#ideaakadeemia

[viiesidea]

Tõde selgunud: miks selle aasta IDEA Akadeemia inimesed on kõige ägedamad üldse?

Nädalate jooksul IDEA kontoris koos meeskonnaga töötades saime palju vihjeid, et meid peetakse kõige ägedamateks akadeemikuteks läbi ajaloo. Otsustasime välja selgitada, mis IDEAlased tegelikult arvavad.

Tulenevalt keerulistest privaatsustingimustest soovisid intervjuu andnud töötajad konfidentsiaalseks jääda. Austame nende privaatsust ja kommentaari andnud inimeste nimesid ei avalda.

“Nendel noortel on s***ks palju ideid,“ ütles töötaja. Teine IDEAlane pani rohkem välimust tähele: „Need on kõige ilusamad inimesed üldse!“

Anonüümseks jääda soovinud ülelahekodanik sõnas järgnevat: „Oioioioi, because you have the most richest varied backgrounds!“

Teine sisserändaja hindas oskusi ja isiksust: “Careful selection with variety of skills and personalities!“

Siiski kõik nii optimistlikud ei olnud või meie väärtusest aru ei saanud.

„IDEA Academy inimesed ei olegi ägedad!“ Vastaja tervisliku seisundi huvides me nime ei avalda. „Kes see ütles, et on?“ Selle peale kõlas irooniline naer.

Kolmaski kolleeg oli skeptilisel arvamusel: „Why???!?!?!?!“ Sellele järgnes pikk venekeelne tõlkimatu monoloog.

Kaheldi ka küsimuse püstituse relevantsuses: „See ei ole õige küsimuski!“

Teised töötajad tajusid akadeemikute huumorisoones väärtust: „Sest neile meeldib pärdiku naer ja halvad tissinaljad. Kõigil on pepud veel roosad!“

Soovitati ka kindla töötaja poole pöörduda: „Laura oskab kindlasti öelda, tema oli esimese aasta akadeemik ja nüüd töötab siin!“

Targemad inimesed ei suutnud ühe lausega kõike seda kokku võtta: „Lihtsalt sellepärast, et te olete kuidagi head suhtlejad. Teis on värske hingamine, kõik on nii värske, nii värske kui Hiiumaalt puhuv tuul. Teie käes saavad kõik ülesanded nii ruttu valmis. Nendega koos olemine oli minu jaoks puhas lust.“ Samas tuli ka kriitikat kohalike IDEAlaste suunas „Olete väsinud, teis pole enam seda indu, akadeemikud tulevad värskete ideedega.“

Siiski jõuti ühisele meelele: „IDEA Akadeemikud on eriti lahedad, sest Merilin valis noored.”

Meie täname kogu kollektiivi, oli maailma parim aeg!

[viiesidea]

Asjad, mis Rudolfi jaoks basicud on

1. Varikontode omamine Facebookis.

2. Inimeste koduaadresside saamine äriregistrist, google mapsist vaatamine, kas neil on ilus maja.

3. Toidu eest teenindajale tippi ei jäeta.

4. Arendajale tõestamine, et lahendus võtab neli korda vähem aega.

5. Su ema

6. Pooltele Eesti ettevõtetele turunduse tegemine.

7. 20 minutiga 2-tunnise ülikooli inglise keele testi tegemine, et koosolekule jõuda.

8. Inimestele sõnade suhu panemine.

9. Igal võimalusel Tegude Kalendri pähe määrimine.

[ideaakadeemia-blog]

Neljas nädal ehk töö-töö-töö

Suvepäevad said läbi ja workshop’id olid minevik. Saabus neljas ja seni kõige töisem nädal. Tundus, et lahendatav ülesanne saadab meid kõikjal: agentuuris, kodus, bussiga sõites ja poes... Nii mõnigi praktikant tunnistas, et koosolekud jätkusid isegi unes!

Kui strateegia, klienditeekond ja sihtgrupp olid juba varasematest nädalatest põhjalikult välja töötatud, siis meie rõõmuks saime jätkata loovkontseptsiooni ja visuaalidega ning mõelda välja erilahendusi. Paralleelselt kõige muuga valmistasime ette ka esitlust.

Võib vist öelda, et tiimitöös oli märgata aina rohkem kokkuhoidmist ja teineteise ideede täiendamist. Rõõmu pakkusid jätkuvalt Idea koerad ning Instagrami momendid.

