seen from United States
seen from China
seen from Yemen
seen from Japan
seen from China
seen from Poland
seen from China
seen from United States
seen from United States
seen from Italy
seen from United States
seen from United States
seen from Australia
seen from Canada
seen from China
seen from China
seen from China
seen from Hong Kong SAR China
seen from T1
seen from Türkiye
"Poiss triibulises pidžaamas" - John Boyne
Kirjastus: Helios Lehekülgi: 207 Ilmumisaasta: 2022 Olin raamatut tegelikult juba mitu korda varem käes hoidnud ja lugemist kaalunud, kuid igal eelneval korral tekkis miskipärast arvamus, et tegu on lasteraamatuga – mida see kohe kindlasti EI ole – ja seetõttu jäi asi katki. Kuniks siiski ühel päeval tekkis kerge uudishimu ja otsustasin anda raamatule võimaluse. Üks kurvemaid raamatuid, mida…
View On WordPress
"The Twins of Auschwitz" - Eva Mozes Kor
Kirjastus: Monoray Lehekülgi: 240 Ilmumisaasta: 2020 Mäletan, et mingi aeg tagasi hakkas ilmuma rohkelt teoseid teise maailmasõjaaegsetest vangilaagritest ja Auschwitzist. Teema tundus juba tol ajal huvi pakkuv, kuid miskipärast ma lugemiseni ei jõudnud. Kuniks leidsin tõsielul põhineva teose, mis räägib kahest kaksikust ja nende läbielamistest doktor Mengele juures. Hullumeelne, valus,…
View On WordPress
VENEMAA SÕJARETOORIKAST
Psühholoogiline oletus on selline, et sõdurid ei suuda vastase sõdureid, kes on inimesed, efektiivselt tappa, kui nende moraalsed ja psühholoogilised tõkked pole maha võetud. Seetõttu tehaksegi propagandat, et vastaspoole võitlejad on mitte inimesed, vaid kurjuse kehastus, saatana saadikud, mitte-inimesed.
Vastaspoolt demoniseeritakse, sest deemonite tapmine on moraalselt ja psühholoogiliselt aktsepteeritav.
Iraagi sõja alustamise eel teatas Ameerika Ühendriikide president George W. Bush, et Iraak on "kurjuse telg".
Donbassi kodusõja ajal nimetasid separatistid oma propagandas Ukraina võitlejaid "mitte-inimesteks".
Ukraina natside propagandas omakorda on alates 2014 kuni tänase päevani sageli kõlanud lausungeid, et Donbassis elavad venelased on väärtusetu ja kahjulik inimrämps, "tarakanid", keda tuleb hävitada. Veel paar nädalat enne Venemaa invasiooni algust Ukrainasse teatas üks Ukraina nats mulle sotsiaalmeedia keskkonna Reddit alamredditis "Ukraine", et Ida-Ukrainas elavad venelased on
"elav sitt, mis tuleb riigist välja pommitada".
Kui Putin kuulutas välja oma eriliselt spetsiaalse sõjalise "operatsiooni" Ukrainas, millest kujunes täiemahuline verine sõda, siis rõhutas ta, et ukrainlased ja Ukraina rahvas pole vaenlased ega sihtmärk. Ukrainlasi on ta korduvalt nimetanud "vennasrahvaks". Ka Ukraina armeed ei pidanud ta kurjuse kehastuseks. Selle asemel rõhutas ta, et Ukrainas on alates 2014 riigipöördest poliitiliselt domineerivaks olnud natsirühmitused nagu Azovi pataljon. Invasiooni üheks eesmärgiks oli likvideerida sellised ekstremistlikud terroristlikud militaarsed rühmitused Ukrainas, mis Putini sõnul Ukraina rahvast pantvangis hoiavad.
