taimed liigvad sest tuntud on viis

[taimeparadiis]

Leucanthemum Vulgare - Harilik härjasilm

Harilik härjasilm (Leucanthemum vulgare) on korvõieliste sugukonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.

Levinud laialdaselt Euroopas, kuid ka Lääne- ja Ida-Siberis, Kaug-Idas, Kesk-Aasias, tulnukana Jaapanis, Põhja-Ameerikas ning Uus-Meremaal. Kogu Eestis sage, kohati esineb massiliselt.

Kasvab kultuurrohumaadel ja viljapõldudel umbrohuna, kuid ka looduslikel puisniitudel, päris-, loo- ja lamminiitudel, sageli teeservades. Mullaviljakuse suhtes vähenõudlik. Eelistab valgusrikkaid parasniiskeid kasvukohti.

Varre pikkus on 20–60 (kuni 100) cm. Taime juurmised ja alumised varrelehed on äraspidimunajad, ülemised pisut saledamad. Ülemistel varrelehtedel leheroots puudub, alumistel varrelehtedel kuni 1 cm pikkune. Härjasilma leheserv on saagjas või terve.

Taime õisiku moodustavad valged keel- ja kollased putkõied. Õisiku läbimõõt on 3–6 cm. Taim õitseb juunist augustini (harva ka septembrini).

Harilikku härjasilma aetakse sageli segi sarnaste karikakra ja kesalillega.

Harilik härjasilm on Läti rahvuslill.

Inglise keeles:  ox-eye daisy või oxeye daisy

Rootsi keeles:  prästkrage

Saksa keeles:  Magerwiesen-Margerite

[taimeparadiis]

Cypripedium calceolus - Kaunis kuldking

Kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) on käpaliste sugukonda kuldkinga perekonda kuuluv mitmeaastaste ühekojaliste rohttaimede liik. Õitseb mais, juunis.

Omapärase, isegi eksootilise õie tõttu kergesti äratuntav. Õis ehk king on umbes 4–6 cm pikk. Varrel kasvab kuni kuus lehte, mis kujult meenutavad maikellukest. Taimel on 1–3, tavaliselt kaks õit. Kõrguseks on taimel ~ 20–50 cm (harvem ka 80 cm).

Ühe sümmeetriateljega suured õied on kuni 10 cm suurused. Õiel on suur läikiv sidrunkollane kingakujuline õõnes huul, mille pikkus ulatub kuni 4 cm, siseküljel on punakad täpid ja sooned. Ülejäänud õiekattelehed on lamedad, meenutavad teritunud paela. Paelad on lillakaspruunid, mille pikkus on kuni 6 cm. Õite alusel on ka kandelehed, mis sarnanevad varrelehtedega. Õitseb mai lõpust juuli alguseni. Õitel on nõrk vanillilõhn, mis meelitab ligi väikeseid putukaid. Putuktolmleja.

Õis on tolmeldavate putukate jaoks lõks: kingakujulisest huulest pole muud väljapääsu kui tolmukatest ja emakasuudmetest mööda ronides. Kuldkinga lõhn meenutab putukatele feromoone, mis meelitab kohale isaseid erakmesilasi.

Paljuneb nii seemnetega kui ka vegetatiivselt risoomiharudega. Maa sees on kuldkingal jäme risoom, mis kasvab pikkamööda, teisest otsast samal ajal kõdunedes. Ühe risoomi eluiga on 20–25 aastat. Üks puhmik võib elada vähemalt 30 aastat vanaks.

Seemneid on tal küll palju, kuid millimeetrisuurused seemned arenevad aeglaselt ja õitsemisikka jõudmiseks kulub vähemalt 15 aastat. Seemned levivad õhuvooludega. Seemnelisel paljunemisel on vajalik sobiva seeneniidistiku olemasolu mullas.

