Safran blogib

www.safran.ee

[safranblogib]

Jõulutunne jõuluks koju

Jõulud ja aastavahetus on see aeg, mil paljud sõbrad, sugulased ja muidu head tuttavad meile külla tulevad. Mis tähendab, et praegu on väga õige hetk pühadehõng tuppa tuua ja kodu särama lüüa. Ja mitte ainult teiste, vaid ikka iseenda jaoks ka!

Üks viis aasta lõpus oma kodu ilmet muuta on muidugi kõikvõimalikud kaunistused, kuuseoksad ja pärjad, tuled ning küünlad. „Mõnusa efekti annab just elusa tule kasutamine - kas siis kamina või küünalde näol. See lisab soojust ja pehmet valgust, mis mõjub nii stressimaandajana kui ka südamesoojendajana,“ soovitab sisearhitekt Britta Kodres. Võimalusi kodumeisterdamisega külmade ja pimedate õhtute hubasemaks muutmiseks on veelgi. Suurema pealehakkamise korral võib ette võtta näiteks terve seina (või mitme) ülevärvimise.

Värske värv toas loob täiesti uue ruumi - muutuvad valgus ning vanad värvikontrastid ja julgema toonimuutuse korral ka ruumi suurus.

„Jõulukuu on just ideaalne aeg seinavärvi värskendamiseks. Kui üldjoontes valitseb ruumides rahulik palett, siis võiks just nüüd tuua ühte seina näiteks julget ja moodsat tumerohelist või just traditsioonilist kergelt veinikarva punast. Siinjuures soovitaksin mina kindlasti savivärvi, sest sellele omane kvartsliiva-sädelus annab omajagu pidulikkust. Kui veel seinale kinnitada ka traditsiooniline tulede-kett, siis on jõuluhõng igal juhul tagatud. Küll kevadel saab selle seina jälle lihtsa vaevaga heledamaks võõbata,“ lisab Britta.

pinterest.com

Ühe seina värvimine pole ka teab mis kunsttükk, vaid kergesti teostatav. Savivärvi kaks kihti saab peale kanda ühe päevaga, nii 8-tunnise vahega ning kui hommikul alustada, siis on järgmiseks hommikuks sein nii öelda kasutusvalmis.

Kui aga terve seina värvimine tundub siiski liiga suure ettevõtmisena, siis võib meeleolu luua erinevate ajutiste mustrite ja kujunditega. Miks mitte šablooni abil ühevärvilisele seinale tekitada kuuse, lumehelveste, päkapikkude või mõni muu jõuluteemaline kujutis? Selline ajutine kodukaunistamine on võimalik juhul kui seina katab pestav poevärv ning kujundi jaoks kasutatakse savi- või kaseiinvärvi.

Enne suuremat maalritööd tuleks kusagil seinanurgas katsetada, kas kujundi värvi pärast ka ilusasti maha pesta saab. Seejärel tuleks endale meelepärane pilt välja valida ja lasta Safrani salongis vastav šabloon teha. Kui see valmis, ei olegi enam muud, kui šabloon seinale ja värvi tupsutama (kas siis švammi või pintsliga). Pärast värvimist võib šablooni kohe eemaldada ja siis värvil kuivada lasta.

Kes päris värviga oma seina kaunistada ei taha, siis saab ka muud moodi – kasutada võib kleebiseid, teipi, puuoksi, jõulutulesid, kangast või paberist välja lõigatud kujundeid ning palju muud. „Väga trendikas on meisterdada ka nö jõulualtareid - kas siis aknalauad, kummutipealsed või töölauad, mis on kaunistatud erinevate jõuluteemaliste küünalde, ehete, kujukeste või karbikestega,“ lisab Britta, “need kaunistavad  ruume terve detsembrikuu nagu tõelised kunstitööd.“

Mõned vahvad näited:

brit.co

kotivinkki.fi

Loe meie värvidest lähemalt SIIT!

[safranblogib]

Põhjusega Pelgulinnas

Artikkel ilmus ajakirjas Kodu & Aed, tekst Varje Talivee, fotod Juta Kübarsepp.

Silver ja Anni rajasid perele kodu Silveri esivanemate poolt pea 80 aasta eest ehitatud majja, mis aastakümneid võõrastele peavarju pakkus. Kolmeliikmeline pere sai paraja kodu kolmest väikesest korterist, mis arhitekti nõuannete abil ühendati.

Kes: muusik Silver (30) ja meditsiini valdkonnas töötav Anni (29) ning nende tütar Lola Mari (9). Mis: neljatoaline korter 1930ndate lõpus valminud Tallinna-tüüpi kortermajas. Kus: Tallinnas Pelgulinnas.

Paar aastat enne teist ilmasõda, 1930ndate lõpus, ehitas Silveri vanavanaisa Pelgulinna rohelusse ilusa üürimaja, nii nagu neid tol ajal kõikjale Tallinnasse rajati. Aus, Tallinna-tüüpi kortermaja, kivitrepikoja ja kõrge soklikorrusega, kuhu maja peremees tavaliselt oma perelegi kodu rajas. Vaevalt sai maja valmis ja pere paigaga kohaneda, kui algas sõda – vanavanaisa küüditati ja vanavanaema põgenes lastega maale. Majja paigutati uued elanikud...

TAGASI JA EDASI

Nüüd on vana maja jälle perekonna käes – vanaema ja vanaisa elavad juba palju aastaid siin ja Silvergi otsustas oma perele just sellesse majja uue kodu rajada. Vaikne ja roheline piirkond, südalinn ja võimalusterohke Telliskivi kvartal on jalutuskäigu kaugusel, maja taga on oma roheline hoov – see kõik tegi otsustamise lihtsaks.

„Ka saame me vanavanematele vajadusel abiks olla,“ lisab Silver. Sama maja ühes väikses korteris – nende nüüdses elutoas – olid Silver ja Anni aastaid tagasi mõnda aega elanud, aga siis olid ajad ja võimalused teised. Sellest ajast teadsid nad ka, et maja laed-põrandad kostavad korralikult läbi ja selleks, et nii suured kui ka väikesed muusikud (Lola Mari õpib Tallinna Muusikakeskkoolis) saaksid siin loominguga tegeleda, oleks vaja korralik remont ette võtta.

MUUSIKATUBA. Vana, Silveri suguvõsast pärit klaveri ajalugu on pikk ja värvikas - pealinna sattus see hobuvankril Pärnumaalt. Lisaks Silverile mängib seda ka muusikakeskkoolis õppiv Lola Mari.

Pärast hulka aastaid erinevates pealinna piirkondades elamist tekkis võimalus majja kolm väikest kõrvutiasetsevat korterit kokku üheks ruumikaks perekorteriks ehitada. Ülesanne oli korralik pähkel, sest kolm ahju, kolm korstnajalga, kaheksa akent ja tugiseinad pidid oma kohale jääma. Võeti appi arhitekt Jaan Tiidemann, Silveri onu, ja tuttav sisekujundaja Britta Kongo, kes raske pähkli aitasid katki hammustada.

KOOSTÖÖS SÜNNIB TUGEV TERVIK

Nii saigi paberile korteriplaan, mis vastas pere soovidele: tänava poole paigutati avar, kolme aknaga elutuba-köök, mille keskel troonib suur ahi. Ühte endisesse kööki sai valgusküllane vannituba, hoovi poole kaks magamistuba, mille vahele jääb esikusse avatud muusikatuba, lisaks veel tualett ja garderoob. Hästi planeeritud 90 ruutmeetrit!