Ja Mariupoli lahingute ajal tõepoolest kirjutasid Venemaa ja Donetski infokanalid, et Mariupolis on reaalne võim vabatahtlike formeeringu Azovi pataljoni käes, et selle võitlejad omavad reaalset võimu Ukraina armee üle, funktsioneerides poliitinstruktoritena. Azovi pataljoni natsid laskvat püstolist maha sõnakuulmatuid Ukraina armee sõdureid ja ohvitsere.
Ent sõjal on oma loogika. Sõda muudab inimesed loomadeks — õigemini, millekski palju hullemaks kui loomad.
Ukraina militaarkanalitest pole ma kuigi heal arvamusel, sest need valetasid kogu aeg. Õppisin nende propagandat lähemalt tundma juba Donbassi kodusõja ajal 2014.
Seetõttu jäin seekord, Ukraina praeguse sõja ajal, lõpuks pidama Vene militaarkanalitele, mis valetasid vähem.
Ja tõepoolest: nüüd lõpuks on ka lääne ajakirjandus ja seejärel Ukraina ise hakanud tunnistama Ukraina suuri kaotusi sõjas. Nüüd on Venemaa vastaspoole poolt esitatud arvud oma kaotustest juba üsna lähedased Venemaa poolt esitatuile. (Aga Venemaa omakorda ikkagi püüab enda kaotusi pisendada või neist mitte rääkida.)
Vene militaarkanalitest, kaasaarvatud see kurikuulus Colonel Cassad, kelle infoüksus blogib nähtavasti Sevastopolis, pole ma aga samuti vaimustuses, sest praeguseks on neil kujunenud süstemaatiline retoorika, et kõik Ukraina sõdurid olevat "natsid".
Venelased tapvat Ukrainas "Ukraina natse" ja "Ukraina sigasid". "Ukroope" niikuinii.
Ja Vene militaarkanalid kirjutavad nüüd sedasi nii vene kui inglise keeles.
Siis, kui nad veel ainult Azovi pataljoni natsideks ja sigadeks kutsusid, oli see ehk arusaadav. Sest veel paar aastat enne praegust sõda kirjutasid ka lääne ajalehed aeg-ajalt, et tegemist on neonatsidega.
Nüüd tuleb aga nii välja, et venelased läksid Ukrainasse sigasid tapma.
Ja praegu kirjutavad Vene uudised ja kanalid kogu aeg, et Eesti olevat samuti pungil täis natse.
Venelased on fikseerunud teisele maailmasõjale. Täielik kinnisidee. Nad ei suuda raskeis lahinguis sõdida, kujutamata endale ette, et nende vastas on Hitleri natsid — needsamad, kes omal ajal püüdsid vallutada Moskvat ja Leningradi.
Meid siin Eestis ohustab aga see, et Venemaa võib tulla siia mitte Ameerika Ühendriikide vasallvalitsust kukutama, vaid sigasid tapma.
Varjatud kujul on tegemist vene suurrahvusliku šovinismiga, mis on natsionalismi üks pahaloomuline vorm.
Sõimates natsideks kõiki neid, kes omaenda territooriumit kaitsevad, on venelased ise muutunud natsideks.
Sõda võtab oma ja suurim oht on mitte surma saada, vaid muutuda mitte-inimeseks.
PS
Objektiivsuse huvides lisan, et mul pole õrna aimugi, kas Ukraina regulaararmee sõdurite nimetamine "Ukraina sigadeks" on Venemaa ametlik, kuigi varjatud poliitika.
Ülal olen teiste seas kritiseerinud militaarkanalit nimega Colonel Cassad. Viimast juhatab minu teada Boris Rožin, kes on vist Sevastopolis, aga võib-olla hoopis Donetskis.
Objektiivsuse huvides mainin siin, et Mariupoli lahingute ajal luges ta seal oma kanalis nagu kantslist ette rahvusvahelist inimõiguste koodeksit ja tutvustas sõdureist lugejaskonnale, mis asi on ja mis asi ei ole sõjakuritegu.
