Vanaisa juurest paari kilomeetri kaugusele jääb salapärane Pollikivi. Mis temas niiväga salapärast on? Ainuüksi seegi, et ta on raskesti ligipääsetavas kohas, mistõttu on ta valdava osa ajast inimtühi. Pidin mõnda aega mööda võsa ekslema enne kuni jõudsin metsatukas olevale lagendikule, mille keskel ilutses 29 meetrise läbimõõduga kivimassiiv. Tegemist on piirkonna suurima rändrahnuga, millel pikkust 13,7 meetrit, kõrgust 4,3 meetrit ja kaalu 252 tonni. Muistendi järgi peetakse rändrahnu Kalevipoja lingukiviks.
Esmalt imetlesin kivi eemalt, tegin mõned klõpsud telefoni kaameraga, seejärel otsustasin, et mis seal ikka. Peab nüüd kuidagi kivi otsa saama. Natuke turnisin, ja kivi otsas olingi. Nagu üks õige Kivikuninganna ikka. Istusin seal paarkümmend minutit, nautisin inimtühjust ja rohutirtsude sirinat, kes kivi läheduses eriti valjuhäälsed tundusid olema. Kivil istudes mõtlesin, et küll on ikka äge, et olen jälle leidnud sellise idüllilise paiga keset loodust.