Siiski venisid kontoripäevad aina pikemaks ning reede õhtuks olime päris kutud. Õnneks otsustas Rometi Facebook meid oma sünnipäevaga üllatada ning saime sel puhul uuesti klaase kokku lüüa. Sealt edasi suundusime juba veidi lootusrikkamalt nädalavahetusse.

Cheers!

Postituse tegi Kaia

[ideaakadeemia-blog]

KISUB PINGELISEMAKS

Kolmas nädal kiskus juba tunduvamalt pingelisemaks ja kohati oli endalegi raske tunnistada, et olime päris raske ülesande omale saanud. Juba esmaspäeval saime aru, et kõige suuremat peavalu tekitab meile sihtgrupp. 

Teisipäeval algas loovideede brainstormimine koos Joaoga. Lisaks brainstormisid meiega ka Triinu ning Tõnis. Tervest hunnikust ideedest sai välja sorteeritud 20 parimat ideed.

Kolmapäevaks oli meil küll suur kogus ideid, kuid pidime tunnistama, et ühtegi neist ei saanud nimetada selliseks ideeks, mis oleks tõsiselt vau-efektiga. Tegelikult pidime ka sihtrühma uuesti veel läbi arutama. Lõpuks saadeti meile copywriter Meelis appi, kes suunas meid meeleldi õigele teele ning andis asjalikke nõuandeid. Mõne aja pärast olid meil juba ette näidata nii mõnedki põnevad ideed – kuid needki vajasid rohkelt täiendusi.

Neljapäevaks olid kätte jõudnud kauaoodatud SUVEPÄEVAD! Teekond viis meid Toosikannu! Tegelikult enne sõitu veel saime kontoris kokku, et arutada ja täiendada oma ideid.  Asi sellega ei piirdunud, tegelikult arutasime bussis kõike edasi. Kõige tublim meist oli Hannaliis, kes terve tee bussis Tõnisega ideid  arutas ja mõtteid arvutisse trükkis.  Mõned sõnad said ka teised praktikandid sekka öelda, kuid tegelikult oli bussis kõigil nii lõbus meeleolu ja hea tuju, et ega seal suurt midagi ei kuulnudki. Isegi Timo tuli vahepeal uudistama, et mida Tõnis ja Hannaliis teevad. Talle oli kaugelt tundunud, et Tõnis jutustab ääretult pikki lugusid maha ning Hannaliis kirjutab läpakasse neist haikusi või luuletusi.

Poolteist tundi lõbusat, kuid mõnede jaoks ka töist sõitu ja olimegi Toosikannul. Bussist maha, kotid majakestesse ning oligi juba aeg sööma minna. Hea toiduga tervitasid meid ka herilased.

Pärast lõunasööki ootas meid ees üks liikuv ja vahva mäng, millel oli nimeks 100 mölki. Pidime moodustama 5-liikmelised tiimid ning Hannaliis ja Massa sebisid end vanade olijate tiimi, mis oli ka tark lüke, sest päris mitu küsimust oli Idea enda kohta.  Mina, Kaia ja Romet jäime ainukesena 3-liikmeliseks tiimiks. Mõtlesime, et saame ka kolmekesi hakkama ja et võtame siis vabamalt ning sellest tuli ka meie tiimi nimi „Võta vabalt.“ Tundub, et see vabalt võtmine aitas – meie meeskond võitiski kõiki teisi tiime. Maapind oli küll mudane ning jalanõud olid täiesti sobimatud, kuid siiski sai meil mängu käigus käidud enim kilomeetreid (6,9) ja vastatud enim küsimusi. Auhinnaks 1,5 L vahuvein.  Uskumatult hea tunne oli, sest tegelikult me ei oodanud, et võit läheb praktikantidele ja kõige väiksemale tiimile.

Päev läks aga edasi ning poisid ja ka meie Massa läksid jalgpalli mängima. Tegelikult mitte ainult poisid. Ilmselgelt läks jalkat ka mängima üks peatamatu praktikandist naine nimega Marleen (loomulikult ma räägin siinkohal iseendast). Ju see 6,9 kilomeetrit ei väsitanud, et mängida järgmisel „miiniväljal“ 2 tundi jalkat. Pealegi rikkus ta palju vastasmeeskonna katseid palli väravasse lüüa. Selle eest sai ta mängu ajal herilaselt nõelata. Kuid platsilt ta siiski ei lahkunud. Ei saa ju teisi hätta jätta.. Vahepeal oli ta tiim vähemusse läinud – neid oli viis ja teisi seitse. Teised tüdrukud  ja Romet aga hoidsid jalkast eemale ja nautisid hoopis sulgpalli mängimist.

