ei pruugi olla nii lihtne, kui paistab. Laura sõnul meeldib talle, et koolis on selline traditsioon püsima jäänud, sest see näitab, et iga inimene suudab olla loominguline. Oli teisigi õpilasi, keda pani tööprotsess ise hindama rohkem kaasaegset kunsti ja selle loomist. Just sellisel seisukohal on 12.b klassi õpilane Kätlin Randoja, kes pidi hirve trofee valmistamiseks kasutama erinevaid 3D programme ja printereid - protsess ostutus palju keerulisemaks, kui ta oli arvanud.
„Mask”. Laura Helena Soonvald
Tallinna Ühisgümnaasiumi kunstiõpetajal Liia Jungil jagub abiturientidele ainult kiidusõnu: „Sel aastal on õpilased väga loomingulised, omaette isiksused. Kõik tööd, mis on esitatud, on kandnud endas sõnumit. See peegeldab Eesti ühiskonda, inimest, haridust ja haritust. Õpilaste loomingulisus on arenenud - nad on rohkem avatumad ja julgemad.” Samuti üllatas õpetajat, et poliitika ei jäta noori külmaks ning kriitiline pilk heidetakse ka tehnoloogiasse uppumisele.
„Error 404”. Tristan Mooney
Suurepärase tööga „Puupea” hakkama saanud 12.b klassi õpilane Kelly Alloja aga arvab, et selline traditsioon koolis on iseenesest tore, kuid samas ka raske lisakoormus õpilastele. Kunstinimesena ammutas Kelly projektist palju inspiratsiooni, et selliseid töid veel tulevikuski ette võtta.
„Puupea”. Kelly Alloja
Kõik tööd on eksponeeritud Tallinna Ühisgümnaasiumis ning ootavad kunstinautijaid. Kutsume üles ka teisi koole sellisest projektist osa võtma, et üheskoos noorte teadlikkust kaasaegsest kunstist veelgi tõsta.
E-Tüüger tegi intervjuu ajaloo- ning ühiskonnaõpetaja Lilian Niitsooga. Pole kahtlust, et õpetaja Niitsoo on haritud ning teab maailma asjadest ja ajaloost palju.
Milliseid erialasid olete koolis õppinud?
Kõigepealt õppisin ma Tartu Ülikoolis ajalugu ja sotsiaalteadusi. Veidi hiljem astusin taas Tartu Ülikooli ning tegin magistrikraadi ärinduses ja turunduses.
Millal sai selgeks, et õpetamine on just see, mida teha?
18-aastasena, kui ma lõpetasin keskkooli, pakuti mulle kohe võimalust aasta aega ülikooli kõrvalt õpetajaametit proovida ning pärast ülikooli ma siis jätkasingi õpetajana, niiet staaži on mul päris pikalt.
Millised õpilased Teile meeldivad?
Üldjuhul mulle meeldivad sellised õpilased, kes tulevad õpetajaga kaasa ja teevad koostööd. Need, kes tahavad midagi teada, kellel on oma mõtted ja seisukohad. Need, kellega on põnev!
Millised õpilased Teile ei meeldi?
Õpilased, kes ei huvitu millestki, kes ei tunne huvi maailma vastu ja on väga kinni oma mõttemaailmas, nendega on väga igav.
Millistesse riikidesse olete reisinud?
Neid riike on päris palju, ma arvan, et kuskil 20 ringis. Ma vahepeal töötasin 15 aastat ärimaailmas, seega olen palju ka tööga seoses reisinud. Kõikides naaberriikides olen käinud: Soomes, Rootsis, Lätis, Leedus,Taanis, Venemaal. Kunagi käisin ka Ukrainas. Veel Poolas, Armeenias, Tšehhis, Slovakkias, Ungaris, Prantsusmaal, Saksamaal, Inglismaal, Israelis, Jordaanias, korduvalt ka Ameerika Ühendriikides.
Kellena näete end 10 aasta pärast?
Ma arvan, et ma kasvatan lapselapsi, vanus on juba selline.
Millega Te vabal ajal tegelete?
Meeldib kuulata muusikat, olen jazzi fänn. Lugeda meeldib ja teatris käia. Armastan väga looduses olla.
Milline spordiala paelub Teid kõige rohkem? Kas Teete ka ise sporti?
Nüüd ma teen rohkem tervisesporti. Nooremas eas olin ma kõva sportlane - tegelesin korvpalli ja kergejõustikuga. Kooli eest saadeti mind kogu aeg ikka võistlema.
Mida peate oma elu suurimaks saavutuseks?
Kindlasti oma last. Ma olen väga uhke oma lapse üle, ta on väga oluline ja kallis, tema on kindlasti mu suurim saavutus.
Milliseid tarkusi tahate oma lastele kindlasti edasi anda?
Kõige tähtsam on siiski jääda iseendaks. Tuleb leida enda tee. Olen Sokratese meelt, et kõige tähtsam on tunda iseennast. Tuleb armastada iseennast ja teisi ja kinkida seda armastust.
Milline kirjandus Teile meeldib? Kas loete palju raamatuid?
Kunagi ma lugesin palju rohkem, praegu pole nii palju aega. Ma loen ilukirjandust, aga ka sellist populaarteaduslikku kirjandust, reisijutte ja vahel ka biograafiaid. Muidugi olen ka suur ajaloohuviline, loodan, et õpilased annavad mulle selle andeks.
Mitmes keeles Te oskate tere öelda?
Eesti. Siis muidugi ka Hello! Good Morning! Hyvää huomenta! Здравствуйте! Guten Morgen! Bonjour! Ning kes ei teaks õpetaja Niitsoo kuulsat tervitust Καλημέρα (Kaliméra) (-toim.)
