Väikeste ja suurte vaimne tervis
Pilt on võetud peaasi.ee koduleheküljelt: https://peaasi.ee/#
Maailma Terviseorganisatsioon kirjeldab vaimset tervist kui heaoluseisundit, milles inimene realiseerib oma võimeid, tuleb toime igapäevase elu pingetega, suudab töötada tootlikult ja tulemusrikkalt ning on võimeline andma oma panuse ühiskonna heaks.
Kaks peamist lähenemist vaimsele tervisele on positiivne vaimne tervis ja negatiivne vaimne tervis. Oma postituses keskendun peamiselt viimasele ehk negatiivsele vaimsele tervisele.
Kui vaadata korraks otsa Tervise Arengu Instituudi teostatud uuringutele, siis on positiivne tõdeda, et enamik Eesti kooliõpilasi on oma eluga rahul ja hindab oma terviseseisundit heaks. Probleem algab aga asjaolust, et heaks hinnatud terviseseisundi varjus on suurenenud vaimse tervise probleemide levik noorte seas. Üha sagedamini on noored kogenud depressiivseid episoode, uinumisraskusi ja üleväsimust. Teisalt tuleb mängu ka see nii öelda kurikuulus nutiajastu. Ligikaudu pooled 11-15 aastased noored veedavad koolipäevadel ekraani taga 5 või enam tundi. Omast kogemusest võin öelda, et olen tähele pannud enda puhul teatud käitumismustreid, mis esinevad mul kui olen liiga pikalt ekraani taha jäänud. Olgu selleks siis halb tuju, enesehinnangu langus või üldine negatiivne meelestatus. Muidugi ei saa neid tembeldada vaimse tervise haiguseks, kuid oma roll neil pikas perspektiivis võib siiski olla.
Teisalt oli ja on ka oma mõju Covid-19 pandeemial. Niinimetatud uus normaalsus on meid kõiki proovile pannud, olgu see siis distantsõppe, kodukontori, puuduliku meelelahutuse või mõne muu faktori näol. Kindlasti on inimesi kes naudivad, et saavad teha kõike distantsilt ning on ka neid, kellele on see tekitanud suuremat stressi ja elukvaliteedi halvenemist. Tervise Arengu Instituudi andmebaasist selgub, et 2019. aastal registreeriti Eestis 23 640 uut psüühika-või käitumishäirete haigusjuhtu. Seega ei ole siin oma roll ainult Covid-19 pandeemial. Tulles tagasi selle numbri juurde, siis minu arvates on see üsna murettekitav. Teisalt tuleb arvesse võtta ka asjaolu, et statistika kajastab ainult neid inimesi, kes reaalselt arsti juurde jõuavad. Aga mõelge vaid, kui palju tegelikult võib neid abivajajaid olla, kes mingitel põhjustel ei ole arstiabi saanud.
Positiivne on aga see, et paljud vaimse tervise häired on ennetavad, enamik on ka ravitavad. Sel puhul kutsuksin oma lugejaid osalema peaasi.ee korraldatud vitamiinikampaanias. Igal nädalal võetakse fookusesse üks vaimse tervise vitamiini komponentidest. Samuti jagatakse keskkonnas kasulikke soovitusi, kuidas oma vaimse tervise tasakaalu parandada. Viis vaimse tervise vitamiini on: head suhted, tasakaalustatud toitumine, puhkus ja hea uni, positiivsete emotsioonide kogemine ning liikumine. Ma ise olen juba seal uudistanud ning kogu kampaania eesmärk on minu arvates väga tabav ja igati vajalik. Seda eelkõige seetõttu, et igapäevases kiires elutempos näiteks minul ei ole kuigi tihti aega rahulikult pöörata tähelepanu oma vaimsele tervisele ja heaolule.
Kampaania kohta leiab lisainfot siit: https://peaasi.ee/vaimse-tervise-vitamiinid/
Kellel tekkis suurem huvi Tervise Arengu Instituudi uuringute kokkuvõtete osas siis panen ka selle lingi siia: https://www.tai.ee/et/tegevused/tervise-edendamine/laste-ja-noorte-tervise-edendamine
Postituse autor: Elis Maria