Virtuaalne kodakondsus ehk Paranoid android avastab internetti
Lehtede lugemine ei tee head, muutun aina paranoilisemaks. Ajan näpuga järge, kus droonid liiguvad ja tõmban veebilehitsejale 5 lisandust, mis mu privaatsust peaks kaitma, sest teadupärast olen ma kõige ohtlikum kriminaal Eestis. Tikk-takk, Google robotid! *ootab, et politse kohale jõuaks*
Jõudsin oma uuriva ajakirjanduse meetodit (sõbramehest allikaid ja Google’t) kasutades James Bridle’i blogilehele ja sain valgustatuks. See mees teab palju tehnoloogiast ja droonidest ja jälgimisest. Nii tundus igati loogiline paigaldada oma arvutisse Citizen Ex, mis omakorda minu veebikasutust jälgib. Paranoia paradoks.
Citizen Ex on väike brauserilisandus, mis vaatab, kus asuvad veebilehed, mida külastad ja teeb nendest ülevaate. Lausa pirukakujulise, protsentidega ja puha. Seda on ju tore vaadata ja teada, et ma olen olnud USA (49%), Iirimaa (20.24%) ja Saksamaa (17.77%) pinnal rohkem kui Maarjamaal (9.5%). Aga mida see tegelikult tähendab? Mäletad, kuidas Kender väitis, et teda ei saa lapspornos Eesti seaduse järgi süüdistada, kuna ta server asus kus-kurat, UK-s vist? Just-just!
Asi mida nimetasin virtuaalseks kodakondsuseks, on tegelikult algoritmil põhinev või algoritmiline kodakondsus. Meie õigused ja kohustused sellisel puhul on pidevas muutumises. Tavaline kodakondsus antakse kaasa sünniga - vastavalt kohale kus sünnid, või vanematelt. (On kummaline mõelda, et mittekodanikul justkui ei olegi õigusi.) Kuid algoritmiline kodakondsus tuleneb infoandmetest. Iga külastatud leht on tõend sinu seosest konkreetse kohaga.
Teada fakt on, et meie andmeid kasutatakse kogu aeg - reklaamitootjad, äpid, valitsus, sotsiaalmeedia kogub sinu kohta andmeid kogu aeg. Ja tõepoolest, ega meid ei huvita ka, sest jällegi, pole tegu kriminaalidega ja see Amazoni reklaam asjast, mida ma nädal aega tagasi ära ei ostnud, ei häiri mind piisavalt. Enamasti. Koha osas - näiteks VPN-iga muudad sa oma asukohta ja seega ka infot, mida välja saadad. See tundub natuke nagu konspiratsiooniteooria, aga käsitlegem seda lihtsalt kui huvitavat infot, sobib? Niisiis, on huvitav teada, et näiteks USA valitsus (NSA ja GCHQ) kasutavad inimeste algoritmilist kodakondsust otsustamaks, kas nad tohivad meie andmeid uurida. Nimelt Ameerika Ühendriikide kodanike järel ei tohi nad enam luurata, kuid niipea kui aloritmiline kodakondsus langeb alla 50%, on see aus mäng. Ja nõnda võid sa ka kuuendat põlve USA kodakondsust omades olla immigrant.
Mida Citizen Exi tegijad aga leiavad, on see et 21. sajandil on vaja alternatiivseid viise, kuidas õigusi kaitsta. Oluline on aga märkida, et selle programmi puhul ei ole algoritmiline kodakondsus täiuslikult täpne, kuna on pigem lihtsustatud, et sinu privaatsust kaitsta. Brauserilisa püüab välja selgitada, kus külastatav veebileht asub IP põhjal, aga ei pruugi kokku langeda tegeliku asukohaga. Programm kasutab sama protsessi, et leida sinu enda asukoht samuti IP järgi, mis - näiteks, kui kasutad VPN-i viitab ehk isegi teise riiki, rääkimata tänavast. GPS-i ega WIFit reaalse asukoha määramiseks ei kasutata.
Kokkuvõtteks - rahvusriigid on lagunemas või lagunenud, oleneb, kelle mätta otsast vaadata ja virtuaalne kodakondsus tundub olevat aina suurema kaaluga. Meie poolehoid ja infoväli ei sõltu sugugi riigipiiridest, vaid vaadetest ja väärtustest, mida vormib globaliseeruv maailm. (Öäk.) Tekkis selle programmiga tahtmine uurida postnatsionalismi ja post-rahvusvahelistumise kohta, aga jätan selle mõneks järgmiseks korraks.