Unistuste teostamiseks võeti appi korralik ehitusfirma NC Partneri, kelle kvaliteet sõprade poolt juba kontrollitud. Neli kuud lõhuti, ehitati ja sisustati.

SUUR PERETUBA. Köök-elutoas keerleb elu ümber ahju. Vana ahi parandati, laoti uuesti üles, kaeti toonitud lubipahtliga ja triigiti ning tehti tugevuse ja sileduse eesmärgil veel läikseebiga üle (Safran).

Kui materjale valima hakati, otsustati hoida vanale püstpalkmajale sobivat naturaalset stiili: seintel kasutati savivärve (Safran), puitosad töödeldi karnaubavahaga ja põrandatele sai ühelipiline tamme laudparkett. Valikuid oli palju ja need ei olnud alati lihtsad, aga Annil on hea silm ja Silver usaldab naise maitset. „Mul oli vaid kaks soovi: nõudepesumasin ja seintesse paigutatud kõlarid – need ma ka sain,“ räägib ta. „Sisustamisel lähtusime küll sellest, et ei peaks tellima ja kuude kaupa ootama, sest soovisime ruttu sisse kolida. Eelmistes kodudes oleme valdavalt läbi saanud selliste ajutiste asjadega ja palju me kaasa ei võtnud,“ lisab Anni. Küll on pere uues kodus aukohal perekonnast pärit vanad väärtuslikud mööblitükid nagu Silveri vanaisa tehtud, aastakümneid erinevate söögilaudade ümber trooninud toolid, klaverimustade ustega kapp ja taburet muusikatoas ning raamaturiiul – vanaisa töötas klaverivabrikus ja tegi oma perele mööblit hoole ja armastusega. Nostalgiline diivanilauake on aga Anni perest pärit.

Järgmisena ootab ees hoovi korrastamine. Päikseline, vanade õuna- ja kirsipuudega aed pakub linnas nii haruldast võimalust luua rohelusse mõnus ajaveetmiskoht.

Sisekujundaja Britta Kongo: “Kuna Silver on minu hea lapsepõlvesõber, siis ei võtnud ma seda projekti niivõrd tööna, vaid pigem püüdsin nõu anda ja vajalikud materjalid-projektid nende jaoks kokku panna. Kuna pererahval endal oli juba üldine stiil ja tunnetus paigas, siis pigem olin suunajaks, et asju harmoonias hoida ning tervikut säilitada. On vajalik, et keegi värvide ja materjalide osas suunaks, et asjad liialt kakofooniliseks ei läheks - püüdsin hoida nende materjalikasutust just looduslike materjalide rajal, et neil oleks seal hea ja hubane olla. Seetõttu on selles kodus ka naturaalsed puitpõrandad, savivärvid seintel jne.”

Rohkem fotosid: http://www.safran.ee/korter-pelgulinnas/

[safranblogib]

Tervislik kodu

Pakett- ja eurokodude hiigelajast on möödas umbes kümmekond aastat. Täna mõistetakse üha enam ümbritseva keskkonna tähtsust ja selle otsest mõju elukvaliteedile. Paraku kiputakse siiski naturaalsete toodete keskmisest pisut kõrgema hinna tõttu enda koju sünteetilisi ja ebakvaliteetseid materjale soetama.

„Me veedame 80-90% oma päevast tubastes tingimustes. Seega on meie tervis suurel määral mõjutatud siseruumides valitsevast ruumikliimast ja õhukvaliteedist. Õhukvaliteet või siis selle puudumine on omakorda tingitud ruumi õhus lenduvatest orgaanilistest ühenditest (VOC), mille põhilisteks allikateks on kõikvõimalikud sünteetilised materjalid - pindu katvad kunstlikud värvid, õlid, krohvid, tapeedid ning kunstlike materjalidega töödeldud mööbel, millest eralduvad ained mõjuvad läbi õhu otseselt meie tervisele,“ rääkis Kalamees „selleks et hoida puhtana nii õhku meie ümber kui ka iseennast, tuleks oma elu- ja tööruume viimistleda naturaalsete materjalidega.

1.      Kasuta savi

Savi keemilised omadused lasevad ruumidel loomulikult hingata, tagades tubades normaalse õhuniiskusetaseme ja temperatuuri. Looduslikel materjalidel on omadus kiiresti õhtust niiskust siduda ja loovutada, ning seetõttu muutub ka ruumikliima paremaks, mis omakorda vähendab hallituse tekke riski. Ideaalselt sobivad savi sisaldusega materjalid nagu savivärv, Safrani savikrohv, savipahtel ja põletamata savist tellised ruumidesse, kus viibivad lapsed või allergikud.

Lisaks tervise- ja ruumisõbralikele omadustele näeb savi ka visuaalselt hea välja. Näiteks Safrani savitellised - erinevad savid võimaldavad telliseid toonida sügavast mustast kuni klassikalise ookerpunaseni. Pinnastruktuuriga mängides on võimalik vormida näiteks nii siledamaid kui ka rustikaalsemaid telliseid.

2.      Vannituppa tadelakt

Tadelakt on tervislik alternatiiv pindade plaatimisele niisketes ruumides. Marokost pärit lubi-sideainel krohvisegu on vannitoa vetthülgava pinnakattena unikaalne, sest vaatamata tihendatud ja poleeritud krohvipinnale ja sellest tulenevale veekindlusele ei takista see veeauru liikumist ning ennetab hallituse tekkimist.

3.      Õiged vahendid puitpõranda värskendamiseks ja hooldamiseks

Looduslikud õlid ja vahad ei eralda keemilisi mürkaineid ja toetavad ülejäänud tervislikku siseviimistlust, säilitades puidu head omadused ja soojuse. Värvidest sobivad puidule hästi linaõli- ja kaseiinvärvid.

4.      Kasuta looduslikke puhastusvahendeid

Tervisliku kodu puhul mängivad rolli väiksemadki elemendid nagu näiteks õige kodukeemia, õigemini naturaalsed puhastusvahendid. Näiteks võib Safranist leida looduslikku pesupulbrit, nõudepesuvahendit, katlakivieemaldajat ning spetsiaalseid vannitoa ja köögipindade puhastusvahendeid.

5.      Katseta lubjaga

Lubi on kõrge Phga materjal, mis sobib tänu oma hallitusvastastele omadustele niisketesse ruumidesse nagu vannituba, kelder, sauna eesruumid jms. Lubi on nagu savigi elastne ja niiskust läbilaskev materjal ning aitab ruumides head sisekliimat hoida. Populaarsemad lubjatooted on lubikrohv-, värv -ja pahtel.

6.      Vali silmale sobilikud toonid

Värv seinas võib teha nii head kui halba. Liialt erksad või intensiivsed toonid väsitavad silmi ja tekitavad stressi. Looduslike materjalide värvid on soojad, pastelsed ja lasevad puhata!

[safranblogib]

Kodu kui puhkuse oaas

Kodune atmosfäär ei teki ainult sisekujunduse stiilist ja funktsionaalsusest, vaid ka sõna otseses mõttes õhustikust, materjalide mõjust, valguste-värvide toimest ja veel paljust muustki. Kuidas luua kodu, mis oleks nii meelele kui kehale tõeliseks puhkuseoaasiks?

