Narrgeenius
Tihtipeale avastatakse leidmata anded või suured talendid alles peale nende surma. Selliste inimeste näol on päris sageli tegemist nendega, kes on elanud oma ajast ees. Leidsin mitu aastat tagasi minagi ühe sellise.
Minu hea sõbranna leidis 2009. aasta kevadel Teatri-ja Muusikamuuseumi ülisuurest arhiivist minu rõõmuks ühe seniavaldamata pärli. Tegemist on August Krupp`i kirjutatud kupleega, mis räägib naiste moe ja olemuse muutumisest. Hetkel on suur küsimus, millal on see ühelt poolt naisemoe suunas vaimukusi pilduv, teisalt ajaloolist tõde sisaldav salmiderohke teos sündinud. Paraku ei ole aga selge, mis on kuplee kirjutamise aeg. Muuseumis oli salmi juures daatum 30.12.1927 - on see kirjutamise või muuseumisse jõudmise aeg? Tarkmees google otsis mulle välja, et üks August Krupp on Eestis olemas olnud küll, aga tema eludaatumid on 1892-1925. Ajastusse ta ju mahuks. Hoolimata sellest, kas tegemist on sama August Krupp`iga või mitte, fakt on see, et järgnev on tõeliseks maiuspalaks, lugege ja nautige:
Enne ja nüüd. Kupleed ainult daamidele
Üks ainukene pahe on minu loomingul-
ja kustumatu tahe mul kainelt, joomingul,
on tuua komplimente Mes dames, teil alati!
Üks ainus kord veel tahaks teil öelda, mes demoiselles,
et muudaksin teid vahaks, säeks postamentidel!...
Mu õnnis vanaema, veel olles demoiselle,
üht kleiti kandis tema – mis näis kui tornikell.
Mu õndsal emal aga käis taga heinakott!...
Nad kandsid keiti maani ja korsette nöörituid
ja tuhandet sorti kraami, küll nööpe, haake, luid...
Te kujutage ette, mis mõte oli sel?
Mis muud kui silmapete me vaestel isadel!...
Ent siiski ajud segi neil ajas pitsivaht.
Kes teab, mis oli seal peidus, mis varjas kõik krinoliin?
Siin kohas ehk kenadust leidus kuid mis oli seal või siin?!!!...
Kui vanaisa tahtis ka anda neiul suud,
ta kaisutada tohtis vaid mõnda kalaluud.
ja ikka pihku juhtus tal mõni traadiots!...
Ja kui palju kordi ei käinud ta kohtamas neiukest,
kuid ikkagi rohkem ei näinud kui kinganinakest!
Mu vanaisat köitis vaid kõrge neiurind,
seepärast vatist täitus korseti aluspind
ja kinninöörit talje naist pani ägama.
Mu ema kandis frisuuri, mis tihtigi polnud eht
ja neiuke patse nii suuri, mis hobuse jõhvidest teht...
Nüüd näeme paljaid põlvi:üks sile, teisel lohk...
Ja daami puusavõlvi ei varja heinakott;
ka väike jalakene sai kättesaadavaks...
Sest ajaloo moodijournalison pööratud teine leht
ja kõik, mida näete siin saalis on võltsimata ja eht...
Nüüd daami rind on lame ja vabalt hingab kops,
tal kerge kleidikene käib seljast lips ja lops:
modrene kaisutusi ei sega krinoliin!...
Ka kena sääremarja näed tihti seal ja siin,
ei enam seda varja see kade krinoliin
ja rohkeid poisipeasid ei koorma valejuuks
Nüüd ülevalt lehvivad tukad vaid katavad metsikut pead,
alt välkuvad siidisukad mul lubavad mõndagi head!...
Nüüd igale mehele ammu on kergeks muutunud saak
ja teatavat kaugemat sammu ei takista nööp ega haak!
Veel viimse paralleeli toon, daamid, teie jaoks,
mis köidab meeste meeli ja mis vaid teie auks:
mis vahe teie kleidil on teie mammiga:
Te mammid pugesid nahast et kleiti näidata,
kuid teie poete kleidist, et nahka näidata!...
Elegantne daam 19.sajandi lõpust või 20.sajandi algusest. Aeg, mil naised pugesid nahast, et kleiti näidata...
Revüü Astorias 1930. Naised poevad kleidist, et nahka näidata...