Hilisemast kirjavestlusest saame veel teada:
Lisan juurde, et olen käinud ka Hollandis. Läks vist meelest öelda.
Saadan sellise lõbusama foto ühest oma reisist. Nimelt käisin 2014. aastal kinolinnakus Cinevilla maalilisel Kuramaal Lätis ja filmistuudios tuli veidi näidelda. Mul tuli mängida "inglit, kes hõljub taevas".
Loodan, et sobib. Minu roll jäädvustati ka videokassetile, seega "läksin ajalukku".
Lisan ka foto kanalitelinnast Veneetsiast, kus käisin ka 2014. aastal. Maaliline ja kaunis Veneetsia...
Tehnilistel põhjustel ilmub selle õppeaasta viimane Lapsesuu videota.
KELLEKS TAHAD TULEVIKUS SAADA?
• KOKAKS! ….sest ma oskan hästi süüa teha: olen teinud vorsti, muna, omletti… ühe korra olen riivinud oma näppu ja ühe korra kõrvetanud ka, aga ainult ühe korra! Ma tahan minna New York Citysse ja seal neile kokata! Kui ma kokaks ei saa, siis ma saan kosmonaudiks, aga igatahes New York Citys.
• MINA TAHAN SAADA SUURENA POLITSEIKS, kuna ma olen juba nii palju teinud trenni, ma käin jalgpallis, käin judos, käin poksis (klassivend hõikab kõrvalt: mmh tal on lihtsalt isa ka politsei!)
MILLISED ON TEIE LEMMIKTUNNID?
• Matemaatika, rütmika ja eesti keel…
• Klassivend sõidab julmalt ta jutule sisse: Rütmika, iuuu minule üldse ei meeldi rütmika. Seal peab mingi tüdrukuga tantsima ja mingi aeglane valss ja üldse mulle meeldib sport rohkem.
• Klassiõde solvunult: see on ka sport, lollakas!
• Teine klassivend: Mulle meeldib eriti aeglane valss, sest ma olen seda palju harjutanud. Ma harjutan üksi kodus ja mul on see hästi välja tulnud silmad kinni.
KAS TE TEATE MIS ON TUTIPÄEV?
• Pärast pikka ja piinlikku pausi kõige julgem vastaja: Eeei..
KAS TE TAHATE TULEVIKUS AUTOT JUHTIDA? MILLINE SEE AUTO PEAKS OLEMA?
• Kui ma suureks saan, siis ma tahan endale ajarännakuautot, ma ise leiutan endale selle.
• See peaks olema suur ja kiire kindlasti, näiteks Ferrari võiks olla..
• Igatahes peaks see auto olema punane!
• Mul võiks Opel olla, mu vanaisal on ka Opel, see on lahe auto.
KAS TE OOTATE SUVE VÕI KEVADET (filmimise hetkel kevad ei kestnud)?
• Mina ootan suve, sest suvel on minu sünnipäev
• Ei, mina ootan kevadet, sest kevadel on minu sünnipäev! Kevad on mulle veel hea, sest mina saan Egiptusesse.
• Suvi on vist ikkagi parem, sest siis ei saa haigeks..
• Suvel on lahe olla Saaremaal, sest Saaremaal on palju äikeseid!
Igatahes soovime Teile päikselist kevadet ja anname teatepulga üle särasilmsetele mantlipärijatele:
Sandra Kaas
Angelika Maria Plooman
Meedia- ja kunstikursuse raames tegid 12.b klassi õpilased Oskar Tõnnus ja Daniel Aju lühifilmi, mille eesmärk on suunata inimeste tähelepanu ühiskonnas esinevatele probleemidele.
Mõnda aega tagasi viis e-tüügeri meeskond gümnasistide seas läbi küsitluse WC'de seisukorra kohta.
Vastajaid oli kokku 167, kellest kõik olid märganud, et kooli tualetid on halvas seisukorras. Samuti olid kõik vastanud jätnud tualetti minemata, kuna need on nii räpased olnud. Järgnevalt diagrammilt on näha, et WC'des on peaaegu kõik vastanutest näinud midagi järgnevatest: väljaheidet poti kaanel, väljaheidet prill-laual, ummistunud potti, uriini prill-laual, uriiniga kaetud põrandat või seda, et viimane WC kasutaja pole vett peale lasknud. Samuti vastati, et on nähtud osaliselt väljaheidetega kaetud seina või põrandat, katkiseid prill-laudu, intiimtooteid põrandal vedelemas, liimiga kaetud prill-lauda, puuduvat linki või ukselukku, määrdunud paberitega kaetud põrandat, kasutatud tampoone põrandal, veriseid sidemeid kraanikausis ja isegi verega kaetud seinu.
Kuid millised WC’d on siis kõige ebapuhtamad?
Küsitluse tulemusena tuli välja, et kõige räpastemateks tualettideks peetakse 1. korruse WC'sid ning kehalise kasvatuse riietusruumide juures olevaid WC'sid, kõige puhtamad peaksid olema 3. korruse tualetid. 23 vastanutest leidis, et kõik WC'd on väga halvas seisukorras.
Kuid mida siis pakutakse lahenduseks?
Pakutakse, et tuleks rääkida juhtkonnaga, mida e-tüügeri meeskond kindlasti ka teeb. Veel pakutakse välja selliseid variante: tuleks rääkida õpilastele, kuidas käia normaalselt vetsus, kooli WC'des võiksid olla potiharjad, tuleks paigaldada kaamerad, seinadele tuleks kleepida WC's käimise juhend, peaks paigaldama õhuvärskendajad, koristaja peaks tihemini koristama, tüdrukute ja poiste WC'd võiksid eraldi olla.
