Kas sotsioloogia teeb õnnelikuks? Magistrikava vilistlased vaatavad õpingutele tagasi
„Inimene planeerib, Kõiksuse Looja naerab, öeldakse õigusega. Maailm on läinud keerulisemaks ja ennast haritakse üha kauem. Mõned räägivad isegi elukestvast õppest. Aga see, et leiad töö samal erialal, mida õppisid, on üha vähemate inimeste privileeg. Või õnnetus, mine tea,“ arutleb sotsioloog ja filmi režissöör Peeter Vihma.
„Pool mu enda tööst on seotud klassikalise sotsioloogiaga. Õpetan seda distsipliini sealsamas Tallinna Ülikoolis, kus 2008. aastal magistratuuri lõpetasin ja õpin Helsinki ülikooli doktorantuuris. Aga teise poole oma ajast teen ma dokfilme. Nii et teoreetiliselt olen ma siis poolenisti õnnelik. Tegelikult sobivad need kaks eriala väga hästi kokku. Mulle vahel isegi tundub, et sisu on nendel täiesti sama, ainult väljendusvahendid – keel – on erinev. Ilma analüüsi ja üldistuseta dokfilm, olgu kuitahes poeetiline, ei kanna. Muidugi, sotsioloogias on üksikinimene ja tema emotsioonid sageli nähtamatud, aga see on just see, mida dokumentalist otsib,“ rääkis sotsioloog.
„Küsisin teistelt sotsioloogia magistratuuri lõpetanutelt, kuidas nemad oma hariduse ja tööga rahul on. Mõned on minust vanemad, mõned kursakaaslased, mõned mu õpilased. Tuleb välja, et mitte keegi neist ei tööta erialal, mille nimi on “sotsioloog”. Aga tundub, et nad kõik on õnnelikud. Miks?“ küsis Vihma.
Suurbritannia firma Auto Trader digitaalandmete analüütik Agnes Altmets
Igapäevatöös näen, kuidas sotsioloogiline mõtlemine ja kujutlusvõime annab andmeid analüüsides ja probleeme lahendades väga hinnatud panuse – ma olen meie analüütikute tiimis (meid on kümne ringis) ainuke sotsiaalteadlane. Õpime teiste distsipliinide taustaga inimestelt vastastikku pidevalt: mina näiteks SQLi ja matemaatiliste mudelite kirjutamist, ning nemad, et on vajalik aru saada, mis on valim ja populatsioon juba enne andmete kogumist ja analüüsimist. Tänapäeval on igas suuremas firmas analüütikud, kes tihti ei ole sotsiaalteadlased, kuid mulle tundub, et peamiselt on see nii seetõttu, et sotsioloogid ei ole teadlikud, et nende oskused on hirmus vajalikud. Ka mina avastasin oma praeguse analüütiku töökoha kogemata, sest sotsioloogia kui selline polnud töökirjelduses kirjas, kuigi töökirjeldus vastas sotsioloogi omale. Big Data, Data Science ja Computational Social Science on terminid, millel tasuks silma peal hoida. Data is the new oil ja sotsioloog on keegi, kes mitmete teiste seas oskab andmetega ka midagi asjalikku peale hakata.
Laulja, EMTA doktorant Hannaliisa Uusma
Kuulun huntkriimsilmaliste hulka ja mul on seitse ametit. Ilmselt kõlab mu nägu mõnele tuttavalt, kuna olen 10 aastat laulnud ansambel HU?-s. Samas sünteesin muusika tegemist ja kohvikupidamist pidevalt tööde-tegevustega, mis seotud sotsioloogiaga. Tegelen üsna konstantselt mõne sotsioloogilise uurimuse läbiviimisega (valdavalt soouuringutega), lektoritööga, kirjutan muusikasotsioloogilist doktoritööd jne. Sotsioloogia magistriõpingutest olen saanud oskuse maailma tundlikumalt hinnata, seoseid luua, selle põhjal vajadusel ka maailma suunata ja kujundada. See on eluliselt konstruktiivne ja põnev! Seega sotsioloogiline taju, maailma mõtestamise viis on kasuks tulnud kõikides minu tegevustes, sh muusikuna. See oli vist esimest korda magistriõpingute alguses, kui registreerisin, et ma ju enam-vähem tean, millise reaktsiooni minu esitatud muusika, lavaesteetika jne kaasa tuua võib. Sain aru, kui põnev on tegeleda enesereflektsiooniga. Teisisõnu, saada aimu naise rollist ja tähendusest postsovetliku Eesti ühiskonna popmuusikamaastikul ning tajuda ka iseenda tähendust (sh. problemaatikaid) selles süsteemis. Just sellest kirjutasingi kunagi oma magistritöö.
Põlva Vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja (hetkel lapsehoolduspuhkusel) Gerti Karilaid-Vidder
Magistriõpingute käigus omandasin oskused hankida informatsiooni ning - minu jaoks ehk kõige olulisemana - kriitiliselt mõelda. See aitab eristada vajalikku ebavajalikust ja vahel ka õiget valest. Kriitiline mõtlemine käib aga käsikäes analüüsivõimega. Lisaks andsid sotsioloogia magistriõpingud mulle võimaluse keskenduda süvendatult huvipakkuvale teemale ning on tekitanud soovi sellega ka edaspidi tegeleda. Ma leian, et õpingud töö kõrvalt on andnud mulle tunduvalt rohkem kui bakalaureusetaseme õpingud – magistriõpingute ajal oskasin valida just endale sobivamad ja huvipakkuvamad ained ning leidsin rohkem seoseid „päriseluga“. Õpingutel saadud teadmised on paratamatult mõjutanud minu maailmapilti ja kogemust ning, luues ühtse terviku, saanud minu elu lahutamatuks osaks.
Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht, TLÜ sotsioloogia doktorant Lee Maripuu
Minu ametinimetus ei ole minu tööalase karjääri jooksul tõesti kunagi olnud „sotsioloog“, kuigi minu tööülesanded nii avalikus kui ka erasektoris töötades on sotsioloogi põhioskusi – ühiskondlike probleemide määratlemine, andmete kogumine ja analüüsimine, uurimisraportite kirjutamine, uurimistulemuste interpreteerimine ja kommunikeerimine – peaaegu alati eeldanud. Ka oma praegusel ametikohal kasutan ma kõiki neid oskusi igapäevaselt. Kuna ma olin gümnaasiumis pigem humanitaarist hipi ja koolis eelistasin alati haikusid matemaatikale, oleks ma 15 aastat tagasi kindlasti päris kõvasti naernud, kui keegi oleks öelnud, et ma töötan tulevikus finantssektoris. Aga eks see oli pigem seotud minu eelarvamustega. Tundus, et põhierinevus erinevate sektorite vahel seisneb selles, et panganduses on kitsaste ülikondadega, ministeeriumis halvastiistuvate ülikondadega ja ülikoolis kampsunitega inimesed. Elu jooksul on muidugi selgunud, et tänapäeva suurtes ja mitmekesistes organisatsioonides töötab igasuguste oskuste, kogemuste ja pintsakulõigetega inimesi. Seejuures on kindel, et vähemalt professionaalide ja tippspetsialistide tasemel on üheks olulisemaks ressursiks tööturul lahtine ja loov mõtlemine ja kohanemisvõime. Kui sul on uudseid vaatenurki näiteks soolise või haridusliku ebavõrdsuse või tööturu segregatsiooni või mis iganes teise probleemi lahendamise osas, siis enam-vähem kindlasti suudad sa neid samu oskusi rakendada ka teiste probleemide lahendamisel sotsioloogiast kaugeteski valdkondades. Seetõttu võib-olla on just stambivaba mõtlemise õpetamine ja õppimine ülikooli puhul kõige tähtsam asi, ja just seda ma TLÜ sotsioloogia magistratuurist sain.
Rakendusuuringute Keskus CentAR, haridus- ja töövaldkonna analüütik, TLÜ sotsioloogia doktorant Mari Liis Räis
Bakalaureuseõppes jõudis vaadata vaid jäämäe tippu, saades igast teemast ja meetodist kerge ülevaate, palju huvitavam on aga vee alla jääv osa. Magistriõpe võimaldas süveneda huvipakkuvasse uurimisvaldkonda laiapõhjalisemalt ja tunda raskest maailma mõtestamise tööst naudingut. Magistriõpe on paindlikum ja veidi praktilisema suunitlusega ning õppejõud on huvitatud, et saaksid kursuselt midagi endale kasulikku, mitte ei õpiks vaid tuimalt teooriaid ära. See võimalus iseendale ülesandeid püstitada ja siis neid lahendada on tõeliselt mõnus! Lisaks valdkondlikele teadmistele laiendasid magistriõpingud minu oskusi erinevaid uurimismeetodeid rakendada. Töötan igapäevaselt sotsiaaluuringute valdkonnas ja ilma sotsioloogia töövahenditeta -- meetoditest ja andmetest kuni maailma mõtestamise viisini -- ei kujutakski analüütiku ega projektijuhi tööd ette. Sotsioloogi töö on üks suur pusle teise järel, kus tükke on alati rohkem kui pildile mahub. Praktikas on vaja süvitsi tunda kõiki uurimistöö etappe alustades olemasolevatest andmetest ja nende kogumisest ning lõpetades uurimistöö tulemuste kirjapaneku ja ettekandmisega, et leida just sobivad tükid oma pusle lahendamiseks. Magistriõpingute jooksul sain ka motivatsiooni ja julgust, et minna edasi doktorantuuri, kuna mõistsin, kui palju mul on veel õppida!
Kutsekoda analüütik, TLÜ sotsioloogia doktorant Anneli Leemet
Sotsioloogia on osutunud minu jaoks õnnestunud valikuks eeskätt seetõttu, et õpingute käigus omandatud erialased oskused on suurel määral olnud ülekantavad erinevates tööelu-situatsioonidesse. Võin kogemusele tuginedes kinnitada, et süstemaatilised teadmised uurimis- ja analüüsimeetoditest, koos oskustega neid kasutada (andmete tõlgendamine ja seostamine, kontseptuaalne mõtlemine jne), on iseenesestmõistetavalt kesksel kohal nii sotsioloogi kui analüütiku igapäevastes ülesannetes. Aga mõneti üllatavalt on needsamad mõtlemisega seotud „tööriistad“ osutunud täiesti asjakohasteks ka ministeeriumiametniku rollis, kõikvõimalikes olukordades, kus on tegemist nö uue teadmise loomise ja sünteesimisega – alates mõjude hindamisest strateegilise planeerimise või õigusloome protsessis, kuni ülevaatlike memode kirjutamiseni. Miks ma hindan just sotsioloogi erialaste kompetentside ülekantavust ühelt alalt teisele? Sellepärast, et loomulikult oleks väga mugav, kui saaks omandada konkreetse eriala ja õppida „terveks eluks ette“, kuid arvatavasti on ainus asi, mis ei muutu, just see teadmine, et kõik ümberringi muutub kasvava kiirusega. Sotsioloogia võimekus kohaneda annab selleks suurepärase “kapitali”.
Uuendatud sotsioloogia magistrikavale sisseastumiseks saab dokumentide esitada 25. juunist kuni 5. juulini.
Lähem info: http://www.tlu.ee/et/opingud/oppimisvoimalused/magistriope/Sotsioloogia või meiliaadressil [email protected]
