Tahtsin täna jagada oma mõtteid eilsest hilisõhtusest sõidust. Läksin külastama sõpra, keda ei olnud kodus ja siis mõtlesin, et ostaks tagasiteel Statoilist jäätist. Kuna sealne jäätisevalik oli kesine, siis suundusin kodu poole ja teel mõtlesin, et McDonaldsi McFlurry oleks ideaalne praeguses hetkes, kuna teist kohta jäätise ostuks, mis tee peale jääb, ei tulnud meelde.
Ja otse loomulikult - tõstsin pilgu üles enne foori kontrollimaks, kas olen peateel - minu ees oli McFlurryde reklaam. Kõik neli maitset oli üles rivistatud. Minust käis läbi külm judin ja olin meeldivalt üllatunud, et kohe peale mõtte äralaskmist nägin selle reaalset kehastumist reklaami näol enda ees.
Allikas: Tumblr Delfi Noorte Hääle kaudu
Sõbranna tuletas mulle hiljuti meelde sarnast juhtumit, kui kõndisime Tallinna tänavatel IM Arvutite poest mööda ja poe vitriinil laiutas ilus punane Porsche. Ma õhkasin, et sellise ostan kunagi oma emale! Kõndisime ümber nurga ja vaatasime seinale, kuhu oli kirjutatud musta spreivärviga “SINU EMA”. Pabahh! käis läbi, kui seda nägin. Minu sõnad oleks justkui kinnitatud seinale. Ma olin sõna otseses mõttes jahmunud ja naersime koos päris tükk aega, et minu soovid hakkavadki realiseeruma. Umbes samal ajal esitasin ka oma soovi töölt ära tulla, mida näete selles postituses.
See on üsna huvitav, kuidas me hakkame nägema asju, mida sügavuti tajume või soovime. Näiteks kui ma autot hakkasin ostma, ei mäletanud ma ühtegi Opelit linnapildis, nägin vaid üksikuid. Niipea kui ma Opeli omanikuks sain, ainult Opelid ringi liikusidki. Kui naine saab lapse, siis märkab ta rohkem vankritega liikuivaid inimesi (meeste eest ei tea kosta) ja nii edasi. Aga see tunne on hea! Sinu mõte on ringlema läinud ja oled sügavuti sellesse kaevunud, ehk siis teed ka rohkem selle nimel, et oma mõtet realiseerida. Mina läksin ja ostsin patustamiseks McFlurry ära, sest Universum oli mulle sihi ette andnud (nali, jäätiseisu oli lihtsalt suur ja Donalds jäi tee peale).
Ja siis on need korrad, kui kõik ei lähe täpselt nii nagu planeeritud. Näiteks ühel päeval panin endale eesmärgiks teenida vähemalt 20 eurot. Ma teadsin, et ühest kohast on mul 30 eurot tulemas, seega paistis nagu käkitegu, kuid tutkit, Vasja, see raha jäi tulemata tänu erinevatele äraütlemistele. Sel päeval terendas võimalus eesmärk kokku saada, kuid viimasel hetkel tuli alati midagi ette. Mina olin valmis tegutsema!
Seda kõike oli väga lummav kõrvalt jälgida, sest päeva lõpuks hoopis raiskasin 20 eurot. Kas tegu oli Universumile esitatud liiga väikeste nõudmistega? Oleksin pidanud soovima vähemalt 50 eurot teenida, et see mis pidi niikuinii tulema ja lisa eesmärgistatud teenimine?
Ehk on nii, selle välja uurimine võtab päevi. Samas tean, et elu on vahva ja kui küsida, siis sulle antakse! Kui ei anta, siis ei olnud lihtsalt vajalik või hoiti sind halva eest :) Või ei paista sinu kärsitus Universumi jaoks piisavalt tugev, sest minu eesmärk tuli päevase hilinemisega, nii 20 kui ka puuduv 30. Kogu lisasissetulek läheb muidugi mõista väärtpanerikontole.