Peale küsitluse läbiviimist on küll WC'de olukord veidi paranenud, kuid kindlasti tuleb küsitluse tulemustega ka juhtkonna juurde minna, et selgitada, kui halb olukord on.
1. aprillil toimus Tallinna Ühisgümnaasiumis Totaalse Überglamuuri moeshow, kus olid esindatud 8 kollektsiooni erinevatest Harjumaa koolidest. Õhtujuhtideks olid õpetajad Julia Popova ja Kati Bakradze ning 12. klassi õpilane Karl Laas.
Esimese kollektsiooni “N.U.D.E” disaineriks oli Tallinna Ühisgümnaasiumi 11. klassi õpilane Marleen Luong, kes kirjeldas oma kollektsiooni sõnaga naturaalne. Kui Julia Popova kollektsiooni autori käest küsis, et kas modellid olid siis pool riides või pool paljad, vastas Marleen, et pigem pool paljad.
Teiseks kollektsiooniks oli “Isolatsioon” Pelgulinna kooli õpilase Katariina Lahesaari poolt, kes ütleb oma kollektsiooni kohta järgmist: "Me tahame erineda, aga me ei julge. Selle tulemusena jääme me kõik samasugusteks. Selle tõttu kaotame me oma isikupära ja oma näo." Disainerilt küsiti, millest tahaks ta end isoleerida ning ta vastas, et sooviks end isoleerida negatiivsetest inimestest ja halbadest mõtetest.
Keila kooli 12. klassi õpilase, Maire Mesipuu poolt loodud kollektsioon “Day after tomorrow” jaoks sai autor inspiratsiooni tänapäeva moest ja erinevatest stiilidest. Kollektsioonis on omavahel seotud omalooming ning taaskasutus. Kui disainerilt küsiti, mida toob ülehomne päev, ei osanud ta kohe midagi vastata, kuid õhtujuht Julia lahendas olukorra öeldes, et ülehomme ootab meid kõiki pühapäev.
Neljas kollektsioon kandis pealkirja “Le Flavor”, autoriteks Geili Enok ja Katariina Lillestik. Nende kollektsiooni idee põhines tärkaval suvel, kirjutel lilledel ning soojal päikesel. Rõivad olid elegantsed, kerged ja naiselikud. Kollektsiooni loojate käest küsisid õhtujuhid, kas nende kleidid on ikka sobivad? Vastuseks said nad kindla “ja”.
Tallinna Ühisgümnaasiumi õpilane Mirjam Kalmann kirjeldas oma kollektsiooni “Next exit” järgmiselt: ''Sama olukord, sama maal, sama inimene, erinevad emotsioonid...Mis eelneb, mis on järgmine... mees või naine, roosa või sinine.. On sel vahet?'' Temalt küsiti, kus on tema järgmine peatus elus, millele vastas disainer: “15. aprill “Moeaken” Viimsis.”
“No colour drama” oli kollektsioon Nõmme Põhikooli 8. klassi õpilase Carmen Ranna poolt. Kõik rõivad olid must-valged ning autori sõnul sobivad nad teemasse “tulevik”, sest nende moodi tulevikus on palju selgust. Kui Julia disaineri käest küsis, millest teeb tema draamat, oli vastuseks “Kõigest! Draamat võib teha söögist...koolist..kõigest.”
Britta Arrak Kuusalu Keskkoolist esitles oma kollektsiooni “Totaalne kliimasoojenemine jääajas”. Domineerivateks toonideks olid sinine, valge ja must. Õhtujuhi küsimuseks oli: “Kes on sinu lemmiktegelane “Jääajast”?” ning vastus oli lihtne: “Sid”.
Viimaseks kollektsiooniks oli “Futurama” Marié Merilyni ja Eliis Pajumäe poolt. Nende kollektsioon on inspitiseeritud Eestimaa külmast ja jäisest ilmast, mis tekitas neis soovi pakkuda keset lumehelbeid ning põhjamaist aurat midagi sooja ning lõunapärast. Julia Popova küsimus neile oli, et kuhu on nad jätnud oma ühesilmse sõbra?
Õhtujuhtidel oli aga varuks veel üks lisakollektsioon, mis nende arvates sobiks suurepäraselt TÜG'i koolivormiks. Modellideks olid 12. klassi õpilased ning ühiseks jooneks sinine värv.
Kollektsioonide vahepalaks oli kinkekottide loosimine, kokku loositi välja 10 kinkekotti.
Kolmanda koha saavutas kollektsioon “Isolatsioon”, teisele kohale jäi kollektsioon “N.U.D.E” ning võitjaks tuli Mirjam Kalmanni kollektsioon “Next exit”.
Gümnaasiumiõpilastele inspiratsiooni ja motivatsiooni kogumiseks otsustas E-Tüüger teha intervjuu ühe ettevõtliku Eesti noorega. Nimelt on Kenneth Pohl (21) noormees, kes tänu oma julgusele ja pealehakkamisele on valmis saamas enda loodud õppeplatvormiga, mis on tulevikus abiks igale keskkooliõpilasele. Kenneth tutvustas meile uut interaktiivset õppeplatvormi ning rääkis meile enda õppimisega seotud kogemustest.
* Mis on Foxcademy ja kellele see suunatud on?
Foxcademy on interaktiivne õppeplatvorm, mis on suunatud keskkooliõpilastele. Õpilased saavad omandada teadmisi varasemast paremini tänu mitmekülgsele sisule. Platvorm sisaldab endas riiklikule õppekavale vastavat õppematerjali, teste/mänge, interaktiivseid elemente ja graafikuid, elulisi näiteid, õppevideosid, 3D mudeleid, kommunikatsiooni õpilaste ja õpetaja vahel jne.
