#rahuleping

[jeintalu]

Donetski oblasti vallutamisest

Teatavasti on Venemaa üheks põhieesmärgiks tõrjuda Ukraina väed Donetski oblastist lõplikult välja.

Praeguseks on Ukraina vägede käes veel alla 15% Donetski oblastist.

Sellesse piirkonda kuuluvad mõned linnad ja asulad, tähtsamad neist on Konstantinovka, Slavjansk ja Kramatorsk.

Konstantinovka on Vene vägede kätte langemas. Käesoleva, 2026. a. suve lõpuks peaks see linn täielikult Venemaa poolt vallutatud olema. Linna mõnedesse piirkondadesse veel jäänud Ukraina võitlejad peavad seal vastu veel paar nädalat kuni paar kuud.

Vene vägede edasitungimine on seni olnud aeglane, aga kindel.

Venemaa on Donetski oblastis vallutanud umbes üks või kaks linna aastas.

Tähtsamad lahingud on toimunud Bahmutis ja Pokrovskis. Bahmuti vallutas Wagneri armee suurte kaotustega ja aeglaselt. Seejärel vallutasid Vene väed lõpuks Pokrovski linna ja nüüd on järg jõudnud suurema linnani - Konstantinovkani.

Kui tempo ei muutu, siis vallutatakse järgmisel või ülejärgmisel suvel ka Slavjansk ja suurem linn Kramatorsk.

Niisiis, kui taust ei muutu, siis kulub Venemaal Donetski oblasti lõplikuks vallutamiseks veel üks kuni kaks aastat.

Venemaa esitatud tingimuste põhjal ei ole Venemaa nõus kehtestama relvarahu enne, kui Ukraina väed on Donetski oblastist lahkunud.

Venemaa ei ole nõus rahuläbirääkimisi alustama, lähtudes praegusest rindejoonest.

Ent Donetski oblasti täieliku vallutamise korral poleks samuti selge, kas rahuleping üldse sõlmitakse.

Ühelt poolt ei ole Ukraina nõus loovutama oma territooriumi.

Teiselt poolt ei ole Venemaa loobunud oma plaanist Ukraina "denatsifitseerida".

Ent Ukraina muutub iga päev üha "natslikumaks" ja on täiesti arusaamatu, kuidas saaks Venemaa "denatsifitseerida" kogu Ukrainat, kui Venemaa vägede edasitung seiskuks Donetski oblasti piiril.

Seega Venemaa kas loobub oma esialgsest ametlikust eesmärgist Ukraina "denatsifitseerida" või siis kestab sõda edasi ka pärast seda, kui Venemaa on kogu Donetski oblasti "vabastanud".

Arvestades seda, milline ideoloogia domineerib Moskvas ja milline ideoloogia domineerib Kiievis, ei näe ma erilisi šansse rahulepingu sõlmimiseks.

Lisan siia Meduza poolt avaldatud põhjaliku ülevaate Konstantinovka lahingutest.

Российская армия приблизилась к главному оплоту украинской обороны в Донбассе. Сдержат ли этот натиск ВСУ? Карта боев на 25 июня — Meduza

Летнее наступление российской армии дало первые существенные результаты. Несмотря на медленные темпы продвижения в начале июня, к концу меся

[jeintalu]

Sõja viis tingimust

Ühendkuningriik, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina leppisid kokku viis tingimust rahu saavutamiseks Ukraina sõjas.

Olles tuttav selle sõja ajalooga, julgen kinnitada, et nende tingimuste esitamine on võrdväärne nõudega, et see sõda peab edasi kestma.

Venemaa ei nõustu eales selliste tingimustega.

Selliste tingimuste esitamisel oleks mingit mõtet ainult juhul, kui Venemaa oleks seda sõda kaotamas.

Objektiivselt on aga võimatu anda hinnangut, et Venemaa on seda sõda kaotamas.

See ei ole selge, kas keegi seda sõda võitma on hakanud.

Olukord on endiselt segane.

Kindlalt saab ennustada ainult seda, et Venemaa ei hakka maksma mitte mingisuguseid reparatsioone, väljaarvatud juhul, kui ta on kaotanud sõja NATO vastu.

Selleks ajaks võime me kõik aga juba surnud olla.

Samuti saab kindlalt ennustada seda, et Venemaa ei nõustu tingimusega, et peale sõja lõppu viiakse Ukrainasse sisse Euroopa riikide rahuvalvajad.

Venemaa päris kindlasti ei lase seda teha, sest Venemaa ju alustaski seda sõda muuhulgas selleks, et NATO riikide sõjalist kohalolu Ukrainast välja tõrjuda.

Niisiis niinimetatud "Londoni rahutingimused", milles Ukraina ja Euroopa juhtivad riigid äsja kokku leppisid, on mitte rahutingimused, vaid on sõjatingimused.