Tekstiväljavõtted ajakirjast Sensa. Fotod Safran

Värvid

Värvide mõju meie psüühikale, emotsioonidele, mõtetele ja sedakaudu ka tervisele on suuremgi, kui arvame. Samas on see sama individuaalne teema nagu toitumine. Pole liialdus öelda, et meie peenem tasand justkui toitub eri värvi valgustest ja värvidest. Rohkem on seda teemat uuritud antroposoofilistes arhitektuuri- ja värvusteooriates.

Näiteks kõik tervitavad ruumid, kuhu siseneja kõigepealt astub (esikud, trepihallid, garderoobid), samuti seltskondlikud kogunemisruumid on hea toonida oranžikat või sooja beeži karva - selline toon mõjub alateadvusele vastuvõtvalt, embavalt, vähendab inimeste omavahelises suhtluses erinevaid pingeid. Kuid näiteks kabinetis või raamatukogus on hoopis toetavam jahedam, avarust loov helesinakas või rohekas toon.

Üldistades võtab inimese psüühika rahulikumalt vastu mittekiiskavaid, pehmemaid ja pastelsemaid värvitoone, sest need on looduse enda peamistele värvidele sarnasemad. Naturaalsetes siseviimistlusvärvides tooni andvad looduslikud pigmendid tingivad tahes-tahtmata just sellise looduslähedase värvikaardi.

Puudutuse rahu

Naturaalse materjali puudutus on alati maandav, rahustav, mõneti maaemaliku olemusega, isegi siis, kui me seda ei teadvusta. Kui tore on suvel paljajalu murule astuda! Tundlik, aga mõnus kontakt maapinnaga...Ja mis tunne on liivale või ümaratele rannakividele astuda! Kunstmurule või kummist jooksurajale ei tahaks üldse paljajalu minna.

Aga kuidas tundub palja jala all naturaalne lihvitud ja õlitatud puit? Või armsa vanaema tehtud kaltsuvaibad? Üsnagi sama hästi kui muru ja päikesesoojad rannakivid. 

Helid ja kõla

Koduhelid ei ole ainult muusika või teleriheli, inimeste kõne või kodulooma häälitsused. Küll mitte füüsilise kõrvaga kuuldavalt, kuid igal materjalil on oma võnkumine, oma vibratsioon ja oma panus helide maailma. Mõned sünteetilised materjalid, kui neil oleks kuuldav heli, piniseksid nagu parv tillukesi sääski või laenguga elektritraat. Ka arvutid-telerid tekitavad teatavasti ultraheli, mida me võib-olla ei teadvusta, kuid mis on alateadvuse jaoks siiski osa mürataustast.

Nii rohkem kui vähem tundliku kõrvaga inimesele on eristatav ka, kas oleme toas kasutanud heli tasandavaid-summutavaid materjale (naturaalne puit, savikrohv, tekstiiltapeedid, kaltsu- jm vaibad, naturaalsed kangad, lambavill) või hoopis kaja suurendavaid, teravaid helisid tekitavaid materjale, nagu kipsplaat, poorbetoon, vahtplast, tsementkrohv, lateksvärvid, laminaatpõrand, melamiinplaadist mööbel. 

Sageli me lihtsalt ei tule selle peale, et ei saa lõdvestuda lõpuni mingis paigas just seetõttu, et sealsed helid on teravad ja alateadlikult meid ärritavad, või vastupidi - et kusagil mujal tunneme me end nii mugavalt ja rahulikult, sest sealsed helid on tasandatud, pehmed, loomulikud ja hoolivad.

Tervislik toaõhk

Kuigi kõik inimesed pole lõhnamaailmas valivad, märkab ka kõige vähemtundlikum nina äsjaremonditud ruumis spetsiifilist õhu kvaliteeti ja ka seda, kui suur on erinevus tavaliselt siseviimistletud või ökoremonditud ruumil. Levinud viimistlusvõtted muudavad meie hingamise alateadlikult pinnapealseks, sest organism püüab vältida sünteetiliste osakeste sattumist hingamisteedesse. 

Samas savikrohvide ja kohupiimavärvidega värskendatud ruumid on juba kohe peale remonditolmu kõrvaldamist kõigi oma lõhnade ja õhu koostise poolest väga nauditavaks paigaks isegi lastele, lapseootel emadale ja allergikutele. Mõned ökovärvid, nt linaõlist mööbli- ja põrandavärv lõhnab küll tugevalt vahetult peale remonti, maksimaalselt nädal, kuid peale seda on õhk taas igati hea. Samas kui isegi mittelõhnav vesialusel tüüpvärv võib rikkuda kogu toaõhu ja sisekliima paariks-kolmeks kuuks.

Väga vähesed teavad, et kõige levinumad vee baasil lateksvärvid, mis mõeldud meie seintele, lakke, mööblile jne, on tervisele isegi veel kahjulikumad kui lahusti baasil nn vana kooli tugevalõhnalised värvid. Ja seda ootamatu asjaolu tõttu! Nimelt kui lahusti on värvipastas ka säilitaja funktsioonis, siis vesi pole seda absoluutselt mitte. Vesi hakkab riknema juba kahe nädalaga ning selleks, et värve kümneid aastaid säilitada, on vaja neisse lisada üle mõistuse palju lisaaineid. 

Sama lugu on ka vee baasil värvimispastaga. Peale sellise E-ainetest pungil keemilise aine seina kandmist lenduvad needsamad säilitusained kodusesse õhku. Ja erituvad sinna edasi ka peale värvi kuivamist, paari-kolme kuu jooksul määravamalt, edasi vähemmärgatavalt. Mitmed tavalised säilitusained on aga allergilisi reaktsioone võimendavate mõjudega - ja kes tahaks sellist toimet oma koduseintele...

Tajutavad lõhnad on üks teema, kuid isegi vähemtundliku lõhnataju omanik ei sooviks ju oma kodus sisse hingata lõhnatuid, aga väga ebatervislikke osakesi. Peale E-ainetele lendub toaõhku ka pigmendi- jm keemilisi mikroosakesi.

Sõbralik mikrokliima

Naturaalsed materjalid on inimese kehale enamasti palju loomulikumas niiskusrežiimis. Selliste materjalidega korteri toaõhk ei kuiva kütteperioodil üldse nii palju ja muidugi on ka õhu koostises lenduvad mikroosakesed sel juhul meie kehale loomulikumad.

Kõige parem on niiskusrežiimi reguleerida seinale kantud 2,5 cm paksuse savikrohvi kihiga, mis pealt tolmuvabaks viimistletud hingava pinnakihiga (nt kaseiinvärviga). Ka lubikrohv on selles vallas parem lahendus kui kips, pahtel ja lateksvärv. Niiskust talletab endas ka naturaalne õlitatud või vahatatud puit.

Iga inimene, kes on pesu pesnud, teab, et sünteetilised kangad ei ima vett sisse ja kuivavad hästi ruttu. Nii ka kodus - keskküte kuivatab kodutekstiilist iga viimase kui veeauru piisa välja. Kuivas õhus kuivavad aga alguses hingamisteede limaskestad ja edasi juba ka silmad ja teised niisked kehapinnad ning lõpuks terve nahapind.