Kohe pärast jalkat suundusime nii sauna kui ka õhtust sööma. Pärast õhtusööki läks meil aga  veel lõbusamaks ja kõik kohalolijad nautisid õhtut täiega. Sai palju tantsitud ja vesteldud ning õhtusse mahtus ka üks öine paadisõit (loomulikult Lauri järelvalve all).   

See õhtu kinnitas ka fakti, et Idea inimesed on ikka ühed uskumatult meeldivad ja ägedad inimesed! 

Järgmine päev oli aeg juba tagasi suunduda ning bussisõit läks enamikul lihtsalt magades. Tegelikult olime tublid ja läksime pärast kontorisse veel umbeks tunniks oma ideid arutama... Paraku oli väsimus veel siiski peal ja selleks nädalavahetuseks jäi meil kõvasti kodutööd teha.

Postituse tegi Marleen Maarand

[ideaakadeemia-blog]

Lõpp on lähedal

KAHEKSA TONNI! Ligemale kaheksatuhat unikaalset loovkontseptsiooni hiljem on meil olemas lahendus, mida julgeme kliendile presenteerida. Natuke on veel verd järel ringlemas meie kofeiiniringes, ning Robinsonide saate kombel oleme juba mitu kaaspraktikanti endi hulgast välja hääletanud… Pinge on olnud meeletu, ning voltmeeter on korduvalt piirajasse ajatud. Isegi iPhone’ide tagakaaned on otsustanud suure pinge all puruneda…

Aga töö on läinud asjaette. Nimetuks jääda soovivad asjaosalised on kõik justkui ühest suust kinnitanud, et praktika käigus on õpitud reaalselt palju erinevaid asju. Ja ega tegelikult see olukord nii kriitiline ka nüüd pole. Erinevalt päristöölistest, kes tegelevad korraga saja projektiga, on meil olnud võimalus pühenduda ühele asjale, mis jätab küllaldaselt aega ka niisama naljatlemiseks. Mis ongi õige, sest tegelikult on reklaamivaldkond ju väga lõbus ala: me ei püüa pätte-kaabakaid ning ei õmble inimestele jäsemeid külge. Agentuurielu puhul on tore lõbus meeleolu, mis ei katke ka ülesannete ja tähtaegade kuhjumisel. Mainin ära, et keegi meid midagi positiivset kirjutama ei ole sundinud ja antud ajaveebis tsensuur puudub – tõesti on olnud cool kogemus, sest koolipingist turunduskommunikatsiooni maailma telgitaguste kohta ülevaadet saada on vaat et võimatu. Ahjaa, homme on ka see päev, kus me oma töö vilju kliendile presenteerime.

[praktikandid]

Lõpp on lähedal

KAHEKSA TONNI! Ligemale kaheksatuhat unikaalset loovkontseptsiooni hiljem on meil olemas lahendus, mida julgeme kliendile presenteerida. Natuke on veel verd järel ringlemas meie kofeiiniringes, ning Robinsonide saate kombel oleme juba mitu kaaspraktikanti endi hulgast välja hääletanud... Pinge on olnud meeletu, ning voltmeeter on korduvalt piirajasse ajatud. Isegi iPhone’ide tagakaaned on otsustanud suure pinge all puruneda...

Aga töö on läinud asjaette. Nimetuks jääda soovivad asjaosalised on kõik justkui ühest suust kinnitanud, et praktika käigus on õpitud reaalselt palju erinevaid asju. Ja ega tegelikult see olukord nii kriitiline ka nüüd pole. Erinevalt päristöölistest, kes tegelevad korraga saja projektiga, on meil olnud võimalus pühenduda ühele asjale, mis jätab küllaldaselt aega ka niisama naljatlemiseks. Mis ongi õige, sest tegelikult on reklaamivaldkond ju väga lõbus ala: me ei püüa pätte-kaabakaid ning ei õmble inimestele jäsemeid külge. Agentuurielu puhul on tore lõbus meeleolu, mis ei katke ka ülesannete ja tähtaegade kuhjumisel. Mainin ära, et keegi meid midagi positiivset kirjutama ei ole sundinud ja antud ajaveebis tsensuur puudub – tõesti on olnud cool kogemus, sest koolipingist turunduskommunikatsiooni maailma telgitaguste kohta ülevaadet saada on vaat et võimatu. Ahjaa, homme on ka see päev, kus me oma töö vilju kliendile presenteerime.