Lisaks paneme rõhku õpianalüütikale, läbi mille muudame õppimise iga õpilase jaoks väga personaalseks, kuna võtame arvesse õpilase õpitulemusi ja -harjumusi. Praegu kasutuses olevad paberõpikud ei võimalda pesonaalset õpet ja ei anna meie õpitule kohest tagasisidet. Samal ajal saavad õpetajad monitoorida ja analüüsida õpilasi kasutades meie analüütikatööriistu.
Foxcademy visiooniks on pakkuda igale õpilasele personaalset õpikogemust ning muuta haridussüsteeme läbi andmeanalüüsi.
* Kuidas Foxcademy't kasutada ning kas see on tasuline? (Alates sellest, mis aadressilt leida Foxcademy kuni reaalsest õppima hakkamisest.)
Foxcademy õppeplatvormi on väga lihtne kasutada, sest paneme palju rõhku tootedisainile ja selle lihtsusele. Foxcademy õppeplatvormi saab kasutada igapäevaselt õppetöös, kuna meie sisuloojate poolt loodud õppematerjal vastab riiklikule õppekavale. Enam ei ole vaja koolis kaasas kanda raskeid paberõpikuid, vaid nüüd saad paari klikiga avada Foxcademy õppeplatvormi nutitelefonist, tahvelarvutist või arvutist, kus on kogu õppematerjal digitaalselt kättesaadav.
Praegu on Foxcademy platvorm tasuta. Et head õppeplatvormi pakkuda ja tulevikus ellu jääda, siis mingist hetkest lisame enda süsteemile ka ärimudeli. Seda on veel raske öelda, kuidas see välja hakkab nägema.
Foxcademy veebikeskkond valmib aprilli alguses. Soovitan gümnasistidel varakult kasutajad ära registreerida. Tänaseks on Foxcademy keskkonda registreerinud 10% Eesti gümnaasiumiõpilastest.
Praegu oleme digitaliseeirinud gümnaasiumi matemaatika teemasid ja 12. klassi eksamiks kordamise materjali. Jooksvalt täiendame platvormi uute aintete ja teemadega.
Kuidas luua kasutaja Foxcademy õppeplatvormi?
• Mine www.foxcademy.com
• Esilehel vajuta nupule “Loo konto”
• Alusta registreerimist
• Kinnita emailile saadetud kiri
• Ja oledki Foxcademy'sse registreeritud
* Kuidas tuli idee sellise õppeplatvormi arendamiseks?
Mina läksin peale keskkooli välismaale, Londonisse, õppima ja sama tegi minu väga hea sõber Sebastian Pikand, kes läks Stockholmi õppima. Kõnelesime pea iga õhtu Skype'is ja brainstormisime erinevaid ideid, mida tahtsime ellu viia. Kuna me ise tol hetkel olime värskelt keskkooli lõpetanud ja mäletasime enda ajast hästi, et ei olnud ühtegi head digitaalselt kättesaadavat õppematerjali, siis tekkis küsimus, miks keegi pole digitaalõppekeskkonda juba teinud. Nii tekkiski meie idee. Esmalt koged probleemi ise ja siis hakkad probleemile lahendust otsima.
* Kui palju aega jäi Foxcademy mõtte tekkimise ja ning projekti elluviimise vahele?
Kui meil mõte tekkis 2014. aasta novembri päeva hilisõhtul, siis juba järgmisel hommikul hakkasime kohe tegutsema, et oma ideed ellu viia. Esimese asjana võtsime koolide ja õpilastega ühendust, kus rääkisime oma ideest. Kõik olid sellest väga huvitatud ja 9st koolist oli meie pilootprojektiga nõus liituma 8 kooli. Vaja oli ainult prototüüp valmis arendada.
LET'S JUST EXECUTE!
* Kuidas leidsite platvormi valmistamiseks rahastajaid? Oli see raske?
Üldiselt, kui sul on idee, mis on väga varajases faasis, on rahastuse leidmine väga keeruline. Meie kandideerisime erinevatele idufirmade rahastuskonkurssidele nagu näiteks Prototron, Vega Fond, Latitude59, Ajujaht (käib praegu ja 7. aprillist hakkab ETV saade jooksma), Hooandja jne. Oma esimese rahastuse saime Hoonadja ühisrahastuskampaaniast, mis osutus väga raskeks, aga läbi raske töö suutsime oma eesmärgiks seatud summa kokku koguda. Sealt saime oma esimese rahastuse Foxcademy projektile. Nüüd otsime endale investorit, kes usub meie ideesse ja on nõus panustama sellesse nii aega kui ka kapitali.
* Kui kaua võttis aega Foxcademy valmimine?
Prototüübi arendamine pilootprojekti jaoks võttis aega ca 9 kuud. Prototüüp toimis iOS ja Android tahvelarvuti peal. Praegu on meie veebikeskkond arendamisel ja see valmib aprilli alguseks.
* Kas ja kui palju on oma ettevõtte arendamisel kasuks olnud gümnaasiumis õpitud teadmised?
Suure osa oma keskkooli ajast õppisin ma Pirita Majandusgümnaasiumis, mis on suunatud just ettevõtlusele. Seal õpitud teadmised on tulnud mulle kindlasti Foxcademy arendamisel kasuks. Näiteks pidime läbi mängima enda eksportfirma loomise ja juhtimise, mis oli väga hariv. Hariv selles mõttes, et sa pidid ise kõik läbi tegema ja lõpus esitlema oma firma arengut ja strateegiat žüriile. Läbi praktika õppisin ma kõige rohkem.
* Kui palju oled Foxcademy arendamisesse inimesi kaasanud?