Londoni sõjatingimused ei ole küll Ukraina sõja edasikestmise tarvilikud tingimused, on aga selle sõja jätkumise piisavad tingimused.

Zelensky's close European allies set out five conditions for peace talks

The Ukrainian president's meeting with his staunchest European allies came as US President Donald Trump's focus shifts to the war with Iran.

[jeintalu]

Zelenski avalikust kirjast Putinile

Eesti Göebbelslikul ajakirjandusel õnnestub lollitada ainult lolle.

No kuulge.

Kes tahab, saab internetist kätte Zelenski avaliku pöördumise originaalteksti, samuti tõlke vene keelde ja inglise keelde.

Kes tahab, see saab teada, et Ukraina ründas oma droonidega Peterburi linna just hetkel, kui seal algas rahvusvaheline majanduskonverents, kus esines ka Putin.

Kes tahab, see märkab, et Zelenski avalikustas oma pöördumise just enne seda, kui pidi toimuma Putini esinemine Peterburi majanduskonverentsil.

Kellel on mõistust ja kes tahab, see saab aru, et Zelenski avalik kiri sisaldas solvanguid ja ähvardusi.

Kes tahab, saab internetist või sotsiaalmeediast kätte - hoolimata Vene kanalite osalisest blokeerimisest Läänes - Putini avaliku vastuse originaali ja ka tõlke inglise keelde.

Lõpetuseks.

Varem nõudis Putin, et ta on nõus Zelenskiga kohtuma väljaspool Moskvat tingimusel, et Ukraina viib eelnevalt välja oma väed Donetski oblastist, millest umbes 15% on veel Ukraina kontrolli all.

Ühtlasi oli see relvarahu eeltingimuseks, mille Putin esitas.

Seejuures näis, et Putin enam ei räägi mõnedest oma algsetest eesmärkidest - näiteks oma eesmärgist Ukraina "denatsifitseerida".

Pärast Zelenski avalikku kirja Putin lihtsalt kordas oma nõudmist, et Ukraina viigu oma väed Donetski oblastist välja.

Aga nüüd teatas Putin, et Venemaa ei ole loobunud oma eesmärgist Ukraina "denatsifitseerida" ja kavatseb selle eesmärgi kindlasti saavutada.

Putini poolt esitatud rahulepingu tingimused (mitte ajutise relvarahu tingimused) on pärast Zelenski avalikku pöördumist rangemaks muutunud. Putin on hakanud taganema kompromissidest, milleks ta vahepeal näis valmis olevat.

Zelenski totra avaliku pöördumise eesmärk ei olnud otsida kompromissi rahu saavutamiseks.

Selle pöördumise eesmärk oli puhtalt propagandistlik, aga selle kõrvalsaadusena on olukord ainult eskaleerunud.

[jeintalu]

Kaja Kallase nürimeelsus

Lugesin praegu Ukraina uudistest ja vene keeles, milliseid nõudmisi Venemaale esitab Euroopa Liidu välisasjade ülim esindaja Kaja Kallas.

Sama uudise leidsin Euroopa ingliskeelsetest väljaannetest.

Kaja Kallase nõudmised Venemaale sisalduvad dokumendis, mille ta äsja Euroopa Liidu liikmesriikidele saatis.

Kõigepealt jätab see ultimaatum sellise mulje, et Kaja Kallas arvab, et Venemaa on sõja Ukrainaga juba kaotanud.

Aga Venemaa ei ole mitte mingis arusaadavas tähenduses seda sõda kaotanud.

Lisaks sellele (muust ma ei räägigi) saab sellest dokumendist välja lugeda mõtte, et Venemaa ja Ukraina ei saa omavahelist sõda ära lõpetada ja/või rahulepingut sõlmida ilma Kaja Kallase nõusolekuta.

See kõlab nagu lobisenuks ta välja, et Euroopa Liit ei lase seda sõda ära lõpetada.

Tsitaat ajalehest:

"... there can be no peace or security without the EU at the negotiating table and without taking into account [the] EU's core interests."

Tõlge:

"... ei saa olla mingit rahu ega julgeolekut, kui EL ei osale läbirääkimistel ja kui ei võeta arvesse ELi põhihuve."

Kaja Kallas väidab, et ilma Euroopa Liidu osaluseta pole võimalik Ukraina sõda lõpetada - ent tema tekstist näib järelduvat hoopis vastupidine: et seda sõda on võimalik lõpetada vaid juhul, kui Kaja Kallast õnnestub täielikult isoleerida, neutraliseerida ja ignoreerida.

Ukraine's 2027 EU Dream And What Brussels Wants From Moscow

Could Ukraine really join the EU next year?

[jeintalu]

Järeleandmised

Euroopa Liidu kõrgeimaks diplomaadiks tituleeritud Kaja Kallas teatas, et Euroopa peab Venemaalt järeleandmisi nõudma.