Elekter ja maandus

Elektrilised ja magnetilised vibratsioonid on tänapäeval kujunenud aina suuremaks teemaks - kodudes on lihtsalt nii palju elektri- ja nutiseadmeid! Kui vanasti paluti jälgida, et arvuti magamistoas ei asuks, siis nüüd on kodudes raske leida ühtki ruumi, mis oleks vaba wifi- ja muudest kiirgustest.

Naturaalsed materjalid aga ei kogu endasse staatilist elektrit ja lendlevat tolmu ning seega ei võimenda elektriseadmetest tulenevat olukorda, vaid vastupidi

Värskendavat remonti tee ökolt ja hubaselt

Osale koolitustel ja tee oma kodu tervisesõbralik remont ise või koos sõprade ja miks mitte suuremate lastega!

Muuda oma korteri niiskusrežiim ühtlaseks läbi kogu aasta! Linnakorteri kipsplaat- või betoonseina saab väga hästi savikrohvida.

Savi- ja kaseiinvärvid ei lõhna ärritavalt ning lapsed saavad kodus remondi ajal sees elada ja isegi kaasa aidata. Seejuures võivad kaseiinvärvid olla täiesti pestavad ja sobivad ka kööki värskendama. NB! Otse siledale lateksvärvile kaseiin- ehk kohupiimavärv hästi ei taha hakata, enne tuleks mõnd nakkuvamat naturaalset värvi krundina kasutada. 

[safranblogib]

Aeg on lapsele tuba sisse seada

Kui sa ka muidu teab mis ökoinimene pole, siis lastetuba viimistledes oleks hea keskkonnahoidlikult remonti teha – see säästab ka sinu silmatera tervist.Väikelapsed on ümbritseva keskkonna suhtes palju tundlikumad kui täiskasvanud. Kui lapse tuba viimistleda õigete materjalidega, saab terviseriski vältida. Meie kõigi tervist mõjutab oluliselt siseruumide õhukvaliteet, seega tasub lastetoa kujundamisel ja viimistlemisel teha läbimõeldud otsuseid. Lastetuppa tuleb kindlasti valida materjalid, mis ei sisalda VOCd – värvidest krohvini välja. Ingliskeelne lühend VOC tähistab toaõhus lenduvaid mürgised orgaanilisi ühendeid (eesti keeles LOÜ), mille põhilised allikad on teatud sünteetilised materjalid: tapeedid, pindu katvad kunstvärvid, -õlid, -krohvid ja kunstlike vahenditega töödeldud mööbel. Seetõttu tasub sünteetikale eelistada looduslikke materjale. Kui tootes ei sisaldu VOCd või on see täielikult naturaalne, siis on pakendil alati ka märge. Enamasti on see mahedates, rohevalgetes toonides ja kannab näiteks sõnumit „VOC free“, „Non toxic“, „Eco“ vms. Mida odavam ja värvilisem on viimistlusmaterjal, seda sünteetilisem tavaliselt. Materjale valides tasub uurida nende koostist. Alati saab ka kombineerida, et osa asju toas on sünteetilised ja osa naturaalsed – abiks seegi. Savi seina Lastetoa seinad võiks tervislikkuse nimel katta savi või lubja baasil materjalidega, mis sobivad ideaalselt ka allergikutele. Savi omadused lasevad ruumidel hingata, tagades toaõhus normaalse niiskustaseme ja temperatuuri, tekitades loomuliku ventilatsiooni efekti. Lubjal on aga kõrge pH-tase, mistõttu väheneb hallituse tekke risk. Üks naturaalsete viimistlusmaterjalide suuri eeliseid on ka nende antistaatilisus, mistõttu ei jää pinnad tolmu koguma, savi neutraliseerib ka ebameeldivaid lõhnu. Dekoratiivseks lõppviimistluseks sobib seintele hästi savi- või lubipahtel, mille võib soovi korral veel üle värvida ka savi- või lubivärviga.

Lakke on hea valik peaaegu lõhnatu lubi- või liimvärv – ka selle hind on täiesti taskukohane. Liimvärvid olid kuuekümnendateni kõige enam kasutatud lae- ja seinavärvid, hiljem kadusid need seoses sünteetiliste värvide pealetulekuga. Üldiselt koosnevad liimvärvid kriidist, veest ja loomse või taimse liimi lahusest. Hea valik on ka kohupiimavärvid – vedel värvisegu, mis koosneb värvainest ja sideainest, milleks on kaseiinliimist saadav lahus. Olemuselt kuulub see liimvärvide alla. Kaseiin on üks naturaalse piima komponente. Oma nimetuse ongi värv saanud kohupiima järgi, mis lubjaga segamisel tekitab liimaine. Kohupiimavärve saab kanda papp-, krohv-, metall- ja puitpindadele. Savivärv koosneb jahvatatud savidest, tärklisest ja peeneteralisest kvartsliivast, mis jätab värvitud pinna õrnalt sädelema. Põhitoonid (ookerpunane, oliivhall, kakaopruun ja latebeež) tulevad erinevatest savidest. Vahepealseid toone saab ka savisid omavahel kombineerides. Kui mõte peaks värvi asemel liikuma tapeedile, siis tasub vinüültapeedi asemel seina panna pabertapeet. See on enamasti vanapaberist, toonimiseks kasutatakse maisitärklisest ja linaõlist valmistatud tinti – tulemuseks on ökoloogiline ja allergiaohutu toode. Vinüültapeeti katab PVC, mis ei lase õhku läbi ja n-ö seinte loomulik hingamine on takistatud. Ideaalne põrand on muidugi puidust ja kaitseks kata see loodusliku õli ja vahaga. Soojad toonid Värvid lastetoas avaldavad lastele kindla peale mõju. Liialt erksad ja intensiivsed väsitavad silmi ja võivad väikelastes kurnatust või ärritust tekitada. Looduslike värvide toonid on oma olemuselt soojad, pastelsed ja lasevad silmal puhata. Lastetoa pindade katmiseks sobivad hästi vesialusel värvid, mis eraldavad minimaalselt lõhna, kuivavad kiiresti ja katavad hästi.

Sülelapseeast väljas rüblikute puhul arvesta sellega, et nii mõnigi kord võivad seinale ilmuda rõõmsavärvilised kritseldused. Kui aga sein on eelnevalt värvitud näiteks heledas toonis savivärviga, siis on sellele äärmiselt kerge kohtparandusi teha.

