Mul ei olnudki plaanis valetada, miks ma oleks pidanud?
Kusjuures ma olin ainuke kes rääkis tõtt. Selle valetamisega nad tegid selle kõik endale raskemaks, nad said nii kui nii karistada.
Meil on väga väike tõenäosus vahele jääda.
See oli üks nendest kõikidest valedest.
Tuli välja, et sa valetasid kõige kohta- pere, suhete, sõprade- isegi oma nime kohta.
Terve mu elu oli tagurpidi pööratud. Ma ei ole kunagi selline olnud nagu tol hetkel. Ma olin teadmatuses, hirmul, ärevil- mul ei ole iial sellist paanikat olnud.
Kuid illusioon, et homme on parem ei muuda paremaks hetkest olukorda, ning hetkelisi tundeid mis meid tol hetkel läbivad.
Ma ei teadnud mida teistele selle kohta öelda- ma ei pidanudki, nad said ise teada.
Kuid SINA, SINA kes sa mulle algusest peale valetasid, oled väikese haleda leegiga läbi põlenud.
Tema pärast tekkis mul hullem ärevus ning usaldamatus teiste vastu.
Ma tahan, et ta teaks, et ta on hale
Kõik ta valed on viinud mu tagasi sinna kus ma alguses olin- üksinduses.