Viis seto krooni
PÜHAD KOHAD Pühad kohad on Setomaal märgistatud erinevalt. Lihtsam ja ilmselt põlisem tava on, et püha kohta tähistavad pühad puud, on need siis kalmistu kohad või ohverduskohad. Oluliseks maamärgiks on olnud ka kiviristid, mis on valdavalt pärit Setomaa piirilt Irboskast ning mis on toodud igale poole Setomaal märgistama ja tähistama kristlikke kalmistuid ja hauaplatse. Arutletud on kiviristide mitmete tähenduste üle. Andes ülevaadet Loode-Venemaa kiviristidest, nimetab V. V. Sedov lisaks hauaristidele ka mälestus- ja nn. kultusriste, mis paiknesid teede ääres või olid kinnitatud kristlike pühakodade seinte külge. Lõuna-Eesti külakalmistutel olevate kiviristide kohta on H. Valk saksa paralleelide alusel arvanud, et need võisid olla tunnuseks kalmistu kristliku pühitsemise kohta³. Meremäe männid Meremäe männid on looduskaitsealused männid Setomaal Meremäel. Puid on kolm ja nende ümbermõõdud on 2,7, 2,3 ja 2,2 m, kõrgused vastavalt 17, 15 ja 16 m. Männid asuvad Kalmo kalmistul, mis on arheoloogiamälestis. Männid on Võru-Petseri maanteest 40 meetri kaugusel põllusaarel ning tähistavad piirkonna ajalooliselt suurema küla, Serga külakalmistu asukohta. Tänapäeval seda kohta enam kalmistuna ei kasutata. Teisel pool Võru-Petseri maanteed, 130 meetri kaugusel asub arhitektuurse maamärgina kaks kohalikust dolokivist omalaadset silotorni¹. Laossina kiviristid Laossina inimasutus ulatub kammkeraamika aegadesse ning alates sellest ajast on seal pidevalt elatud.Kõige rohkem leidub seal ümbruses pikk-kääbaste kultuuri jälgi. Küla lähiümbruses on praegu teada viis pikk-kääbaste kultuuri kalmistut, kus üksikuid kääpaid on kokku olnud vähemalt 46. Laossina kalmistul on kolm kunstimälestisena riikliku kaitse all olevat kiviristi ja kääpad, mida dateeritakse keskaega². RAHA ESIKÜLG Foto: Evelin Urm, Meremäe männid Kujundus: Evelin Urm RAHA TAGAKÜLG Foto: Ahto Raudoja, Laossina kalmistu vanad kiviristid. Kujundus: Evelin Urm Read the full article