Lastetuppa sobib puitmööbel, sest plastist ja muust sünteetikast eraldub õhku sedasama VOCd. Ja veel üks nipp – eelista mööblit, mille kokkupanekul saab liimi asemel kasutada kruve ning mutreid. Jälle tervislikum valik! Kui plaanid viimistleda beebi võrevoodit, kanna sellele kindlasti looduslikku värvi, mille võib omakorda katta vahaga. Hammaste tuleku ajal pole ju vaja, et laps endale voodipulki närides keemiat sisse sööb. Loodusliku mööblivaha põhiline koostisosa on mesilasvaha. Kui valid lastetuppa puiduvärve, pea silmas, et need oleksid n-ö süljekindlad. Teatud eas käiakse ju  k õ i k  suuga üle. Laste mööblile ja mänguasjadele sobib näiteks lasuurne linaõlivärv, mis ei pragune ega kooru pinnalt maha, ei märgu ega võta mustust külge, on sülje- ja higikindel. Pisiasjad pole sugugi tähtsusetud Tervisliku lastetoa puhul mängivad rolli väiksemadki nüansid: näiteks pehmete mänguasjade vähesus – need koguvad metsikult tolmu – ja õige madratsivalik – eelista (puu)villakattega madratsit. Valgus olgu beebi toas alati mahe. Koristades kasuta looduslikke puhastusvahendeid. Ökoviimistlusest on vähe abi, kui selle vahepeal keemiaga üle kallad. Kriitiline pilk tasub heita vaipadele – beebi toas võiks neid üldse vältida. Väikelastele, kes põrandal mängivad, eelista mugavuse nimel võimalikult lühikese riidekiuga vaipu, mida on kerge puhastada. Kuidas viimistleda tervislikult lastemööblit? Lihvi mööblitükid üle, et pind jääks värvi jaoks nakkuvaks. Kasuta nt Safrani Eico pestavaid puiduvärve (või muud analoogset toodet), mis ei sisalda VOCd, on pastelsed, kuivavad kiiresti ning hea tulemuse saavutab juba ühe kihiga. Kui värv on kuivanud, kanna kaitseks pindadele safloormööblivaha, mis on toodetud eriti puhtast, kloorita pleegitatud mesilasvahast. Lõpptulemus ja värvikombinatsioonid on igaühe enda välja nuputada. Salongidest tasub alati küsida värvikaarte ja nende põhjal toone omavahel sobitada. Inspiratsiooni otsimiseks sobib hästi Pinterest!

[safranblogib]

Krohvitud seinad sobivad nii elu- kui ka vannituppa

Tapeetimise kõrval sobib siseviimistluses edukalt kasutada ka krohvi. Seda ka linnakodus, ehkki sageli peetakse krohvitud pindu pigem maamajade interjööri sobivaks.

Tänapäeval ei tähenda krohvitud sein enam sugugi seda, et selle vastu puutumisest tuleb hoiduda. Seina võib krohviga katta kas või kitsas esikus pelgamata sellele hõlpsasti viga teha. Enamasti on paljud krohvipinnad ka kergesti taasviimistletavad.

“Kõik sünteetilised pinnakatted eritavad õhku aineid, mis võivad olla tervisele ohtlikud, seetõttu võiks valida siseviimistlusse võimalikult looduslikke ja ohutuid materjale,” soovitab looduslike viimistlusmaterjalide kaupluse Safran juht Tarmo Tamm. Ta lisab, et krohvid just-nimelt looduslikest osistest koosnevadki.

 SIDUS- JA TÄITEAINE

 Savikrohvi sideainetest tuntumad on savi, lubikrohvil lubi, samuti on olemas kaseiini sidusainega krohve. Krohvi täiteaineks on liiv ja marmorsõelmed. Dekoratiivne savikrohv sisaldab veel mitmeid lisandeid, mis annavad sellega krohvitud pinnale tavapärasest efektsema väljanägemise. Dekoratiivkrohvi lisandiks võivad olla näiteks teokarbitükid, kuivatatud taimetükid, peeglikilludjms.

 Liiva või marmorsõelmete suurusest oleneb, millise teralisusega krohv on - peenema või jämedama struktuuriga.

 Savikrohvi armeerimiseks on segule lisatud hundinuiast saadavat peent kiudu, mis tagab pinna pragunemiskindluse ja elastsuse. Materjal, kus kiudu on rohkem, imab ja loovutab niiskust kiiremini kui kiuta materjal.

Tamme sõnul on rusikareegel selline, et savipõhiseid krohve kasutatakse rohkem eluruumides ja lubjapõhiseid niisketes. “Lubja pH on väga kõrge - 13 ning enamikule hallitustele ei meeldi aluseline keskkond,” selgitab Tamm. Savikrohvi saab samuti niiskes keskkonnas kasutada, aga seal, kus vesi pinnale otseselt peale ei sattu.

 Savi absorbeerib tema sõnul ruumist kiiresti niiskust ja ka loovutab seda kiiresti, püüdes hoida õhuniiskust inimesele mugaval 40-60% tasemel. Samuti hoiavad saviga krohvitud ruumid paremini ühtlast temperatuuri.

 Kaseiin on Tamme sõnul üks paremaid looduslikke sidusaineid üldse, krundina annab see väga hea nakkepinna.

 Saneerimiskrohv sisaldab lupja, marmorsõelmeid ja ka rohkesti savimineraale, millel on eriline võime niiskust mahutada. Seetõttu sobib saneerimiskrohv hästi niisketesse ruumidesse, sest veeauru liikumine mikrotasandil ei anna hallitusseente arenguks vajalikku stabiilset pinda. Kõrge pH taseme tõttu toimib saneerimiskrohv loodusliku fungitsiidina.

 Traditsiooniline Maroko krohvisegu tadelakt on mõeldud veekindlate pindade viimistlemiseks. “Mahu kahanemised, paisumised, temperatuuri muutmised ei rebesta sellega kaetud pinda, see on äärmiselt elastne, mistõttu saab tadelaktiga viimistleda ülisuuri ilma vuukideta pindu,” selgitab Tamm. Tadelakti kasutatakse tihti vannitoa seinte, põrandate, valamute, vannide ja ka tööpindade katmisel.

 PALJU VÕIMALUSI

 Tamme sõnul võib krohvitud pindasid üle värvida, aga ei pruugi, sest soovi korral saab krohvi pigmentidega toonida. Tamm ütleb, et looduslikku päritolu pigmendid peegeldavad valgust siidjalt, mistõttu on nendega toonitud pind silmale rahulikum ja hubasem.

 Kui on soovi krohvitud pinda värvida, siis enamasti valitakse savikrohvile savivärv ja lubikrohvile lubivärv. Ent võib ka vastupidi, märgib Tamm. Kasutada sobib ka kaseiinvärvi.

Lubja ja kaseiini sidusainega krohv on väga hea aluspind ka igasugustele lasuurtehnikatele.

Savikrohvide puhul hoiavad tootjad Tamme sõnul kinni nn vaikivast kokkuleppest, et need on alati originaaltooniga ehk siis seda tooni, mille annab neile sideainena kasutatav savi. Savikrohve on näiteks valgeid, punakaid, hallikassiniseid, roheka alatooniga. Tamme sõnul kasutatakse Eestis rohkem halli ja punakat tooni savikrohve, punase valmistamiseks on kasutatud ka Nõost ja Võrust kaevandatud savi. Halli savi leiukohad asuvad Põhja-Eestis.

Tadelakti üle ei värvita, seda poleeritakse kiviga, kaetakse oliiviõliseebiga ja poleeritakse uuesti. Tulemuseks on kerge siidmati läike ja vajaliku veekindlusega pind. Seep ja värske lubi reageerivad omavahel nii, et tekib vett mitte läbilaskev, samas aga veeauru liikumisele avatud pind.

Tamme kinnitusel pole vaja peljata, et krohvitud sein hakkaks määrima või oleks kergesti vigastatav. Rohkem käidavatesse kohtadesse saab valida tugevama materjali, näiteks marmor-lubikrohvi. Lisatugevust saab tekitada ka viimistlustehnika abil. Näiteks savi-krohvi puhul ühendatakse pinda lõppviimistluses plastliipide või hõõrutitega, millega surutakse suuremad terad krohvi sisse.

