#vaheaeg

[p2rislotte]

Identity crisis?

Hei!

Oleme omadega jõudnud aprillikuusse ja kui aus olla, siis ma olen nii segaduses kui üldse olla saab. Mul on kolm tegevust, mis aitavad pea selgeks saada: gym, tantsimine ja kirjutmine, ja nüüd kui kaht esimest pole võimalik teha nii nagu varem, siis kirjutamine on ainuke võimalus,  et endal selg sirgena hoida.

Identity crisis, huh? (disclaimer: KÕIK ON VÄGA SEGANE)

As we all know istume me…

View On WordPress

[p2rislotte]

Abiturient? Ei usu

Näeme hommikul või mis?

Hommik tõesti, aga hommik peaaegu kuu aega hiljem, kui kõik on uuesti pihta hakanud. Oleme ausad, sel suvel ei teinud ma mitte kui midagi. Raiskasin aega  mõttetutele inimestele, olin haige ja tegin tööd ja mis kasu ma sellest sain? Peaaegu mitte kui midagi, kui ainult seda, et ma olen nüüd palju targem inimeste valikus enda kõrvale kui varem.

Mis siis aga praegu toimub?…

View On WordPress

[kosmonavtov-street]

Oh, kooliaeg, oh, kooliaeg... mul on hea meel, et sa oled juba läinud...

[kuhugionkadunudkuu]

Suvi ja kõik muu temaga kaasnev.

Õhtust! Kaua kadununa olen nüüd jälle välja ilmunud. Vähemalt mõneks ajaks. Nimelt on mul praegu kool selleks aastaks läbi ehk suvevaheaeg käes, tööl on ainult nädalake veel jäänud ning siis ootab juba pikk puhkus Patagoonias, Cinco Saltoses.

Kätte on siin Cordobas jõudnud suvi. Seda aastaaega võib ka nimetada kaks-dušši-päevas ajaks. Tõlkes tähendab see seda, et õues on niivõrd palav, nii öösel kui ka päeval, et pidevalt praed omas mahlas ning mingikski jahutuseks on vaja kas õhukonditsioneeri või siis, vaesemal elanikkonnal ja üliõpilastel, külma dušši. Näiteks reede pärastlõunal oli väljas 35,2 kraadi (ja see kindlasti ei ole veel suve rekord!). Absoluutselt kõik elav organism otsib varju. Inimesed ja loomad (enamasti koerad-kassid, mitte et siin tänavateil loomaaed lahti oleks) liiguvad ainult tänavate varjupoolel. Ning need, kes päikse kätte jäävad kartku tema kõrvetavaid kiiri! Ilmselt jõuludeks või vähemalt jaanuaris jõuvavad temperatuurid 39 kraadini, õelamatel päevadel 42-45 kraadini. Põhjapoolsetes provintsides (La Rioja, Catamarca, Jujuy, Santiago del Estero jt.) kuni 50 kraadini ja natukene veel.

Mida inimesed teevad sellises ettekujutamatus kuumuses, te küsite? Vastus on lihtne - mitte midagi ei tee! Sellisteks puhkudeks on ette nähtud siesta. Suvel koos ventilaatori või õhukonditsioneeriga. Kohustuslikus korras. Väga kuumadel päevadel saab toimetada ja asju ajada ainult kas vara hommikul või hilisõhtul, kui Päike on omad kiusamised tolleks päevaks lõpetanud. Kõige palavamal ajal magatakse, vaadatakse telekat, ollekse arvutis või siis lihtsalt niisama laiseldakse, sest ausalt öeldes, mitte millekski muuks lihtsalt jaksu ei ole. Süüakse kergemaid ja värskemaid toite, sest keegi ei taha pliiti ega ahju ega mingit muud kuumust kiirgavat masinat tööle panna. Mate asemelt juuakse terered (kuna matet valmistatakse kuuma, peaaegu keeva veega, mis on külmemateks aegadeks nagu rusikas silmaauku, siis suvel kui on liiga palav, et kuume jooke juua, aga matet ju ikka tahaks, siis tulise vee asemel valmistatakse jook hoopis külma vee või mõne mahlaga. See pakub mõnusat jahutust vähetalutaval päeval. Loomulikult ei saa seda n.ö. "tavalise" mate anumasse teha. Iga asja jaoks oma nõu!). 

Levinud on ka tihedad elektrikatkestused. Kuna palaval ajal kõik ühendavad oma ventilaatorid või muud aparaadid korraga vooluvõrku, mis selle tõttu kohe kiirelt otsad annab. Kuid õnneks ei ole need katkestused väga pikad ja parandatakse kiiresti. 5st minutist paari tunnini. Ja kui veab, siis elekter ei lähegi ära, ainult vilgub aeg-ajalt ähvardavalt...

Peale suve on ka kätte jõudnud tormide aastaaeg. Selliste võimsate ja vägivaldsete. Tänasest on kohe hea näide võtta. Terve öö magasime ventilaator õhku puhumas, sest palavus oli lihtsalt väljakannatamatu. Hommikul ärgates tegin akna lahti ning taevas oli helesinine. Mitte kui ühtegi valget laiku. Mõne tunni pärast juba paar pilvekest leidis. Läks veel aeg edasi ning juba oli hall õues. Kuid mitte jahedam, hoopis veelgi lämmatavam. Siis hakkasid tulema juba tumedamad ja tumedamad pilved kuni jõudsid kohale need kõige hirmutavamad - kergelt roosakas-oranžid, mis ei too endaga kunagi midagi head kaasa. Kui taevas sellist värvi muutub, siis on viimane aeg endale kiiresti kuskil peidupaik leida, soovitatavalt tuppa varjuda. Õhk on niiskusest tiine kui jõuavad kohale tuuleiilid. Esmalt pisikesed, hiljem juba palju tugevamad ning täna lausa tornaadomõõtu. Kui juba hakkab vihma sadama, siis ikka korralikult! Vahest sajab natuke, teinekord (ehk täna) palju-palju. Ausalt öeldes need Cordoba tormid ja üleüldiselt muud ilmaolud on alati päris ekstreemsed. Vahest tuleb lausa hirm peale. Kui ikka Päike paistab, siis kõrvetavalt, kui ikka vihma sajab, siis oavarrest, kui ikka tuul puhub, siis nii, et viib kõik minema, mis ta teele jääb! Midagi ei tee see Ilmavanake siin mõõdutundega.

Kliima rikkus pühapäevaõhtuse meeldiva väljaskäigu ära :( Pole siis muud kui toas edasi passida, nüüd juba mitte kuumuse, vaid vee eest varjudes, ning blogi edasi kirjutada...