Levinud laialdaselt nii Euroopa kui Aasia parasvöötmes, ka Põhja-Ameerika. Esineb hajusalt, kuid kõikjal vähesearvuliselt. Eestis on teda hajusalt, sagedamini on teda siiski lääne- ja põhjaosas.

Kasvab tavaliselt puisniitudel, metsaservadel ja hõredamates kuuse-segametsades.

Ta on II kategooria (”ohuläheane”) kaitsealune taim. Taime ohustab nii korjamine lõikelilleks kui ka väljakaevamine koduaeda toomiseks. Taime ümberistutamine reeglina ebaõnnestub, kuna aiamullas puudub taime kasvuks vajalik mükoriisa. Looduslikest vaenlastest on ohtlikumad metssead, kes kuldkinga risoome välja tuhnivad.

Inglise keeles: Lady’s Slipper

Rootsi keeles: Guckusko

Saksa keeles: Gelber Frauenschuh

[taimeparadiis]

Apium graveolens - (Aed-)seller

Aedseller ehk seller (Apium graveolens) on sarikaliste sugukonda selleri perekonda kuuluv kaheaastane rohttaim.

Aedseller on 30–80 cm kõrgune vaoliste vartega tugevalõhnaline maitsetaim. Aianduses on levinud aedselleri kolm teisendit: juurseller, lehtseller ja varsseller.

Lihaka juurega aromaatsest juursellerist valmistatakse sellerisoola. Lehti lisatakse suppidele ja salatitesse.

Ravimtaimena leevendavad sellerilehed seedetrakti ja veresoonkonna haigusi.

Inglise keeles: Celery

Rootsi keeles: Selleri

Saksa keeles:  Echter Sellerie

[taimeparadiis]

Anethum graveolens - (Aed-)till

Aedtill ehk till (Anethum graveolens) on sarikaliste sugukonda tilli perekonda kuuluv üheaastane rohttaimeliik.

Aedtill on pärit Vahemere piirkonnast ja Lääne-Aasiast.

Kasvab 40–60 cm kõrguseks, on saleda varrega, jaguneb peeneteks ja pehmeteks sulgjateks 10–20 cm pikkusteks lehisteks. Lehed on 1–2 mm läbimõõduga. Valgest kollaseni varieeruvad õied asuvad väikeste 2–9 cm diameetriste sarikate otsas, mis on koondunud omakorda liitsarikasse. Seemned on 4–5 mm pikad ja 1 mm paksused ning sirged või kergelt kaardus.

Tillis on tuvastatud ligi 40 erinevat eeterlikku õli. Tillilehtedes on rohkesti askorbiinhapet, karotenoide, B-rühma vitamiine, sealhulgas foolhapet ja flavonoide. Tilliseemned sisaldavad 2,5-4% eeterlikke õlisid, C-vitamiini, karotiini; flavonoide, fütontsiide, aniishappeid.

Tillis (ka teistes putkelistes) leiduv D-karvoon, võib tundlikel inimestel hilist kontaktallergiat põhjustada.

Inglise keeles: Dill

Rootsi keeles: Dill

Saksa keeles: Dill, Dille, Gurkenkraut

[taimeparadiis]

Helichrysum petiolare - Lamav käokuld

Lamav käokuld (Helichrysum petiolare) on Lõuna-Aafrika kuivadest piirkondadest pärit mitmeaastane pindakattev poolpõõsas. 

Kõrgus tavaliselt ~20-50 sentimeetrit. Lehti esineb hõbehallides, kollastes, rohelistes ja kirjudes toonides. Õisikud kreemikad või hallikasvalged.

Kultiveerimiseks sobib päikesepaisteline või ka poolvarjuline kasvukoht. Eeldab toitaineterikast ja vett hästi läbilaskvat pinnast. Võib kasvatada peenral (vahe ca 35 cm), samuti kiviktaimlas ja konteineris.

Kergelt lagritsalõhnaline. Lõuna-Aafrika Vabariigis valmistatakse keedetud lehtedest ja võrsetest teed köha ja palaviku leevendamiseks. Lehti asetatakse haavadele infektsiooni vältimiseks.

