Pehmete tammelehtede vihin
Kesk palavat juulit
Kõla nii kaunis neil valedel
Su verevail huulil
Su soojust täis paitused
Saand tapvaks vaikuseks
Need loputan soolavees maha

seen from United States

seen from Malaysia
seen from Indonesia
seen from United States
seen from United States
seen from United States
seen from Greece

seen from United States
seen from United States

seen from Indonesia
seen from United States
seen from United States
seen from Singapore
seen from Spain

seen from United States

seen from Germany
seen from Türkiye
seen from Brazil

seen from United States

seen from Malaysia
Pehmete tammelehtede vihin
Kesk palavat juulit
Kõla nii kaunis neil valedel
Su verevail huulil
Su soojust täis paitused
Saand tapvaks vaikuseks
Need loputan soolavees maha
Liigagi tihti on see ühiskond mulle koormaks asjad kisuvad käest kui olen pikalt valju sagina ümber, veri ninast väljas. Samas kui mu akna taga, aianurgas siristab linnuke teeb oksapurust pesa & seab endale omase mõnusa elu. Ojavulin on ju hingepaitvalt(& painavalt) pinev, kutsub pagema selle kisa eest, mis meie ajurakke kärbib; niipea, kui ma astun paljajalu kastese heina sisse tõstan nina naerukihinaga taeva poole, et püüda vihmapiisu, kosutab emake loodus mu väsinud hinge, laulab mulle uut algust uut hingamist. Ei tasu eales alahinnata seda helgust, ka selgust, mida loodus loob, lausa kingib, nii isetu & truu, ülevoolavalt tole- rantne & kaunidusest läbiimbunad ta on.
Miinus märk sulu ees,
suunab mu aknast välja pea ees.
Miinus märk sulu ees,
tekitab kurbust minu sees.
Miinus märk sulu ees,
paneb mu tundma nagu hingaks vees.
Hüpotees on järgmine:
Miinus märk sulu ees,
on palju hullem, kui hambaprotees.
Universum anna mulle märku
Kõik ootavad mingit ülimat märki, ta ootab, ma ootan, Sa ootad. Kas poleks lihtsalt lihtsam alustada seda värki, kirjuta see kiri, kaua sa loodad.
Kas jäädki ootama mingit imevärki või miks üldse nii palju pabistad. Kurvem oleks kui ühel enam poleks elumärki ja sa lihtsalt kardad, et koperdad.
Kas nüüd süüdistad iseenda tähemärki või lõpuks mõistad, et rääkida võid endale seda mürki, sest sisimas tegelikult tead, et kõike sa suudad.
Kas sa sõltud päikesest? Kas sa elatud kuust? Kas su hinge maetakse maha kirstus, mis on männipuust? Kas su matused olid ilusad? Kas peied olid truud? Nüüd kui põleb vaid päike, ega midagi muud
Võrdlus
Alver, B. (1986) Korallid Emajões
ei saa minust kellegi moodsa kunstniku kohustuslikku ilusat ja traagilist tüdrukut mul on elus targematki teha
sveta grigorjeva