miski, keski, kuskil

[c-i-t-a-d-e-l]

“Vaikuse täitmiseks ma räägingi, maailma vaikimine kohutab mind ja siis ma võtangi rääkida, võtan ise maailma asemel täita seda vaikust, mida ma välja ei kannata, mitte ükski inimene ei kannata, ma olen selles kindel, räägitagu mis tahes.”

— Emil Tode, “Piiririik”, [22]

[ebatavaline]

Sängitage mind musta mulda

Valged kipslilled minu kirstu

Mu palgeil raputage kulda

See olgu rikaste käest kistud

[ebatavaline]

Su südame killud mu peos

Kui lilled nad kimpu ma seon

Panen nad vaasi lauale

Kui suren, too kaasa mu hauale

[ebatavaline]

Septembri vaikus 

Närib hinge sisse auke

Pole tähtis

Oled lähedal või kaugel

Su sõrme vahelt

Jookseb pisaratest nire

Ma vist kogemata tapsin

Meie viimse kire

Tahtmatult kaotasin

Su numbri ja su nime

Ära aknast välja vaata

Seal on pime 

[ebatavaline]

Vahest panen päris tunded

Paberile kirja

Mõnikord laon enda ette

Mõtteist suure virna

Mul ei ole pastakat

Mis kirjutaks su nime

Ei näegi seda kirjutada

Armastusest pime

Käisin eile arsti juures

Lõpuks on ka mul diagnoos

Süda haige, pea katki -

Armastuse üledoos

[raudteejaam]

[raudteejaam]

[raudteejaam]

[raudteejaam]

[wolf-helius]

kumas

istus mu ette Sireen helesinises, kapuutsi lükkas peast... miski kohe mu hingekses tinises, ootus imelisest. heast... Buss võttis kohalt ja tõusvasse päiksesse kiirust kogudes ära hajus... vilkusid mööda hommikuvärvi maad ja suu mul siis lahti vajus... Sest kuldkiirgus läbi ta kõrvalestade kumas - ei mingit häbi, vaid puhas '0h-jumal...0h-jumal...' - ja kuklas täiuslik krunn... ja kuldse valguse vihud pärjasid veel ka juukseid. higiseks tõmbusid pihud, tuli alla suruda nuukseid.

[raudteejaam]

[ebatavaline]

Lendan linna kohal

Põletan end tuhaks

Liuglen taeva all

Sajan alla mullaks

Nagu poleks mind olnudki

Mullast tulin

Mullaks sain

[raudteejaam]

[raudteejaam]

Põlv põlve järel sünnib, kasvab üles, tapleb elu eest ja kõngeb, aga sõda ei sure, tema muudkui käib, lõppu pole näha ja algust ei mäleta enam keegi. Kogu aeg on sõda olnud ja muud elu ei teatagi. Nõnda võib sõnade tõeline tähenduski ununeda, „sõda“ ja „elu“ muutuda sünonüümideks.

— Aivo Võhmus 1988, „Alla orgu ja üle jõe“

[raudteejaam]

[raudteejaam]

[raudteejaam]