#looduilu

[kulgemine]

Hiljem töötasin ma ikoonimaalimise töökojas. Minu aknad avanesid otse tema kellia poole ning seepärast nägin paratamatult pealt isa Vassili liikumisi. Ta tundus käivat ainult kirikus ja söögisaalis. Kuid mul oli juhust pealt näha ka mõndagi ootamatut ja hämmastavat... Tee ääres, mida mööda ta käis, seisis pink ja kasvas toomingas. Kord nägin, kuidas ta puudutas näoga seda õitsvat toomepuud ja seisis nii umbes minuti. Teinekord, samuti kevadel, sammus ta aeglaselt ikka sedasama teed mööda, peatus järsku, puges välja lääpatallatud sussidest ja astus paljajalu rohule. Seisis nii umbes pool minutit ja läks siis edasi, keskenedes jälle endasse.

Oleg munkpreester Vassilist

[kulgemine]

Once I needlessly killed a fly. The poor thing crawled on the ground, hurt and mangled, and for three whole days I wept over my cuelty to a living creature, and to this day the incident remains in my memory. Somehow it happened that some bats bred on the balcony of the storeroom where I was, and I poured boiling water over them, and once again I shed many tears on this account, and since then I have never harmed any living creature. One day, going from the Monastery to Old Russikon-on-the-Hill, I saw a dead snake on my path which had been chopped into pieces, and each piece writhed convulsively, and I was filled with pity for every living creature, every suffering thing in creation, and I wept bitterly before God. The Spirit of God teaches the soul to love every living thing so that she would have no harm come to even a green leaf on a tree, or trample underfoot a flower of the field. Thus the Spirit of God teaches love towards all, and the soul feels compassion for every being, loves even her enemies and pities even devils because they have fallen away from the good.

Athose püha Siluan

[kulgemine]

Lindudest

Meie vaga ema Maria mälestuse pühapäeval, kella poole ühe paiku päeval nägin metsa all päikese käes rõõmsalt lendlemas selle aasta esimest liblikat, helekollast, sina-roheka helgiga. Ja veidi enne tiirutasid helesinise taeva all paarkümmend sookurge - laskudes ja lenneldes, rahus ja lootuses, oma vapustavat tervitust kogu loodule edastades.

[kulgemine]

Paastumine tähendab õppimist kuidas anda ja mitte alla anda. See ei tähenda mitte keeldumist, vaid hoopis pakkumist, jagama õppimist, loodusega ühendumist. Paastumine eemaldab müürid meie ja meie naabrite vahelt, õpetab meid nägema teiste inimeste nägudes ikoone ning maa väljendusviisides Jumalat. See, kes ei armasta puid, ei armasta inimesi. See, kes ei armasta puid, ei armasta Jumalat. Paastumine tähendab armastamist. See õpetab meid selgemalt nägema, hoidma alles algset pilti loodust, maailma algset ja tõelist ilu. Paastumine tähendab eemaldumist sellest, mida mina tahan ning liikumist selle poole, mida maailm vajab. See tähendab vabanemist ahnusest, kontrollimisest ja sundusest. See tähendab loodu vabastamist hirmu ja hävingu kütkeist. Paastumine tähendab asjade väärtustamist nende endi ja mitte meie pärast. See tähendab imetlemise võime tagasi saamist ning täitumist headuse ja jumalikkusega. See tähendab kõiges Jumala nägemist ning Jumalas kõige nägemist. Paastumine on meie raiskamiskultuuris hädavajalik tegevus. Lahti laskmine vabastab meid kontrollist, ühtekuuluvus asendab tarbimist. Jagamine on ainus sobiv viis ravida arme, mida me oleme tekitanud nii oma maailma ihule kui ka inimkonnale kui Jumala ihule.

Isa Ioannis Chryssavgis