Rasvad ja õlid
Eelmises postituses rääkisin ma müsli tegemisest. Müsli kasulikkus peitub selle kõrges toitaine- ning rasvasisalduses.
Kahjuks on ikka veel üldlevinud arvamus, et rasv teeb paksuks. See on viinud meid olukorrani, kus inimesed üha vähem rasva tarbivad. Samas ei teata, et ülekaalulisuse taga on sagedamini hoopis liigne suhkru ja valge jahu toodete tarbimine. Tervislikud rasvad on aga meie keha ja aju funktsioneerimiseks väga vajalikud:
rasvlahustuvate vitamiinide A, D, E, K omastamiseks
loomuliku täiskõhutunde saavutamiseks
energia salvestamiseks
hädavajalikud hormoonide ja ensüümide funktsioneerimiseks
veresuhkru taseme stabiilsuse saavutamiseks
aju funktsioneerimiseks jne
Tööstuslikult toodetud rasvad töödeldakse kõikvõimalikel viisidel, et saada võimalikult odavat, lõhnavaba ja pika säilivusajaga rasva. Pähkleid ja seemneid pressitakse keemiliste ainete abiga, seejärel eemaldatakse vaha, rafineeritakse agressiivsete ja kangete ainetega ja pleegitatakse. Kuni 270 kraadise temperatuuri juures minimeeritakse lõhnatundlikkus, lisatakse keemilised säilitusained, õlist eemaldatakse vaht ning lõpuks ta tahkestatakse. See kõik garanteerib maksimaalse tootlikkuse ja kasumi, kuid mitte tervislikkust. Kõik, mis peale sellist töötlemist õlis veel alles on, ei ole kehale mitte ainult väärtusetu, vaid lausa kahjulik.
Vältida tuleks selliseid rasvu:
kõik tahkestatud või osaliselt tahkestatud rasvad
kõik rafineeritud õlid
kõik lõhnavabad õlid ja rasvad
kõik kuumutatud õlid, mis on sisaldavad palju polüküllastamata rasvhappeid
kõik ülekuumutatud rasvad
halvaks läinud (kibedad) rasvad
margariinid
kõik plastikpudelis õlid
transrasvad
Tervislike rasvade tootmisprotsess on väga õrn. Seemnete ja kivide eemaldamine ja pressimine toimub käsitsi ning õli pressitakse külmalt. Sel viisil säilivad rasvas esinevad toitained. Päevalilleõli peab lõhnama päevalilleseemnete järgi, seesamiõli seesamiseemnete järgi, kookosõli kookospähkli järgi, oliiviõli oliivide järgi jne.
Heaks alternatiiviks õlidele on tarbida igapäevaselt jahvatatud seemneid.
Seemnesegu:
3 spl terveid linaseemneid
1 spl päevalilleseemneid
1 spl kõrvitsaseemneid
1 spl seesamiseemneid
Jahvata kohviveskis ja hoia klaaspurgis külmkapis. Tarvita valmis jahvatatud segu 1-2 nädala jooksul. 2 spl seemnesegu päevas tagab meie tervislike rasvade vajaduse. Seemnesegu võib süüa paljalt või lisada putrudele, smuutidele, jogurtile, müslile, salatitele jne. Eelmises postituses mainisin ka, et organismil on raske linaseemneid seedida(tegelikult kehtib see kõikide seemnete kohta) ja seetõttu ei saa sealt kõiki aineid kätte. Niisiis olgem teadlikud headest rasvadest ja õlidest. Siin on nimekiri headest rasvadest, alustan kõige rohkem küllastumata rasvu sisaldavatest toiduainetest(ehk kõige paremast): Sarapuupähkel Oliiv Mandel Rapsiõli Maapähkel Seesamiseemned Mais Soja Kreekapähkel Viinamarja seemned Päevalilleseemned Kookosrasv ja palmiõli sisaldab palju küllastunud rasvu. Küllastunud rasv on halb südamele ning tõstab kolestoroolitaset.