Raamatuklubi ja humanitaarteaduste rakenduslikud suunad - ühendades filoloogid, kirjandus-ja kultuuriteadlased, semiootikud .
Humanitaari suhtumine kultuuritraditsiooni, teaduse saavutustesse ja valitsevasse kunstisituatsiooni.
Humanitaarteaduste valdkondades läbi löömise eelduseks on suur lugemus ja lai silmaring. Oluline on omada teadmisi teistest maadest, kultuuridest ja uutest võimalustest.
“Humanitaaride roll ühiskonnas on: näha läbi, näha sisu, näha pealkirjast kaugemale. Tuleb mõista konteksti, küsida ebamugavaid küsimusi, leida paralleele ajaloost ja ülioluline on ka teistele selgitada, seda millest sina aru said, jagada oma mõtteid.” (Mihkel Lees)
Raamatud on üheks võimaluseks ennast harida ja arendada. Lugemisel saad käia tundmatutes maades ilma kohale minemata.Raamatute lugemine on üks tore õppimise ja uue info omandamise allikas ning seeläbi kindlasti ka osa eneseavastusest ja -teostusest.
Ülikool annab küll spetsiifilised eriala oskused ja diplomi, kuid ei valmista tudengit piisavalt ette rakendada end tööturul. Tänapäeva tööturg nõuab lisaks erialasele oskusele ka sotsiaalseid oskusi.
Et end täiendada, arendada ja lisaks luua suuremat sotsiaalset võrgustikku, kutsun kõiki, eriti filoloogia tudengeid julgelt liituma raamatuklubiga.
TÜ Maailma Keelte ja Kultuuride kolledži Raamatuklubi
“Meie Tartu Ülikooli Maailma Keelte ja Kultuuride kolledžis õpetatakse enam kui 20 keelt ja selle aasta alguses loodi meie kolledžis raamatuklubi, kus raamatuhuvilised saavad lõbusas seltskonnas koos kõigis neis keeltes kirjutatud raamatutega tutvust teha.
Oodatud on kõik nii maailma keelte ja kultuuride kolledži tudengid, huvilised teistest instituutidest kui ka väljaspoolt Tartu Ülikooli. ”
Raamatuklubi eestvedajad on TÜ Maailma keelte ja kultuuri kolledži tudeng Marko Jakimenko ja juhiabi Kätlin Lehiste.
Raamatuklubi õhtud toimuvad tavaliselt Lossi 3 majas 213 ruumis.
Kolledži raamatuklubi sai esimest korda kokku 16. veebruaril 2018.
Taani keele ja kirjanduse lektor Nicholas Hedegaard Mikkelsen tutvustas oma soovitusi taani kirjandusest. Muljetati varem loetu üle ja esimesed lugemissoovitused tulid taani kirjandusest:
1. Helle Helle "Kui tahad"
Helle Helle (s 1965) on tänapäeva Taani üks omapärasemaid prosaiste. Helle Helle stiil on napp ja minimalistlik, tähendused leiab lugeja ridade vahelt, ütlematajätmistest ja argielu pisiasjadest. Tema tegelased on tavalised väiksed inimesed, kes elavad provintsis ja elu serval, nad viibivad kapseldunult oma maailmas, neil on raskusi enda avamisega, teiste inimestega suhtlemisega; neis lugudes nagu ei juhtukski õieti midagi ja ometi on need kaasahaaravad oma üksikasjalisuses ja oma vaoshoitud huumoriga.
Herman Joachim Bang (1857-1912) oli taani kirjanik, kirjanduskriitik, ajakirjanik ja teatritegelane. Bang oli huvitatud üksildastest vaiksetest eludest, inimestest, kes elavad igavat ja erakliku elu.
3. Karen Blixen "Seitse fantastilist lugu"
Seitse fantastilist lugu» on silmapaistev teos mitte ainult Taani kirjanduses; sellega tõusis autor korrapealt Hans Christian Anderseni kõrvale. Neis kummalistes, eri paigus ja eri aegadel aset leidvates lugudes võtab autor endale justkui kaasaegse Šahrazadi rolli – ja ta on tõesti suurepärane jutustaja. Muidugi mõista pole tegu muinasjuttudega, ehkki lugeja leiab neist omajagu maagiat, salapära, mõistukõnet ja elu sügavat tähenduslikkust, peent poeetikat, õrna erootikat ning maailma.
4. Lene Kaaberbøl "Nägija tütar"
Nägija tütar on Taani kirjaniku Lene Kaaberbooli (s. 1960) esimene raamat Nägija-sarjast. 11-aastane Dina on emalt pärinud võime inimesele silma vaadates näha tema süngeimaid ja varjatumaidki saladusi. Kui Dina ema ühel päeval Dunarki lossi kurjategijat ära tundma kutsutakse, peab Dina talle õige pea järgnema, et päästa ema julma Drakani küüsist. Algab seiklus draakonite valvatud lossis ning Dina õpib oma võimeid õigesti kasutama.
Rohkem infot: https://www.facebook.com/groups/raamatuklubi/
theartofmadeline
blakekathryn
amandla
s-u-f-j-a-n-s-t-e-v-e-n-s