[ideaakadeemia-blog]

Mis TEGELIKULT juhtus täna Von Krahlis?

Raske käsi pandi tema õlale, madal hääl ütles: «Teie olete mõrtsukas!»  Nagu piksest rabatud, võpatas meie kangelane ja pöördus ümber. Tema ees seisis pikk musta mantliga kogu.  «Teie olete mõrtsukas,» kordas võõras tumedalt.  Kangelase näost oli viimane kui veretilk kadunud, tardunud pilgul, nagu näeks vaimu, vahtis ta musta mantliga tegelasele otsa.  «Ma nägin,» kõneles võõras külma rahuga, ning mantlit seljast võttes paljastas oma rohelise pale, «kuidas teie selle noore ja elujõulise kodumaise kurgi oma kätega ära viilutasite». Järgnes pikk vaikus. „M-m-ma-ma ei teadnud, et s-s-see t-t-teie poeg oli,“ tõi kangelane sosinal kuuldavale oma vabanduse. „Ma teen seda kõikide maailma süütult tapetud juurviljade nimel. MA TEEN SU’ST SALATI!“ deklameeris mantlit kandev kurk võidukalt ning tõstis noa ähvardavalt pea kohale. „Arrrrrrgggghhhhhhh!“ kaikus üle söögisaali, kui paanikas kangelane tõi esile kõige vägevama karje, mida siinpool Tallinna piiri eales kuuldud. Kõikide kohalviibijate uudishimulikud pilgud koondusid meie kangelase poole. 

„Rahu, kallis sõber, ainult rahu,“ lohutasid kaaspraktikandid kangelast, „küllap võttis suur nälg sult reaalsustaju. Kõik on korras!“ Pärast 19 minutit paanilist nutmist, vaatas meie nimetu kangelane toas ringi: musta mantliga kogu asemel seisis seal kohkunud teenindaja, ning tumedates toonides keldri asemel oli sündmuspaigaks kena valgusküllane restoran. „Mnjaa, tõsi, kui ma ei ole pikalt süüa saanud, hakkan ma vahel tõesti segaseid asju ette kujutama,“ muigas ta laubal pärlendavat higi käega pühkides „seda juhtub tihti. Eriti kui ma keskendun briifi lahendamisele nii innukalt nagu praegu.“

TO BE CONTINUED 

[ideaakadeemia-blog]

Maire Aunaste lemmiksõna

Mis riimub sõnaga Verrit Käesalu ning on olnud kommunikatsiooni eest vastutav nii prokuratuuris, IRL-s ning nüüdsest ka IDEA PR-is? Kui teada tahad, siis kandideeri järgmine aasta Idea Akadeemiasse, ning sul on see võimalus.

Pii-ärr on kahtlemata suurte poiste mängumaa: hea pressiesindaja suudab vajadusel südamekirurgiast rääkida doktori tasemel. Hea PR võib kirjutada valimisdebattide ajaks poliitikutele kõned ette. Hea PR on tugev isiksus asutusekriitilise mõtlemisega. Ning seda meite lektor tundus kindlasti olevat. Konkreetse stiili ja hea sõnakasutusega jutlustaja käest kuulsime kuidas saada üheks paganama heaks pressikaks. Lisaks kogemusele peitub vastus ulatuslikes sidemetes, mille kogumine võtab kohati koguni 5 aastat aega. Kuna meil on aga praktikal aega vaid 5 nädalat, siis suundusime workshopist kiirelt edasi. First things first – sõime lõunat, ning siis läksime esimesele „päris“ kliendikohtumisele. Kliendist ja kohtumisest vaid niipalju, et tegu on SUURE SÜNDMUSEGA, ning varsti te kuulete meist niikuinii!

Ahjaa, ning Maire Aunaste lemmiksõna on väidetavalt „refkleksiivne“.