Sooline võrdõiguslikkus tänapäeval
Soolise võrdõiguslikkuse poliitika eesmärk on, et naistel ja meestel oleks sama võim ühiskonna ja oma elu kujundamisel. See hõlmab loomulikult ka tüdrukuid ja naisi, kes on loonud intellektuaalse omandi, ja see moodustab rühma, mida soolise võrdõiguslikkuse arutelus harva kaasatakse. Miks see aga jätkuvalt nii on?
Sooline võrdõiguslikkus mõistes sisaldab veel lisaks soolisele võrdõiguslikkusele ka tähelepanu suhtumisele, normidele, väärtustele ja ideaalidele, mis mõjutavad naiste ja meeste elutingimusi ühiskonna erinevates piirkondades. See kõik kõlab hästi, ent reaalsuses on naistel ikkagi väiksem osa sellest.
Usun, et kindel sissetulek on võrdse ühiskonna alus. Oma sissetulekuga saab igaüks ise oma elus iseseisvaid otsuseid langetada. See, et naised teenivad ikkagi meestest vähem, on seega vabaduse küsimus. Näiteks ütleb iga viies naine, et tal ei oleks võimalik lahutust endale lubada. Madalam töötasu mõjutab ka pensione. Naistel on tänapäeval keskmiselt 31 protsenti madalam pension kui meestel. Madalam sissetulek mõjutab ka säästmist; põhjamaades tehtud uuring näitab, et meestel on puhverkapital keskmiselt 1200 eurot rohkem, kui naistel.
Ent sooline võrdõiguslikus ei keerle vaid raha ümber, naised tehakse tihti ühiskonnas väiksemaks, neid ei kuulata ning nende arvamusele ei pöörata nii palju tähelepanu, kui võiks.
Kindlasti on ühiskond astunud mitu sammu edasi, kui võrreldes näiteks 20.sajandiga, kus oli riike, kus naistel ei olnud hääletamisõigust, ent leian, et on veel pikk tee minna. Usun, et minu generatsioonil on head võimalused seda veelgi edendada ning lõpuks jõuda ideaalilähedale.
// Chrisanne Prei