Foxcademy projekti on hetkel kaastatud 8 inimest. Lähiajal on kindlasti plaanis kaasata rohkem inimesi, et saaksime õpetajatele ja õpilastele pakkuda maailma kõige kompleksemat õppeplatvormi koos parima õppematerjaliga.
Praegune meeskond
4 inimest täiskohaga:
Kenneth Pohl - Kaasasutaja
SebastianPikand - Kaasasutaja
Maanus Indov - arendaja
Kaarel Kelk - arendaja
4 inimest poole kohaga:
Elo Reinik - matemaatika sisulooja
Pilve Uussaar - matemaatika sisulooja
Rasmus Kisel - keemia sisulooja
Mihkel Kotli - keemia sisulooja
* Kuidas näeb välja Sinu tavaline tööpäev?
Foxcademy meeskond töötab 24/7, kuna oleme alustav ettevõte ja väga väga palju asju on vaja teha. Tavaliselt tuleme tööle hommikul vara ja lahkume kontorist õhtul 8-9 ajal. Kui mõni tähtpäev hakkab lähenema, siis tuleb väga tihti ette unetuid öid.
* Kus ja kellena näed ennast kümne aasta pärast?
See on väga hea küsimus. Tänapäeva maailm muutub nii kiiresti, et siin ei oska isegi nädalat enam ette ennustada. Näen ennast kindlasti ettevõtjana/invesotrina, kuna mulle meeldib asju käima tõmmata ja nendega vaeva näha.
Praegu läheb kogu energia enda start-upi ja töötame selle nimel, et 10 aasta pärast oleks Foxcademy maailma juhtivaim õppeplatvorm.
* Mida soovitad peatselt 12. klassi lõpetavale noorele, kes veel ei tea mida peale gümnaasiumi edasi teha?
Kui oled huvitatud välismaal õppimisest, siis soovitan võtta ühendust organisatsioonidega, kes aitavad õpilasi välismaale õppima viia, nagu näiteks Bellnor. Kui tead, mis eriala soovid õppima minna, siis nemad on kindlasti kõige õigemad inimesed, kes oskavad häid koole selle jaoks soovitada. Näiteks Inglismaal on võimalik võtta õppelaenu, mis tuleb alles hiljem tööle minnes tagasi maksta. See on väga hea võimalus välismaale õppima minemiseks. Kindlasti, kui kellegile huvi pakub, siis väga hea loov/meedia kool on Rootsis nimega Hyper Island.
Kui erialasoov pole veel kindel, siis soovitan külastada ülikoolide avatud uste päevi, kus saab tutvuda erinevate erialadega ja uurida nende kohta detailsemalt.
Kui kellelgi tekkis küsimusi seoses Foxcademy platvormiga, tahab nõu küsida idufirmade kohta või välismaal õppimise kohta, siis võite julgesti kirjutada Kennethile [email protected].
Peategelane ehk Deadpool: Ryan Reynolds
Teised tegelased: Morena Baccarin, Ed Skrein, Brianna Hildebrand, TJ Miller
Filmi lavastaja: Tim Miller
Muusika: Tom Holkenborg
Tsenaarium kirjutatud: Rhett Reese, Paul Wernick
Wade ehk Deadpool on endine sõjaväelane, kes töötab palgasõdurina New Yorgis. Wade on vallaline, kuid tema kõrval on tema parim sõber Weasel, kes töötab ühes baaris baarmenina. Wade külastas baari tihti, et oma sõbraga kokku saada. Ühel päeval tutvub Wade Vanessaga, kellesse ta armub - tunded on vastastikused ja nad kolivad kokku. Mõned aastad hiljem teeb Wade Vanessale abieluettepaneku, Vanessa loomulikult vastab jaatavalt.
Peale seda diagnoositakse Wade’il vähk ning ta ei oska oma eluga enam midagi peale hakkata. Ta otsustab minna baari Weaseli juurde ja kohtab seal üht kahtlast meest, kes räägib talle, et ta võib pakkuda protseduuri, mis aitaks Wade’il vähist lahti saada. Wade on sellega nõus, sest ta soovib Vanessa jaoks olemas olla. Hiljem saab Wade aru, et ta on teinud suure vea, sest ta muudeti koledaks mutandiks. Kokkuleppes sellist kõrvalmõju ei mainitud. Wade teadis, et ta naine ei armastaks teda iial sellise peletisena, nagu ta oli, ning otsustas Vanessa juurest lahkuda. Nõnda asus Wade maa-alusest haiglast lahkudes elama pimeda vana naise juurde, kus ta valmistas end ette võitlusteks, et leida Ajax ehk Francis ning ta ära tappa, sest tema oli just see, kes muutis Wade’i koletiseks. Ta maskeerub ja võtab endale Deadpooli nime. Edasine teekond jätkub tal Deadpooli nime all – ta on nüüd superkangelane.
Edasi peate vaatama ise, kuidas ta suudab päästa oma abielu, iseenda, ning mis moodustel ta suudab tabada Francise, kes muutis ta mutandiks. Seiklustes olles kohtub Deadpool paari huvitava inimesega, kuid et teada saada, kes need olid, peate filmi vaatama! :D
Deadpool on olnud selle aasta parim film, mis on kinolinadele jõudnud. See film on midagi, mida igaüks peaks nägema. Film ise on kaasahaarav ja hoogne. Igas filmi momendis esineb huumorit. Ma olen ise käinud seda filmi kinos vaatamas kaks korda ning see film ei väsi mind üllatamast. See on lihtsalt nii hea kaasaegne komöödilise sisuga film. Filmi tagataust oli huvitav, eriti kui midagi plahvatas, see oli nii reaalne ja kooskõlas alati mingisuguste naljakate viidetega.