Krohvimise plusspool on veel ka see, et sellega on lihtne täita/varjata seina väiksemaid ebatasasusi. Näiteks savi-krohv tahabki, et aluspind oleks võimalikult kare või ebatasane ning sileda betooni või kipsseina puhul tuleb teha eelnevalt aluspinnale teraline eeltöötlus. Selleks on spetsiaalsed kruntmater-jalid.

Imavaid aluspindu tuleb enne lubi-krohvidega krohvimist kindlasti veega niisutada - see tagab parema nakkuvuse.

Aluspind peab olema ka puhas, võimalikult ühtlase imavusega, mistõttu on vaja pind enne krohvimist puhastada näiteks vanast tapeediliimi jääkidest, liimvärvi-, krohvi- ja pahtlikihtidest vms, sest need võivad jätta krohvipinnale laike. Soovitatav on kasutada valitud krohvile sobivaid kruntmaterjale.

Ka kipsplaati saab krohvida. Vuugi-kohtade peitmiseks ja ühtlase imavuse tagamiseks on soovitatav vuugid vuugi-pahtliga täita, armeerida armeerlindiga ning seejärel teha kipsplaadile peenpahtliga lauspahteldus.

Artikkel ilmus Eesti Päevalehes, autor Kristiina Viiron

[safranblogib]

Ökomaterjalide valik ja omadused on paranenud

Looduslikku ja ökot seostatakse sageli millegi ebakvaliteetse ja põlve otsas tehtuga. Mis puudutab looduslikke viimistlusmaterjale, siis eeldatakse, et need jäävad mitmes mõttes tavaehituspoodides müüdavatele toodetele nii valiku kui omaduste poolest alla. Seepärast toomegi sesoses naturaalsete materjalidega välja neli müüti, mida ka murda püüame.

Looduslike materjalide valik on väike

See võis nii olla 10 aastat tagasi. Täna on ühe korraliku naturaalsete materjalide ehituspoe riiulitel võrdselt valikuvõimalusi mõne tava-siseviimistluspoega. Erinevaid materjalikategooriad tuleb tänu tootearendusele pidevalt juurde ning ühel baasainel põhinedes õpitakse järjest välja arendama samalaadseid, kuid väikeste erinevustega tooteid – et oleks midagi igale maitsele. Näiteks on looduslike siseviimistlusmaterjalide salongis Safran üheks põhi müügiartikliks savi. Savist on loodud aga mitmeid erinevaid valikuvariante nagu savipahtel, savikrohv, dekoratiivne savikrohv, savivärv, toorsavist käsitöötellised ja tampsaviseinad. Sama lugu on ka lubjaga, mille baasil on valmistatud savi kõrval teine suur osa looduslikke siseviimistlusmaterjale – lubikrohv, marmor-lubikrohv, saneerimiskrohv, lubipahtel, lubivärv, stucco peenpahtel, tadelakt ja palju muud.

Looduslikust rääkides kangastub sageli ka üheülbaline ja sombune värvivalik. Eeldatakse, et ilusa ja särava värvi saavutab ainult keemilisel ja sünteetilisel valmistamisel. Nii see sugugi pole. Tõsi, suur osa looduslikke toone on pigem mahedad ja pastelsed, mis arvestades siseruumide värvi mõju tervisele hoopis positiivne on. Keda mahedad toonid aga ei köida, võivad otsustada sügavamate toonidega värvi nagu näiteks täistoon kaseiinvärvi kasuks. Värvi sideaine on kaseiin ning valge täiteaine (jahvatatud marmor) on asendatud otse pigmendiga, et vältida pastelsete toonide tekkimist.

Naturaalne pole kvaliteetne ja pudeneb seinast

Naturaalne materjal ei tähenda, et see on veest ja taimedest kokku segatud. Naturaalne materjal ei tähenda ka seda, et see on viimaste aastate uus arendus, millest väga palju veel ei teata. Erinevates vormides on roheliselt ehitatud juba aastatuhandeid. Vaadates Aafrika savionnidest rohkem Eesti ja siinse kliima suunas, siis juba 1920. aastatel hakkas eestlaste seas laiemalt levima saviehitus, millest kujunesid välja täna uuesti populaarsust koguvad ja äärmiselt efektiivsed tampsaviseinad.

Läbi aastate on erinevaid materjale toodetud ja arendatud niivõrd palju, et tänu sellele avastatakse ka pidevalt uusi pikaajalisust ja kvaliteeti tagavaid lahendusi. Pidev materjalide täiustamine vastavalt olukorrale ja esile kerkinud probleemidele on tänaseks taganud selle, et looduslikud materjalid vastavad ka kõige kõrgematele nõudmistele.

Safrani ehitusmeister Helari Sirelpuu soovitab siinkohal mitte kinni olla eksiarvamustes ning pigem rohkem lugeda ja ringi vaadata. Tema sõnul sõltub kvaliteet ka inimese soovist. Kui eesmärgiks on kasutada materjali, mis aitaks säilitada ka ajaloolise väärtisega hoonet, siis on looduslik parem, variant kui tavapoest ostetud sünteetiline materjal.

Roheline ehitamine on kallis

See müüt võib osaliselt paika pidada, arvestades aega kui kallist ressurssi. Roheline ehitamine on sageli aeganõudvam – mõned materjalid peavad oma kiht-kihilise meetodi tõttu kauem kuivama kui teised ehituspoes leiduvad materjalid.

Ükski asi pole hinnaline põhjuseta, loodusliku puhul tuleb hinda vaadates arvestada seda, et naturaalset ongi sageli kallim toota kui sünteetilist - naturaalseid materjale toodetakse pigem väikestes mahtudes ning vastavalt spetsiaalsele kliendi soovile. Pikas perspektiivis tasub looduslike materjalide hind hoone ja inimeste enda tervist arvestades kindlasti ära. Looduslik peab kaua vastu ning seda on materjalina lihtne ning säästlik parandada. Näiteks savivärviga viimistletud seina määrdumisel on võimalik paari grammi värviga rikutud koht ära parandada nii, et ülejäänud sein uuest värvikihist puutumata jääb.

Öko näeb odav välja ja on hipide pärusmaa

Looduslike materjalide värvid on soojad ja pastelsed ning kui salongist endale õiget ei leia, siis segatakse vastavalt soovile kokku spetsiaalne toon - personaalne värviretsept tagab alati omanäolise värvigamma. Sõltuvalt viimistlusmeetodist võib tulemus jääda varieeruv – hinnalisest kuni rustikaalseni. Odavast väljanägemisest on asi kaugel, vaja on lihtsalt õiget tehnikat.

Lisaks pole roheline mõtteviis juba ammu enam ainult lillelastele omane. Roheline mõtteviis tähendab eelkõige teadlikkust, tarkust ja jätkusuutlikke eluvalikuid. Me veedame 80-90% oma päevast tubastes tingimustes. Pindu katvad kunstlikud värvid, õlid, krohvid, tapeedid ning kunstlike materjalidega töödeldud mööbel eraldavad erinevaid tehislikke keemilisi ühendeid, mis läbi õhu otseselt meie tervisele mõjuvad. Selleks, et hoida puhtana nii õhku meie ümber kui ka iseennast, tuleks oma elu- ja tööruumide viimistlemiseks eelistada naturaalseid materjale. Need on kvaliteetsed, õhuniiskust reguleerivad, temperatuuri akumuleerivad ja õhust saasteaineid siduvad. Seega võib öelda, et öko on üha enam tarkade ja teadlike valikute pärusmaa.

