“Mis oleks, kui ühiskond poleks fundamentaalselt ratsionaalne, vaid seda motiveeriks hullumeelsus? See mõte viib Jon Ronsoni hullumeelsuse maailma äärmiselt köitvale seiklusele.”
Selline lause juhatab raamatu äärmiselt põnevalt sisse ja siis hakkad lugema ... ja siis mõtled: “Mida ****dit ma loen?!” Pöördun veelkord tagakaane juurde:
“Tee peal kohtab Jon psühhopaate, neid, kelle elu on hullumeelsus puudutanud ja neid, kelle tööks on seda diagnoosida, kaasa arvatud mõjukas psühholoog, kes töötas välja psühhopaadi testi ja kellelt Jon õpib psühholaatide avastamise kunsti. Oskus, mis paljastab näiliselt, et hullumeelsus võiks tõepoolest olla kõige sisuks ...”
On ju köitev. Veel kirjutatakse, kui kaasahaaravalt Ronson endale iseloomulikku huumorit, sarmi ja uurijalikku teravust ühendades kirjutab. Pöördusin raamatu lugemise ajal mitmeid kordi raamatu tagakaane poole, justkui lootes sealt leida abi huumori avastamises raamatust, mille tõlkest oli kohati kuratlikult raske aru saada.
Pilt on võetud Rahva Raamatust
Lugemiskogemus oli minu jaoks üsna ootamatu. Tõlge oli sõna otseses mõttes jama. Näiteks lause: “Tema paremaks muutunud võimed, mis kompenseerisid süü-, hirmu- ja kahetsustunde puudumist, sisaldasid endas võimet oskuslikult manipuleerida - “Ma oskasin manipuleerida inimestega, kes olid mulle läheda, narkootikumide ja raha saamiseks, ma kasutasin ära oma sõpru -, mida rohkem ma nende kohta teadsin, seda paremini oskasin ma õigetele nuppudele vajutada,” rääkis ta Bobi uurijale (Punkt 9: Parasiitlik elustiil) - ja samuti oskust mitte tunda hiljem end oma kuritegude pärast halvasti.” on veel üks parimaid näiteid, sest alguses pead korralikult teksti süvenema, et aru saada mida paganat antud tekstiga edasi tahetakse anda. Õnneks oskan leida sõnade nüansse inglise keeles, mis aitab mul lasetest paremini aru saada, kuid mis lugemine see on, kui sa pead iga teise lause mõistmisega tegelema teksti ladusa lugemise asemel.
Või näiteks lause: “Ta nõudis Sunbeamilt, ja talle ka anti, hiigelsuur valladndustasu, mis lisandus 100 miljonile dollarile, mille ta kahekümna kuuga Scottis töötades teeninud oli.” hüpleb ekslikult mõttelt mõttele, kuigi eesti keeles saab seda hoopis ladusamalt seada.
Olgu tõlkija Maria Reilega, kuidas on, aga toimetaja Annika Kohv oleks ometi pidanud nägema selliseid inglise värdlauseid, mis otse eesti keelde paigutatud oli.
Nüüd süvenen aga teemasse, mis vastupidiselt tõlkele oli vägagi kaasahaarav! Jon Ronson asus teele psühhopaatide maailma uurima ja jõudis juhtideni välja. Psühhopaatide kindlaksmääramise teekonnal selgus nii mõndagi. Esiteks õppis autor psühhopaatide määratlemise kohta põnevaid õppetunde, mis tipnesid psühhopaadi testi õpingutega. Sellest tulenevalt hakkas ta määratlema kõiki enda intervjueeritavaid psühhopaadi testi järgi ja jõudis järeldusele, et igaühes meist on peidus osake psühhopaadist. Mina jõudsin seda raamatut lugedes järeldusele, et minu üks juhtidest oli sotsiopaat. Väga põnev lugemine, soovitan soojalt!
Natuke räägitakse seal ka aktsiatest, kui te sellest tõlkest vaid aru saaksite:
““P/E jrgm-l fa: 27,5X” on kõige õelam rida raportis, oli Jack öelnud. Minu jaoks oli see mõistetamatu. Kui ma näen selletaolisi fraase, jookseb mu aju kokku. Aga kuna see oli jõhkruse salavalem, võrrand, mis viis Shubuta surmani, palusin ma mõnel finantseksperdil seda tõlkida.”
“Niisiis,” kirjutas mulle Paul J. Zak, Neuroökonoomiliste Uuringute Keskusest Claremontis Californias, “PE on aktsia keskmine väärtus jagatud järgmise aasta enustatud tuludega. PE tõus tähendab seda, et oodati kiiremat aktsiahinna tõusu kui tulude kasvu. See tähendab, et investeerimismaja ootas, et drakoonilised kärped tekitavad järgnevates aastateks suuremaid tulusid ja järgmise aasta aktsiahind kajastab tulevikus suuremaid tulusid aastateks.””
Kui valite selle raamatu, teete õige valiku, sest siit ei leia ainult kaasahaaravat sisu psühhopaatidest! Lisaks sellele saate korraliku inglise keele mõistmise testi. Mina lugesin endalegi tavatult raamatu otsast lõpuni esimese korraga läbi. Selleks kulus mul täpselt nädal. Tavaliselt nii ei juhtu.
Lõppu lisan veel autori TED loo: “Ebatavalised vastused psühhopaaditestile”