Paljud inimsed ütlevad, et see on armastusfilm, mitte komöödia, kuid mulle kui musta huumori armastajale on see film tõeline komöödia. Deadpooli vaatamiseks peab olema vähemalt 14-aastane, niiet soovitan filmi kõigile üle 14-aastastele, sest selle filmi lõpuks on teil naermisest kõhulihased. :D
E-tüügerile andis intervjuu staažikas matemaatikaõpetaja ja peatselt lõpetava 12.b klassi klassijuhataja Riita Meigas. Õpetaja Meigasel on suur süda, ta silmad löövad särama, kui juttu tuleb lastest või lastelastest ning samuti hoolib ta väga oma pragusest klassist.
Millal sai selgeks, et õpetamine on just see, mida teha tahate?
Juba siis, kui ma käisin keskkoolis, tundsin ma, et minust saab õpetaja, sest mulle meeldis teisi aidata ja ma tundsin, et kui ma neid õpetan, siis nad saavad ka aru.
Mis paelub Teid õpetajaks olemise juures kõige enam?
Paelub koostöö noortega. On hetki, kus ma tunnen end ka nende vanusena, käin nendega üritustel ja teatris samasuguseid etendusi vaatamas, see hoiab mind noorena.
Mida hindate õpilases kõige rohkem?
Kõige rohkem hindan ilmselt tema käitumist ja suhtumist ning tema ausust ja julgust öelda ka asju, mida võib-olla igale õpetajale ei ütleks, aga millest mina tean ning siis saan ka teine kord tema nõrku külgi õppimisel ja vastamisel.
Milline kirjandus teile meeldib? Kas loete palju raamatuid?
Mulle meeldib selline kirjandus, kus on ikka armastust ja õnnelik lõpp, raamatud, mis on tunnetele. Loen tõesti palju raamatuid. Kord tegin ühe lennuga nii, et lugesin kõik raamatud läbi, mis neil kohustuslikuks kirjanduseks oli ja nüüd vahel loen ma neid uuesti. Ma loen ka mõnda raamatut kohe mitu korda, läheb ju meelest ära ja uuesti lugedes naudin ma seda raamatut jälle ning avastan, et mõnda kohta isegi ei mäletanud.
Mida peate oma elu suurimaks saavutuseks?
Oma kahte poega ja viit lapselast, keda ma väga armastan. Oma õnnelikku elu ja et mul ka tööl ilusti on läinud.
Kuidas veedate oma vaba aega?
Väga palju käime reisimas. Kui on mõni vaba nädalalõpp, siis me abikaasaga lähme Eestimaa peale lõõgastuma - näiteks spasse. Kodus niisama ei vedele. Vahel käime ka linnas mõnda huvitavat näitust vaatamas. Puhkan aktiivselt.
Millistes riikides olete siiani reisinud? Milline oli neist lemmik?
Oi neid on palju. Viimati oli Ameerika ja kõik Euroopa riigid olen ka läbi käinud. Ainult Island on käimata, aga abikaasa on seal käinud ja ta ei viitsi uuesti minna. Ma olen käinud näiteks Koreas... Aasia riikides… no tõesti väga palju. Mul on kodus taldrikud seina peal, mis on igalt maalt toodud ja neid oli viimati 79.
Lemmik oli Portugal, ka Hispaania meeldis, eriti meeldivad mulle sealsed tantsud. Hoopis teistmoodi oli aga näiteks Lõuna-Korea. Igal maal on midagi huvitavat.
Milliseid tarkusi tahate oma lastele ja lastelastele kindlasti edasi anda?
Just neid, mida ise väga tähtsaks pean: ausust, kohusetunnet, armastust ja heaks inimeseks olemise nõudeid.
Mis tunded Teid valdavad seoses selle aasta lennu lõpetamisega?
Alguses ma tundsin, et ma olen väga kiindunud oma eelmisesse lendu, aga nüüd ma olen juba eelmised unustanud ja olen kiindunud oma praegusesse lendu. Tundes nende isiklikku elu tahaks väga, et neil läheks hästi. Kui ma mõnda vaatan, siis ma mõtlen, et miks ta käitub nii, miks ta ei õpi, miks ta ei rakenda oma teadmisi, kui ma tean, et tal on neid. Ma armastan neid kõiki!
Mida soovitate peatselt 12.klassi lõpetavale noorele, kes veel täpselt ei tea, mida minna edasi õppima ja kas üldse minna?
Võib-olla võikski võtta aasta vabaks, vaadata ringi ja mõelda, millisel alal ka tulevikku on. Ei ole mõtet õppida ala, millel ei ole tööd. Meil on vaja turismiga seonduvaid inimesi, samuti meditsiinitöötajaid ja ka õpetajaid. Tasub mõelda, et milliseid teenuseid oleks oma lastelgi vaja.
18. märtsil toimus esmakordselt Tallinna Ühisgümnaasiumis tantsuvõistlus SWIPE. Üritus oli korraldatud kolme kooli poolt – Tallinna Ühisgümnaasium, Jakob Westholmi Gümnaasium ja Kadrioru Saksa Gümnaasium. Peakorraldaja oli Tallinna Ühisgümnaasiumi õpilane Reelika Järve.
Võistlusel oli kokku seitse esinejat ning nad esitasid kõik väga erinevaid stiile alates flamenkost kuni hip-hopini. Esimene ning väga meeldejääv esitus oligi just flamenko Kaisa Orgusaare poolt, kes võitis ka eripreemia ja kingituseks sai FreeFlow tantsustuudio piiramatu külastusõiguse. Eripreemiaid jagati veel ning nende kingitusteks olid seanss kiropraktiku juures ning kupong, millega saab osta Nike jalanõud 45% odavamalt. Peavõitjateks osutusid noored ja väga andekad tantsijad Carolina Tantsustuudiost.
