Untitled

[tiulau-blog]

Täna õhtul oli meil praeguseks veel Kunmingi jäänud sõpradega väikene kogunemine minu viimase õhtu puhul. Läksime ühte korea restorani ja siis ühte kohvik/baari istuma. Olen nüüd, kella 2 paiku hommikul kodus tagasi ja ei viitsi veel magama minna, sest iga hetkega tiksub ju vähemaks võimalust veel Kunmingis olla. Kummaline oli öelda viimast korda head aega kõigi nende inimestega, kellega viimase aasta ninapidi koos veetsime. Loodetavasti õnnestub vähemalt mõnedega neist veel kunagi kohtuda.

[tiulau-blog]

Tulin täna varahommikul jalutades rongijaamast tagasi, ning nägin oma kodu lähedal asfaldil sellist joonistust. Ma ei tea, kellele oli tulnud mõte joonistada kõnniteele läbipaistev Mona Lisa, aga lahe igaljuhul.

[tiulau-blog]

Olen nüüd juba eilsest varahommikust tagasi olnud, ning juba vähem kui 24 tunni pärast olen siit linnast läinud. Uskumatu kui kiiresti kogu see aeg ikkagi on läinud. Reisi viimased kaks päeva veetsin Dali-s, mis on siiski Yunnani kõige lahedam koht ilmselt. Panen siis ka ülesse oma viimasel kahel päeval tehtud pildid Dali-st.

[tiulau-blog]

Neljapäeva hommikul võtsime rattad ja läksime Erhai äärde ratastega sõitma, nii nagu ma ka eelmine kord tegin, kui ma Dali-s olin. Tahtsime leide kohta, kus ujuda, aga me ei leidnud kahjuks eriti head kohta, provisime natuke ujuda ühes kohas, aga seal olid hästi palju vetikaid, mistõttu ei olnud just eriti võimalik seda teha. Siiski oli tore niisama jälle selles imeilusas kohas ringi sõita. Erhai järva äärne piirkond on ilmselt üks ilusamaid kohti, mida ma Hiinas üldse näinud olen. Nägime seal ka mõningaid kohalikke inimesi veest korjamas mingeid vetikaid, mida nad ilmselt söövad.

[tiulau-blog]

Kolmapäeva homikul hakkasime Baishuitai poolt tagasi liikuma, ning pidime bussis loksuma tervelt 6 tundi, enne kui jõudsime tagasi Lijiangi. Me peatusime seal vaid hästi lühidalt, et veidike süüa ja oma pagas võtta, mille me matkamise ajaks olime sinna jätnud. Edasi läks teekond hääletades Dali poole, kus ma varem olen juba käinud ja millest ma ka olen kirjutanud. Kuna Alenkal oli vaja juba reedel tagasi olla Kunmingis, siis otsustasime minna tagasi Dali-sse, mis on Kunmingile lähemal, et seal veel üks päev veeta, enne kui ta ära läheb. Saime päris kiiresti auto peale ja paari tundi hiljem olimegi juba Dali-s. Ülevalpool siis veel paar viimast pilti Lijiangist.

[tiulau-blog]

Sain baishuitai külas pildi ka kahest lahedat vanamehest, kes muudkui aga istusid oma koduvärava eest ja olid hästi sõbralikud. Lisaks ka oli meie külalistemaja hoovis õunapuu, mille all olid ka mõningad valminud õunad. See oli esimene kord peale Hiina tulekut kui ma sain süüa otse puu alt korjatud tasuta puuvilju, ja need olid imehead!

[tiulau-blog]

Jõudsime raja lõppu kuskil poole kahe paiku teisel päeval ning võtsime siis bussi edasi sellise koha poole nagu Baishuitai, mis tähendab umbes valge vee terrassid või midagi sellist. See oli üsna kaugel, kuskil kahe tunnise bussisõidu kaugusel sealt kus me olime, ja paraku ei olnud see koht eriti väärt minemist. Ideaalis peaks olema siis tegu koskedega, mis on kivist aja jooksul välja kujunenud voolava vee mõjul, ja mis peaks olema Lijiangi piirkonnas elavale Naxi rahvusele eriti püha paik. Algselt seal ilmselt võis ollagi mõned sellised terrassi moodi kosed, aga sinna minnes oli üsna ilmne, et neid on tsemendi või millegi sellisega kenamaks muudetud, ja lisaks see vesi mis seal sees oli, oli kunstlikult puhastatud, et see nii ilus ja puhas oli. Esimesel kahel pildil on näha neid koskesid, mis siis peaks turistidele huvi pakkuma, ning kahe järgmise peal on neist nagute eemal olevad, mis juba ei ole enam nii puhta veega. Põhimõtteliselt on tegu lihtsalt ühe kohaga, kuhu Hiina turistid tulevad pilti tegema. Õnneks hiilisime me Alenkaga pileti ostmisest mööda, ja otsisime koha, kus kõrvalt sisse minna, sest see koht küll nüüd 30 kuaid väärt ei olnud. Aga see eest oli tegu eriti väikese ja armsa maakülakesega, kus oli hea õhk ja niisama mõnus olla, seega ei kahetsenud me eriti seda, et sinna läksime.