Inglise keeles:  Kooigoed, Everlasting, Imphepho

Rootsi keeles:  Rabatteternell

Saksa keeles:  Lakritz-Strohblume

[taimeparadiis]

Veronica Spicata - Kassisaba

Rahvapärased nimed: konnakuusk, kuuskjalg, seasaba, villirohe.

Kuulub sugukonda mailaselised, perekonda mailane. Kassisabal on mailastele omased ebakorrapärased eresinised õied, vastakuti asetsevad lehed ja maa all pikk risoom. Kõige rohkem sarnaneb kassisaba pikalehise mailasega. Mõlemal liigil on sarnased õisikud – väga tihedad pikad kobarad varre tipus, seega nagu kassi sabad. Viimasest pärineb ilmselt ka kassisaba nii levinud nimi. Pikas õisikus avanevad esmalt alumised õied ja hiljem ülemised, nii võib üks taim pikka aega õitseda ja silmailu pakkuda. Seda on tähele pannud ka aednikud, kes on kassisaba oma ilupeenardele toonud, kus tema paljudest vartest koosnevad puhmikud võivad õitseda isegi juunist septembrini.

Siiski on pikalehisel mailasel ja kassisabal ka mõned selged erinevused. Piisab pilgu heitmisest lehtedele. Kui kaks taime on kõrvuti, siis selgub kohe, et ühe lehed on pika terava tipuga, teisel aga järsult teritunud või veel sagedamini hoopis tömbid. See viimane on kassisaba. Kui lehtede asetust varrel uurima hakata, siis on näha, et kassisaba lehed asetsevad paarikaupa vastakuti, pikalehise mailase omad aga enamasti kolmekaupa ümber varre. Selle viimase juhtumi kohta ütlevad botaanikud, et lehed on männastena. Mõlemal liigil on õisikuid tavaliselt vaid üks, kuid vahel võib ülemiste lehtede kaenlas esineda veel väikesi lisakobaraid. Mitu õiekobarat on sagedamini pikalehisel mailasel. Nende kahe liigi eristamiseks peaks aga täielikult piisama lehtede vaatamisest.

Kassisaba on küll ilus, aga ega temast suurt midagi enamat kasu ka ei ole. Loomasöödana on ta väga madala väärtusega ja üldse näksivad teda vaid lambad, veised jätavad kasvama. Inimene on leidnud talle vaid ühe tarviliku rakenduse: kassisaba järgi saab määrata pinnase iseloomu. Kus kassisaba kasvab, seal on muld kerge, sageli liivane.

Selline see kassisaba on. Kel on tulnud tahtmine ta oma koduaeda tuua, see teadku, et selleks tuleb vaid korjata kassisaba seemneid. Seemnetest läheb ta üpris kergesti kasvama ja taimi polegi vaja välja kaevata.

Mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus (10) 15...40 (60) cm.

Paljuneb seemnetega, levib ka risoomi abil.

Levib peaaegu kogu Euroopas, Siberis, Kesk-Aasias ja Põhja-Aafrikas. Eestis tavaline, sagedamini kasvab Põhja- ja Lääne-Eestis.

Kasvab kuivematel päris- ja looniitudel, teeservadel, aedades, jäätmaadel. Kerge liivase pinnase indikaatorliik. Valguslembene. Eelistab lubjarikast mulda. Lehed sisaldavad rohkesti vitamiini C. 

Kroon 4-jagune, värvuselt eresinine, harvem roosa, violetne või valge.

Inglise keeles: Spiked Speedwell

Rootsi keeles: Axveronika (också axärenpris, silververonika)

Saksa keeles: Ähriger Ehrenpreis (auch Ähriger Blauweiderich, Ähren-Blauweiderich)

Tekst: http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/kassisaba.htm

Fotod: http://linnaeus.nrm.se/flora/di/scrophularia/veron/verospi.html