Kaevandus

[kaevandus-blog]

Imeline Ida-Virumaa

Tegemist on Estonia kaevanduse kohal asuva tuulutusšurfiga, mida kasutatakse heitegaaside väljaviimiseks töökohalt. 

Šurfiks nimetatakse vertikaalset allmaa-kaeveõõnsust, mis suubub maapinnale. Lisaks tuulutusele kasutatakse šurfe ka inimeste varuväljapääsuks.

Šurfe läbindatakse puurlõhketöödega või puurimisega, kus kasutatakse šurfipuure. Šurfiaugi läbimõõt võib ulatuda mitmetesse meetritesse.

Antud suurepärase vaatepildiga on kõikidel võimalik tutvuda Selisoo matkaraja  vahetus- läheduses.

[kaevandus-blog]

Ubja põlevkivikarjäär

Ubja põlevkivikarjäär on ainus põlevkivi kaevandamise koht Lääne-Virumaal. Põlevkivi-karjäär erineb teistest karjääridest veel selle poolest, et seal kasutatakse Eesti suurimat kobestuskonksuga ekskavaatorit, mis raimab nii põlev- kui ka lubjakivi.

Karjäär kuulub Kunda Nordic Tsement AS´le, mis avati 2005. aastal. Põlevkivi kasutatakse tsemendikütusena. 2012. aastal kaevandati 107,2 tuh t põlevkivi. Põlevkivi kaevandamist alustati Lääne-Virumaal 1920. aastal, kui avati riigile kuuluv põlevkivikarjäär - Vanamõisa põlevkivikarjäär.

2011. aastal alustas oma tööd karjääris 100 tonnine ekskavaator CAT 390D L.

[kaevandus-blog]

Kuidas põlevkivi kätte saadakse?

Joonise keskmes asub tehnoloogilise ahela juhtiv mehhanism - paljandusekskavaator (1), milleks Eesti põlevkivikarjäärides on enamasti samm-mehhanismiga draglain EŠ, mis seisab kobestatud kõvade kivimite (II) astmel ning tegeleb parajasti katendi (I) ekskaveerimisega väljatöötatud alasse (III). Paljandus- ekskavaatorist 200…500 m eespool toimuvad puur- ja lõhketööd (2). Skeemil on kujutatud astet puhastav buldooser (3), astmesse laengu- auke puuriv puurpink. Hiljem toimub ka astet kobestav lõhkamine. Paljandus- eksavaatorist tagapool on juba kattekivimitest vabastatud, st paljandatud tootuskihi aste, millel töötab buldooser-kobesti (4) ja mille ees asub töövalmis EKG tüüpi ekskavaator (5) ning viimase läheduses kallur (6).

[kaevandus-blog]

Seitse korda mõõda, üks kord korrasta!

Enne kui karjäär korrastada, tuleb see ära mõõta ehk korraldada üks korral markšeider- mõõdistamise välitöö päev. Tegemist on ühe Lääne-Virumaal asuva kruusakarjääriga*.

Hetkel on Eestis 151 kehtiva kaevandamis- loaga mäeeraldist, kus kruus on arvel põhi- maavarana ja 85 kehtiva kaevandamisloaga mäeeraldist, kus kruus on arvel kaasneva maavarana.

Kõikidel huvilistel on andmetega võimalik tutvuda Maa-ameti Geoportaali kodulehel.

[kaevandus-blog]

Kuidas kaevandatakse liiva vee alt?

Liiva kaevandamine toimub kahe astanguga, kuna märga, veega läbiimbunud kaevist ei saa laadida tarbijatele ega ka sõeltesse.

Ülemine, I astang kaevandatakse kindla kõrgusmärgini. Tavaliselt kasutatakse selleks pöördkoppekskavaatorit. 0,7…1,0 m kõrgune kasuliku kaevise kiht veepinnast on vajalik ekskavaatori, sõelumissõlme ja kalluri normaalseks tööks II astangu kaevandamisel.

Veealune, II astangu kaevandamisel tõestetakse ekskavaatoriga kasulik kaevis vallidesse ja jäetakse nõrguma. Pärast vee väljanõrgumist võib alustada laadimist kalluritele tarbijatele veoks või sõelumissõlme. 

[kaevandus-blog]

Miljonivaade

Vaade Kiviõli tuhamäelt ehk poolkoksimäelt Kiviõli Keemiatööstuse tootmisplatsile ja Kiviõli Seikluskeskuse motorajale.

Tehismäed on tekkinud põlevkiviõli tootmisel tekkiva poolkoksi ladustamisel.

[kaevandus-blog]

Kõige sügavam kultuurielamus Eestis!

Kohtla kaevandus alustas oma tööd 1937. ning kaevandus suleti 2001. aastal. 64 aasta jooksul toodeti 48 329 542 tonni põlevkivi, millest jätkus kogu Eestimaale elektrienergiat 13 aastaks.

1971. aastal alustati ettevalmistavad tööd kombaini 2K-52 katsetamiseks. Kombainiga kaevandati esimsed vagonetid 10. jaanuaril 1972. aastal.

Alates 2. nomebrist 2001 alustas Kohtla kaevanduses tööd Kohtla Kaevanduspark-muuseum.