Venemaa armee diskrediteerimisest
Venemaal on Putini dekreediga, mille ta andis välja käesoleva Ukraina sõja ajal, kriminaliseeritud Venemaa armee diskrediteerimine.
Loen praegu Telegrami kanalist Mash uudist, et keegi kirjutas oma villa oma tütre nimele, et seda ei konfiskeeritaks Venemaa armee diskrediteerimise eest.
Villa maksab umbes miljard rubla. Seega kümneid miljoneid eurosid, ehk üle saja miljoni euro.
Mis asi aga on Venemaa armee diskrediteerimine, pole sugugi selge.
Esiteks sõltub see seaduse täpsest sõnastusest ja teiseks sellest, kuidas seda seadust praktikas tõlgendatakse ja rakendatakse.
Venemaa armee laimamine ja valesüüdistuste esitamine on kahtlemata diskrediteerimine.
Ent karta on, et ka selle armee poolt tegelikult toime pandud sõjakuritegudest rääkimine loetakse diskrediteerimiseks, sest neid kuritegusid eitatakse.
Paraku on lood nii, et oma sõjakuritegusid varjab ka Ukraina, aga Lääs ning ka Eesti aitavad sellele kinnimätsimisele jõuliselt kaasa.
Samas on ilmne, et Lääs tegelikult ka diskrediteerib Venemaa armeed, esitades valesüüdistusi ja tõestamata väiteid.
Iga jumala päev.
Näiteks pole see avalikult, neutraalselt ja objektiivselt tõestatud, kes sooritas Butša massimõrva või mõrvade seeria.
Samas reaalsetest ja tõestatud sõjakuritegudest ei viitsita eriti rääkida, nähtavasti pole need propagandamasina jaoks piisavalt seksikad.
Kui nüüd Venemaa seaduste ja kohtupraktika juurde tagasi pöörduda, siis seadus armee diskrediteerimisest:
võimaldab meelevaldseid tõlgendusi;
võimaldab raskeid karistusi (palju aastaid koloonias, kogu vara konfiskeerimine).
Selles mõttes on Venemaa tagasi langenud Stalini ajastusse.
Sellega ei taha ma aga sugugi öelda, et Ukrainas olukord kuidagimoodi parem oleks.
