Meie sotsioloogia 3: VANGLAAMETNIKE ’’PEHME VÕIMU’’ RAKENDAMINE VIRU VANGLA NOORTEÜKSUSES
'Meie sotsioloogia' raames tutvustame Tallinna Ülikooli Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudis kaitstud bakalaureuse ja magistritöid.
Kerli Samelselg kaitses 2013 bakalaureusetöö "VANGLAAMETNIKE ’’PEHME VÕIMU’’ RAKENDAMINE VIRU VANGLA NOORTEÜKSUSES"
Bakalaureusetöö eesmärk oli uurida, millised on vanglaametnike „pehme võimu“ (Nye 2004) rakendamise võimalused ja piirangud Viru Vangla noorteüksuses. Noorteüksuses viibivad kuni 21-aastased noored kinnipeetavad. Nendega tegelevad ja neid valvavad vanglaametnikud, kes teevad igapäevaselt ühiskonnale väärtuslikku, kuid äärmiselt keerulist tööd, mis ei ole avalikkuses tunnustust saanud.
Pehme võimu rakendamine aitab noori motiveerida. Pehme võimu rakendamine tähendab ühise eesmärgi leidmist, rakendades veenmist või ahvatlemist. Kõva võimu, vastupidiselt, rakendatakse sunni või tasumisega (Nye 2004).
Empiirilised andmed koguti Viru Vangla noorteüksuses poolstruktureeritud intervjuude näol. Respondentideks olid neli noort kinnipeetavat, kaks inspektor-kontaktisikut ja kaks valvurit, kes töötavad noorteüksuses.
Nii kinnipeetavatel kui ka ametnikel on neile omane frustratsioon, mis takistab nendevahelistesse suhetesse panustamist. Noored kannatavad “vangistuse valude” (Sykes 1958/2007) käes. Vangistuse valud on institutsionaalsed puudused, mis kaasnevad vangistusega. Totaalsele institutsioonile omaselt põhineb vanglaelu rangetel reeglitel ja igapäevaelu leiab aset piiritletud alal, kus saab kasutada vaid olemasolevaid piiratud võimalusi (Goffman 1961). Vangistuses kaotab inimene vabaduse, autonoomia, turvalisuse, heteroseksuaalsed suhted, esemed ja teenused, mis tal vabaduses oleks olnud (Sykes 1958/2007) ja see mõjub vaimselt väga raskelt nii noorele kui ka vanemale kinnipeetavale. Vanglaametnik peab sellega võimu rakendamisel arvestama. Samal ajal iseloomustab vanglaametnikke neile omane kultuur, mida mõjutavad suur töökoormus, pingeline töökeskkond ja ametite vastandlikud rollid. Institutsionaalne korraldus ja puudused tekitavad frustratsiooni mõlemale. Sellises keskkonnas on keeruline rakendada pehmet võimu, ehkki see on kokkuvõttes tulemuslikum, kui kõva võimu praktiseerimine.
Rõhudes vanglas kontrollile ja turvalisusele ei saavutata laiemat eesmärki, mis peaks olema hälbivate taasühiskonnastamine (European Prison Rules 2006). Neopaternalistlik kontseptsioon, mis eelistab pehme võimu rakendamist, aitaks sellele rohkem kaasa, kuid autoritaarsete piirangute tõttu on jäänud selleni veel pikk tee minna.