Võitjad valis neljaliikmeline žürii, kuhu kuulusid professionaalsed tantsijad. Esikolmik kujunes välja nii:
• Running with the Wolves, Carolina Tantsustuudio
• Mini Juniors, Carolina Tantsustuudio
• Where Are Ü Now, Alma Nedzelskyte
Vahepalaks esitasid Aleksandra Jürman ja Ingvar Baranin The Neighbourhood´i loo „SweaterWeather”.
Palju õnne ja edu noortele tantsijatele!
Saan aru, et tänapäeva kiire elutempo ning suhtlusnormide muutumise tagajärjel on ununenud mõned viisakuse kirjutamata (ja vahel isegi kirjutatud) reeglid. Olulisemaks on muutunud eesmärkide kiire ja edukas elluviimine, mõnikord ohverdades seejuures suhtluse üht olulist komponenti – viisakust. Ka kõige edukama ja targema inimese mulje on rikutud, kui ta ei tunne elementaarseid viisakusreegleid.
Mäletan hästi, kui algklassides oli meie õppekavas kombeõpetuse tund, kus õpetati meile elementaarseid käitumisreegleid ning etiketti. Aasta lõpul pidid kõik meisterdama kombeõpetuse raamatu, mis sisaldas tähtsamaid osasid õpitust. Mõneti mäletan ma seda tundi isegi rohkem, kui näiteks matemaatika või loodusõpetuse tunde sellest ajast. Olen selle üle õnnelik, sest arvan, et seal õpitu tuleb mulle iga päev kasuks.
Muidugi veelgi olulisem reeglite tundmisest on nende järgimine. Nii kurb, kui see ka poleks, tundub mulle tihti noori inimesi vaadates, et kõik selleteemalised õpetused on mööda külgi alla jooksnud või puudub neil lihtsalt lugupidamine teiste suhtes.
Klassikaline näide inimeste viisakuse puudumisest igapäevaelus on ühistranspordis sõites. Alustades sellest, et trügitakse enne bussi, kui teised on välja lastud ning lõpetades sellega, et muusikat tuleks kuulata siiski kõrvaklappidega ning istudes piisab ühele inimesele ühest istmest.
Kõige rohkem olen aga täheldanud noorte inimeste sõnavaras teatud sõnade ning väljendite puudumist. Pealegi üsna lihtsad sõnad nagu ’’aitäh’’, ’’palun’’ ning ’’vabandust’’. Need väikesed võlusõnad, mida on väga lihtne öelda, tunduvad olevat kõige keerulisemad. Ükskõik, mis moel keegi sind on aidanud, arvan ma, et tänusõnad teevad paremaks nii abistaja kui ka abisaaja tuju. Kui muu sind viisakas olema ei motiveeri, siis mõtle selle peale – abistaja, kelle pingutust tunnustatakse on ka teine kord valmis sulle teenet osutama!
Kui eelnevalt mainitud seiku olen täheldanud üsna tihti, siis veidi harvemini on ette tulnud õpetajate (ning endast vanemate inimeste üldiselt) vastu igasuguse austuseta suhtumine. Kui minu mälu ei peta, siis endast vanema inimesega ja loomulikult ka õpetajaga tuleb suhelda viisakalt – teietada, unustada släng ning olla üldiselt austava hoiakuga. Mulle meenub mitmeid olukordi, kus tundus, et õpetaja peale elatakse välja oma viha ning kasutatakse hääletooni ja sõnu, mida oleks ka eakaaslasele ebaviisakas öelda.
Lapsed õpivad sellest, mida nad näevad, kuid nagu keegi tark kunagi ütles, siis ’’Inimene õpib kogu elu,’’ ja oma hea käitumisega saad olla eeskujuks nii nooremale kui vanemale.
Jäägem viisakaks, olles eeskujuks nii noorematele, kui ka vanematele!
Võib-olla olete teiegi tähele pannud lauseid nagu ‘’eestlane on ükskõikne’’, ‘’eestlase lemmiktoit on teine eestlane’’ või ‘’eestlased on külm rahvas’’. Võib-olla te isegi nõustute sellega.
Jah see on tõsi, et meie tänavapildis on harvem näha võõrastele naeratamist või avatust, nagu seda on lõunamaades. Kuna Eestis on pikk talv ja meie organism saab vähe päikest, siis arvan, et oleme tänu vähesele D-vitamiinile tihti tusasemad kui lõunamaised rahvad. On teada, et pime ja külm aastaaeg soodustab stressi ja masendust ning seetõttu minnakse just külmal ajal puhkama soojematesse maadesse.
Mõne arvates aga võib eestlaste külmus tuleneda ajaloost. Eesti on olnud mitme võimu all, mille tõttu on kannatada saanud paljud inimesed ja sellest tulenevalt muutunud kinnisemaks ning väliselt külmemaks.
Mina aga arvan, et meil võib olla mitmeid tegureid, mis meid küll mõjutavad, kuid see millised MEIE oleme, (kuidas käitume bussis, kui keegi astub jalale ning seejärel vaatab sama tuimalt otsa kui enne ja sõnagi lausumata astub edasi või kuidas möödume inimestest tänaval, kes meie abi vajavad) sõltub siiski meie suhtumisest. Püüdkem siis elada nii, nagu ise soovite eesti rahvast näha. Mõnikord võib just Sinu naeratus olla kellegi jaoks päeva muutev. Mõnikord võib just Sinu käsi olla kellelegi suureks abiks. Võib-olla aga mõni julgustav sõna, mis tooks inimeses esile entusiasmi ning tõstaks nende tuju.