Artikkel avaldati TM Kodu & Ehituse aprilli numbris! Fotod Safran.

[safranblogib]

Ilus ja tervislik taaskasutus

Vanu kodutarvikuid, materjali ja mööblit saab sageli ise uueks ja endale meelepäraseks muuta. Taaskasutus säästab raha, teeb tervisele pai ja tagab just sulle omapärase stiili ja lõpptulemuse. Ühest vanast ja päevi näinud toolist saab uus ja elegantne sisustuselement.

Töö käik: 

1. Too oma vana tool peidust välja ja aseta see nii, et sul oleks mõnusalt ruumi toimetada. Esimesena eemalda toolilt istmeosa. See võib tulla lahti lihtsalt käega altpoolt tugevamalt lüües, kuid mõnikord on vaja iste tooli küljest lahti kruvida. 

2. Järgmiseks lihvi ära kogu puidust pind, eriti oluline on see etapp lakitud mööbli puhul. Karestatud pinnale nakkub värv paremini. Lihvimiseks kasuta täiesti tavalist (peenemat) liivapaberit. 

3. Pärast lihvimist on paras aeg asuda värvide kallale. Vali endale meeldivad toonid ja sega värvid kokku. Toonimiseks saad kasutada värvipigmente. Arvesta sellega, et värvikulu on sõltuvalt konkreetsest värvist ca 100–150 ml 1 m² kohta. Selleks et saavutada siidjasmatt lõpptulemus, kanna toolile kaks värvikihti. 

4. Pintselda esimene õhuke värvikiht toolile ja lase sel kuivada. Seejärel võid peale kanda teise kihi. 

5. Kui värv on ilusti kuivanud (katsu kindluse mõttes käega), siis kanna soovi korral vastupidava tulemuse saavutamiseks ja kaitseks toolile karnaubavaha emulsiooni. Nüüd anna oma armsale mööblitükile jälle 1–2 tundi kuivamisaega. Vaha annab pinnale õrna ja ilusa läike! 

6. Ajal, mil tool kuivab, tee valmis istmepadi. Patja saab valmistada mitut moodi. Üks võimalus on panna lihtsalt vanale istmele enda maitse järgi peale uus kangas, soovitatav on ka vana padja pehmendus uuema vastu välja vahetada. Antud tooli padi sai meisterdatud aga natukene teisiti. Internetist hakkas silma vahva siili foto, mis sobis hästi toolipadja n-ö kangamustriks. Vali samuti meeldiv foto ja prindi see transfeer-paberile. Kui otsustad „fotokanga“ kasuks, siis tuleks toolipadjale valida neutraalses toonis puuvillane riie, mis ei ole liiga paks. Nüüd tuleb lõigata kangast välja õige suurusega tükk, millele jäta servadesse piisav varu kanga klammerdamiseks istmepõhja külge. Seejärel aseta prinditud foto (paber) sobivale kohale kangal ja triigi fotot nii, et see kinnituks riidele. Kui foto on kangale triigitud, kinnita kangas klammerdajaga istme külge. Nüüd võid uue riidega toolipadja asetada taas oma õigele kohale ja ongi valmis!

Kuidas ja millega viimistleda?

• Värvi! Läikiv ja matt puiduvärv nii mööblile, tuppa, õue kui ka metallile. Sobib oma koostiselt hästi laste mänguasjade ja mööbli viimistlemiseks. Kanna värv pinnale kahes kihis ja lase kuivada. 

• Tooni värve! Safranist leiab lõputu hulga värvipigmente, mille abil saab kokku segada just õige värvitooni. 

• Õlita! Kasuta põrandaõli, et säilitada oma puitpõrandate loomulikud omadused. Põrandaõli tungib hästi puidu pooridesse, moodustades materjali kaitseks ühtse tugeva pealispinna. Õlitamiseks puhasta ja kuivata põranda pind. Esimene kiht õli kanna pinnale rikkalikult ja lase sel 20–30 minutit imenduda (vahepeal kontrolli, kas õli on mõnes kohas täielikult puitu imendunud – need kohad tuleks kohe uuesti õliga katta). Poole tunni möödudes tuleb kõik õliülejäägid hoolikalt pehme lapiga põrandalt ära pühkida, nii et ei jääks näha läikivaid pindu. Kogu põrand peab jääma ühtlaselt siidmatt!

[safranblogib]

DIY vol1 - riiulid

Teinekord piisab väga vähesest, nii materjali kui ka raha mõttes, et luua enda koju midagi ilusat, värsket ja praktilist. Meie DIY (Teeme ise) seeria avab äärmiselt lihtne riiulite projekt.

Alustuseks sai Magazinist ostetud kaks puidust kasti. Riiuliteks sobivad tegelikult ka tugevemast papist karbid (miks mitte kingakarbid) või lihtsad vineerist kastid. Kindlasti tasub sisse piiluda mõnda taaskasutuskeskusesse, kust head ja taskukohast alusmaterjali leida võib.

Kui kastid olemas, tuleb välja valida värvid. Meie kasutasime valget Safrani puiduvärvi, mis kuivas kiiresti - veerand tunniga.

Värvi ja romantilisuse lisamiseks otsustasime mustrižablooni kasuks ning valgega sobis ideaalselt kuldne toon. Kuna puit ja vaha käivad hästi kokku, siis kujundi pinnale kandmiseks ei kasutanud me tavalist värvi, vaid segasime Karnaubavaha sisse kullapigmenti. Kui segu valmis, panime žablooni kasti põhja, kandsime vaha pintsliga tupsutades pinnale ning eemaldasime žablooni. 

Ja kui mõlemad kastid värvitud, jäi üle veel nende kuivamist oodata (nii 45 minutit) ja saigi uued riiulid seina panna!

[safranblogib]

8 viisi, kuidas luua skandinaavialikku interjööri

Üha enam jõuavad meie inimeste kodudesse lihtsus, minimalism, heledad toonid ja soojad materjalid – teisisõnu on hetkel paljude sisekujunduslik lemmik 1950. aastast pärinev skandinaavia stiil.

Tuntud oma lihtsuses, kasulikkuses ja ilus, keskendub skandinaavia kodude stiil funktsionaalsusele, puhastele joontele, täiuslikule viimistlusele, elegantsile ja minimaalsele ornamentalistikale.  Tänu kõigile omadustele ja lahendustele on skandinaavia stiilis kodu nö kerge kasutada – igale asjale leidub oma koht, minimalistikaga kaasneb kord, heledad toonid lasevad silmal ja mõttel puhata.

Lisaks mitmetele eelistele räägib skandinaavia stiili kasuks ka selle taskukohasus – ilusaid ja funktsionaalseid igapäevaeluesemeid ning mõistliku hinnaga kvaliteetseid materjale saab lubada endale igaüks, kes on nõus põhjaliku eeltööga.

