Liigagi tihti on see ühiskond mulle koormaks asjad kisuvad käest kui olen pikalt valju sagina ümber, veri ninast väljas. Samas kui mu akna taga, aianurgas siristab linnuke teeb oksapurust pesa & seab endale omase mõnusa elu. Ojavulin on ju hingepaitvalt(& painavalt) pinev, kutsub pagema selle kisa eest, mis meie ajurakke kärbib; niipea, kui ma astun paljajalu kastese heina sisse tõstan nina naerukihinaga taeva poole, et püüda vihmapiisu, kosutab emake loodus mu väsinud hinge, laulab mulle uut algust uut hingamist. Ei tasu eales alahinnata seda helgust, ka selgust, mida loodus loob, lausa kingib, nii isetu & truu, ülevoolavalt tole- rantne & kaunidusest läbiimbunad ta on.