Venemaa välisminister Lavrov aga teatas, et Alaska kohtumisel nõustus Putin Trumpi ettepanekuga ja tegi Trumpile järeleandmisi. Kuna Trump ei ole oma lubadusi täita suutnud, siis võib Venemaa oma järeleandmised tagasi võtta, kui Trump kiiresti oma lubadusi ei täida.

Arvatavasti puudutavad need järeleandmised Khersoni ja Zapporižje oblasti neid piirkondi, mis praegu Ukraina vägede kontrolli all on. Seega mitut suurlinna.

Veel nurises Lavrov, et Euroopas paljuräägitud 20-punktilist rahuplaani ei olegi Venemaa kätte saanud ei formaalselt ega ka mitteformaalselt ja on näinud ainult selle plaani väidetavat osa ajakirjanduses ning sotsiaalmeedias.

Järeleandmistega on lugu veel nii, et tõenäoliselt on sõjas praeguseks hukkunud vähemalt 500 000 Vene sõdurit ja 850 000 Ukraina sõdurit - mida Zelenski ka ei räägiks ja kokku ei luuletaks.

Surnud sõdurid ei annagi enam järele.

[jeintalu]

Stubb räägib mõttetusi

Stubb on vist Stubborn.

Mida ta räägib Lääne poolt Ukrainale antavatest julgeolekugarantiidest juhuks, kui Ukraina sõda rahulepinguga lõppeb?

Ta räägib - nagu mitmed teisedki Euroopas ja NATO-s -, et see pole Venemaa asi otsustada, mida Ukraina ja Lääs omavahel kokku lepivad.

Aga see on küll Venemaa asi otsustada, kas või millisele rahulepingule Venemaa alla kirjutab.

Ja on täiesti selge näiteks see, et Venemaa ei kirjuta alla mitte mingisugusele sellisele rahulepingule, millega kaasneb NATO riikide sõdurite paigutamine Ukraina territooriumile.

Küsige Lavrovi käest, kui muidu ei usu.

Niisiis on Soome president Stubbi eesmärgiks saavutada seda, et Ukraina sõda rahulepinguga ei lõppeks - vähemalt veel mitte praegu.

Ma ei saa aru, miks nad peavad Stubbi targaks meheks. Minu arust on ta demagoog ja räägib sulalelgeid lollusi.

Kahetsen, et paari tema tsitaati nüüd lugesin.

[jeintalu]

Putini "järeleandmised" Zelenskile

Viimaste päevade ja kuude kokkuvõttena võib märkida, et Putin on nõustunud Zelenski järgmise kahe seisukohaga:

Ukraina vajab rahulepingu sõlmimiseks julgeolekugarantiisid.

Zelenski Ukraina presidendina ei saa loovutada Ukraina territooriumi osasid Venemaale.

Putini "järeleandmised" Zelenskile näevad nüüd välja nii:

Ukraina vajab julgeolekugarantiisid. - Ent Venemaa pole nõus lubama Ukraina territooriumile NATO riikide rahuvalvajaid.

Rahulepingu tingimusena nõuab Venemaa, et Ukraina loovutaks Krimmi Venemaale ja samuti Donetski ja Luhanski oblastid ning lõpuks muud alad, mis on Vene vägede kontrolli all ja kus on toimunud referendumid. Seejuures teatas Putin nüüd, et nende alade loovutamiseks peab Ukraina korraldama referendumi ja et referendumit ei saa läbi viia sõja ajal.

Putini ja Lavrovi viimastest sõnavõttudest selgub, et Venemaa nõuab endiselt, et Ukraina tõmbaks oma väed välja Donetski oblastist. Samuti nõuab Venemaa, et Ukraina ametlikult tunnustaks rida Ukraina alasid Venemaale kuuluvaks, milleks ongi vaja referendumit.

Aga Zelenski kordab üha, et Ukraina ei tagane oma vägedega Donetski oblastist - näiteks Pokrovski ja Kramatorski kindluslinnad on praegu Ukraina vägede käes ja Zelenski ütleb, et sealt ei taganeta.

Kokkuvõttes näeb see välja nii, et Trump pole rahuläbirääkimistel mitte midagi saavutanud.

Siiski jääb veel võimalus, et Ukraina on nõus loobuma nendest aladest, mis on Venemaa poolt faktiliselt okupeeritud. - Ukraina ajakirjandus omistab Zelenskile sääraseid vihjeid.

Sellised oletused ja vihjed on avalikkuse jaoks aga kõik "me ei tea seda" tasemel.

[jeintalu]

Trumpi ja Putini kohtumisest

Mis Ukraina sõja lõpetamisse puutub, siis ei ole teada mitte midagi konkreetset selles suunas.

Putin ei ütelnud peaaegu mitte midagi sellist, mida ta varem pole juba ütelnud.