Järgnevalt toome välja kaheksa viisi, kuidas enda koju skandinaavialikku interjööri luua:

1.Värv (või pigem selle puudumine)

Valged seinad ning jahehallid-ja sinised tekstiilid loovad kindlasti õige skandinaavialiku meeleolu. Üldisteks põhivärvideks on valge, beež ja hall. Küll aga kogub populaarust interjööri mõningase tugevama tooni (nagu näiteks must või kollane) lisamine. Kindlasti tasub eelistada looduslikke värve, sest tavaline poevärv sisaldab rohkelt mürgiseid orgaanilisi ühendeid (VOC), mis õhku ja tervist rikuvad. Hästi sobivad savi-ja lubivärv ning erinevad kaseiinvärvid.

(Naturaalse vaiguõliga valge seinavärv. Foto Safran)

2. Materjalid

Puit, puit ja veelkord puit, eelistatuna mänd või tamm. Seina võib kanda tekstuuri ja soojust – üks parimaid võimalusi selle saavutamiseks on läbi looduslike krohvide nagu savi-ja lubikrohv. Kasutada võib ka pintselrullkrohvi, millega on võimalik seina pinnale mängulist reljeefi tekitada. Kõiki looduslikke materjale (krohve ja värve) on võimalik pigmentidega tooninda, mille tulemuseks on lugematu hulk erinevaid valgeid, halle või beeže.

3. Vähenda aksessuaaride arvu toas ja vii ornamentalistika oma kodus miinimumini!

4. Ole keskkonnasõbralik – taaskasuta, värskenda, restaureeri, eelista looduslikke materjale sünteetilistele ning soojusta kodu korralikult!

5. Rohkelt valgust

Skandinaavia interjööri puhul on valgus(disain) väga oluline. Nii nagu Skandinaaviamaades, elame ka meie Eestis kuid pimeduses, seega päikesevalgus ja värske õhk on kujunduses hinnatud elemendid. Suvisel ajal kasuta võimalikult vähe (või valgust läbilaskvaid) kardinaid. Pimedamaks perioodiks varu endale topeltkardinad, et päeval päikesevalgust maksimaalselt tuppa lasta. Siseruumide valgustamiseks kasuta ühe valgusti asemel mitut erinevat valgusallikat. Soeta endale põranda,- laua- ja seinalampe. Nii on toad igal tasandil valgustatud ning erinevate valgustite tugevused ja asukohad tekitavad toredaid varjudemänge.

(Valge kaseiinvärv. Ökokodu 2012. Foto Safran)

6. Toataimed

Peaaegu igast skandivaavia kodust leiab vähemalt ühe toataime, mis enamasti on endale koha leidnud põrandal või kummutil. Värske rohelisus toob tuppa värvi ja elu. Suuremad taimesõbrad peaksid aga tähele panema, et taimedega üle ei pingutataks ning kasvuhoonelikku muljet ei loodaks.

(Valge dekoratiivne savikrohv. Foto Safran)

7. Looduslikud elemendid

Lisaks puidule võib näiteks kasutada ka paekivi elementi või põletamata käsitöötelliseid (efektseinana).

8. Vorm

Skandinaavia stiili puhul on vormid konkreetsed ja jooned puhtad. Erinevaid valgeid, heledaid vorme ja kujundeid saab omavahel kergemini sobitada kui tugevaid ja kontrastseid.

Maitseka ja ilusa kodu viimistlemiseks ning kujundamiseks täppisteadust vaja ei lähe. Endale tuleb aega võtta ja lahtise pilguga erinevaid võimalusi kaaluda ning katsetada!

[safranblogib]

Kui palju värvi mul tarvis läheb?

Tihtipeale alustame värvimisprojekti suure hurraaga, aga ühel hetkel, keset maalritööd, peame tagasi poodi minema, sest me pole piisavalt värvi varunud, liivapaber on otsas või jäi teibist puudu. Üks kindel viis, kuidas sisekujundustöid nautida ja stressi vältida on hea ettevalmistus.

Kui sa pole just väljaõppinud või elukutseline maaler, siis võib õige värvikoguse väljaarvutamine esialgu keerulisena tunduda, kuid tegelikult on kõik väga lihtne.

Alusta ilmselgest – mõõda ära iga värvitava seina kõrgus ja laius ning arvuta välja pindala.

Laius x kõrgus = pindala

Mitme seina puhul liida kõik pindalad kokku. Seejärel mõõda ära ukse-, akna- jms avad, arvuta välja nende pindalad ja lahuta need seinte kogupindalast maha.

Nüüd lisa järele jäänud pindalale 10%, mis garanteerib piisava mänguruumi. Katvus võib olenevalt aluspinnast ja värvi pealekandmise tehnikast pisut varieeruda. Keskmiselt imavad aluspinnad on näiteks pabertapeet ja kipsplaat, tugevalt imavad aluspinnad on savi- ja lubikrohv. Pigem on hea värvi varuga võtta, sest siis on alati võimalus seina määrdumise korral parandusi teha. Lae värvimise puhul mõõda ära hoopis põrand, see on tunduvalt kergem! Tekstuurse lae puhul arvesta jällegi värvivaruga ja loomuliku gravitatsiooniga.

Kui kogupindala on teada, siis tuleb välja otsida kasutatava värvi kulu ühe ruutmeetri kohta. Allpool toome mõned näited meie värvide kohta (1 kiht):

Savivärv –     150g-300/m²

Lubivärv –     150-200ml/m²

Kaseiinvärv – keskmiselt imavale aluspinnale ca 145g värvipulbrit ruutmeetri kohta

                       tugevalt imavale aluspinnale ca 200 g värvipulbrit ruutmeetri kohta

Puiduvärv –    80ml/m²

Kattev linaõlivärv – 80ml/m²

Võttes õige värvikoguse väljaarvutamiseks ja töö planeerimiseks aega, võidad siiski pikas perspektiivis!

[safranblogib]

Miks eelistada looduslikke viimistlustooteid?

HEA TERVISELE

Me veedame 80-90% oma päevast tubastes tingimustes. Pindu katvad kunstlikud värvid, õlid, krohvid, tapeedid ning kunstlike materjalidega töödeldud mööbel eraldavad erinevaid tehislikke keemilisi ühendeid, mis läbi õhu otseselt meie tervisele mõjuvad. Selleks, et hoida puhtana nii õhku meie ümber kui ka iseennast, tuleks oma elu- ja tööruumide viimistlemiseks kasutada looduslikke materjale. Need on kvaliteetsed, õhuniiskust reguleerivad, temperatuuri akumuleerivad ja õhust saasteaineid siduvad. Eriti hästi sobivad Safrani tooted ruumidesse, kus viibivad pikemalt lapsed või allergikud. Värske ja puhta õhu olulisusest on tihtipeale raske aru saada, sest selle olemus ja mõju pole meile käega katsutavad, kuid pikas perspektiivis on need täisväärtusliku elu jaoks asendamatud komponendid!

ILUS SILMALE

Looduslike materjalide värvid on soojad ja pastelsed ning kui salongist endale õiget ei leia, siis segatakse vastavalt soovile kokku spetsiaalne toon. Personaalne värviretsept tagab omanäolise värvigamma ning klient võib kindel olla, et samasugust seina, põrandat või lage ta kusagilt mujalt ei leia! Lisaks värvidele leiab Safranist erinevaid struktuurkrohve, mis on ideaalsed efektpindade kujundamiseks. Valikus on materjale, mis tagavad lummava läike, rustikaalse, hinnalise või sileda moega tulemuse. Safrani dekoratiivkrohvidesse võib valikuliselt lisada aga näiteks merekarpe, õle- või värvilist kivipuru.