Dale Carnegie on öelnud: ‘’Me toidame oma laste, sõprade ja alluvate füüsilist olemust, aga kui harva toidame me nende eneseaustust. Me anname neile energia saamiseks loomapraadi ja kartuleid, aga ei raatsi kinkida neile lahkeid sõnu, mis kõlaksid nende mälestuses aastaid nagu kaunis muusika.’’ Sellega tahaksingi öelda, et olgem üksteise vastu sõbralikud ja südamlikud.’’ Tundke rõõmu oma sõprade ja kaasmaalaste üle ning näidakem ka seda välja nii oma sõnade kui ka tegudega!
On palju erinevaid arvamusi ja seisukohti tundidest puudumise kohta. Praegune süsteem on üles ehitatud nii, et ka gümnaasiumis peab õpilane esitama oma vanema tõendi, miks ta on puudunud ning seejärel põhjendatakse puudumine ära.
Kuna gümnaasium on vabatahtlik, arvan ma, et piisavalt kõrges vanuses gümnasist võiks ise saada otsustada, kas ta puudub või ei. Tema mureks jääb ka materjaliga hakkama saamine ja kui hakkama ei saa, siis jääkski variandiks koolist väljaviskamine, mida tehakse ka praegu niikuinii. Vahel on tõesti vaja puududa ning selle põhjuseks ei ole alati haigus, sellises vanuses on inimestel ka juba isiklik elu. Arvan, et on veidi imelik, kui 17-, 18-, 19-aastane inimene peab vanematelt luba küsima koolist puudumiseks. Arenedes täiskasvanuks, langeb ka vastutus enda eest iga inimese enda peale, praeguse süsteemi juures jäävadki õpilased lasteks.
Põhikooli lõpus rõhutatakse, kuidas oleme kõik suureks saanud ja gümnaasiumis suhtutakse õpilastesse kui täiskasvanutesse. Olles praegu 12. klassis, saan ma öelda, et minu arust on see väide vale. Põhimõtteliselt mitte mingit vahet ei ole, kuidas õpetaja suhtub õpilasse. Arvan ka, et see kasvataks inimesi palju kiiremini üles, kui neisse suhtutaks teist moodi.
Edukaks saamine on iga inimese enda teha, kui tal pole tahet lõpetada gümnaasiumi, siis peakski kool suunama ta mõnda teise õppeasutusse, näiteks kutsekooli. Seega arvan, et on mõttetu hoida teatud inimesi tavalises gümnaasiumis ja neid õppeainetest läbi vedada. See ei anna tollele inimesele pikemas perspektiivis midagi juurde, sest ülikooli ta arvatavasti ei lähe. Seega kui teda oleks varem suunatud kutsekooli, oleks tal sama ajaga ka juba amet omandatud.
On naiivne uskuda, et minu ja ka paljude teiste õpilaste arvamus muudaks haridussüsteemi, kuid kuskilt tuleb ju alustada.
14. märtsil, emakeelepäeval toimus meie koolis traditsioonile emakeelepäeva võistlus. Sel aastal oli teemaks Friedebert Tuglas.
Eelmisel esmaspäeval (7. märtsil) toimunud eelvoorust said edasi 10B, 10C, 11A ja 11B. Eelvoorus tuli esitada näidend ning toimus ka viktoriin Tuglase elukäigu ja loomingu kohta. Tänasesks finaaliks jagus aga veel küsimusi ning nüüd tuli esitada oma näidend juba terve gümnaasiumi ees.
Silmnähtavalt parimate teadmistega jäi silma 11A klass, kellel oli kolmest poisist koosnev võistkond. Sinna kuulusid Paul Oskar Soe, Karl Madis Sutter ja Gregor Tammert.
Kohad jagunesid:
• 11A
• 10C
• 11B
• 10B
Koolilt said finalistid diplomid ning raamatud.
Palju õnne võitjatele!
Kolmapäeval, 9. märtsil toimus Tallinna Ühisgümnaasiumis konkurss nimega Solistide Festival. Üritust on korraldatud juba aastaid ning see on osa koolitraditsioonist.
Kokku oli 30 osalejat, kellest enamus olid algklasside lapsed, kuid võistlejaid oli ka gümnaasiumist. Lauljaid saatis ka saateansambel.
Muidugi ei puudunud võistluselt zürii. Sinna kuulusid: direktor Mehis Pever, õpilasesinduse liige Brenda Roosimaa, koolivilistlane ja muusikaõpetaja Merve Aug ning Raadio2 saatejuht ja toimetaja Maris Kõrvits koos oma tütre Tuule Teelega.
Konkurssil valiti välja 5 parimat lauljat.
1.-2.klasside laureaadiks sai Robin Allas 2.a klassist
3.-4. klassi kategooria oli kõige tugevam ja sealt valiti välja kaks parimat Miia Saara Mariste ja Annaliise Anvelt 3.a klassist.
5.-6. klasside arvestuses oli parim Marta Pärn 6.a klassist
10.-12.klassidest sai laureaadiks Ivonna-Ly Pachel 11.b klassist.
Lisaks andsid külaliskohtunikud Maris Ja Tuule Teele Kõrvits omalt poolt välja neli eriauhinda oma lemmikutele.
Need auhinnad said Aliisa-Nete Pähklemäe 2.a, Arti Mets 4.c, Hugo Nigols 5.c ja Tuule Ingel 10.a klassist.
Vaheesinejateks olid direktor Mehis Pever ning P.I.P.E stuudio.
Rohkem pilte: https://www.facebook.com/TallinnaYhisgymnaasium/posts/688872764549650