[tiulau-blog]

Teisel päeval nägime tee peal ka mõningaid lahedaid kitsesid.

[tiulau-blog]

selline vaade avanes mulle matka teisel päeva hommikul hosteli terrassilt

[tiulau-blog]

Tee peale jäi ka taevaaluse esimene tualett, ehk siis üks välipeldik, mis oli ehitatud nii, et seestpoolt avanes kena vaade mägedele.

[tiulau-blog]

mina ja Alenka enne Tiger Leaping Gorge-i poole teele asumist Lijiangis

[tiulau-blog]

Niisiis, olen tagasi tsivilisatsiooni rüpes, ehk siis vahepeal olin kohtades, kus internetiühendus ei olnud just liiga hea, seega ei olnud ka postitusi. Peale oma ühte päeva Lijiangis läksime matkama ühte kohta Lijiangi lähedal nimega Tiger Leaping Gorge, mis on üks populaarsemaid matkamise kohti Yunnanis. Põhimõtteliselt on see üks mäekuru, kus saab matkata mööda Yangtze jõge. Meil läks ühtekokku aega kaks päeva, et see rada läbida. Esimesel päeval jõudsime sinna raja algusesse umbes poole kolme paiku pärastlõunal, ja pidime siis veel piletid ostma, kusjuures pileteid müüv mees üritas jällegist teha nägu, et me ikka ei saa oma tudenfikaardiga osta poole hinnaga pileteid, väites kuskilt täiesti lambist, et tudengipiletiga saab poole hinnaga ainult alla 24 aastane inimene, ja et mina olen juba 24. Ma karjusin ta peale väheke, küsides et kas ta arvab, et ma ei tea kui vana ma ise olen, ja lõpuks ta siis loovutas meile poole hinnaga piletid. Hakkasime minema kuskil 3 paiku, ja viie paiku jõudsime esimesse teepealsesse külalistemajja. Kuigi kell oli juba viis, otsustasime ikka edasi minna järgmisesse, mis oli kuskil veel kahe ja poole tunnise teekonna kaugusel, kusjuures see rada ei olnud seal mitte eriti lihtne, minnes tükk aega mäest ülesse ja seejärel pikalt alla. Aga vaated olid seeest imeilusad. Jõudsime järgmisesse külalistemajja kuskil poole kaheksa paiku, ja jäime ööseks sinna, olles seega läbinud juba suurema osa rajast. Jalad olid megavalutavad, aga tunne oli super, sest terve päeva oli saanud looduses mägedes ringi käia. Okei, hetkel pole aega rohkem kirjutada, seega ülejäänust kirjutan täna õhtul.

[tiulau-blog]

Ei puudunud ka Lijiangist paar mõnusat inglisekeelset sildikest :)

[tiulau-blog]

Mina ja Alenka täna hommikul peale bussi pealt maha tulemist.

[tiulau-blog]

proovisin täna ühte huvitavat asja, nimelt siis selliseid värvilisi väikeseid riisikoogikesi, mis olid mingisuguse magusa täidisega. Teisel pildil on jakilihapoe silt. Kuna oleme Tiibetile üsna lähedal mõnes mõttes, siis on siin juba üsna palju tiibetlikke asju, näiteks jakiliha.

[tiulau-blog]

7.juuli Eile õhtul hakkasime koos ühe sõbra Alenkaga Kungmingist siis oma esimese reisisihtkoha poole minema, milleks on Lijiang, üks Dali-ga üsna sarnane vanalinn, mis asub Dali-st rohkem põhjapool, on aga kõvasti rohekm turistilikum kui Dali. Enamikule inimestele seetõttu just eriti Lijiang ei meeldi, et see on liiga turistilik. Jõudsime täna hommikul kell 9 paiku kohale, mille järel läks meil päris kõvasti aega, et selle vanalinna labürintlikel tänavatel endale hostel üles leida. Tee peal saime juba üsna palju näha ka vanalinna ennast ja põhimõtteliselt on see Dali-le väga sarnane, ainult et poode on isegi vist veel rohkem, iga jumala maja selles vanalinnas on pood, põhimõtteliselt turistide teemapark, meenutab veidike Hoi An-i Vietnamis selles suhtes. Igal juhul, kuna me ei tahtnud veeta aega turistlikus kesklinnas, siis laenutasime rattad ning läksime vaatama Lijiangist väljapoole. Me tahtsime jõuda ühte väikessse külasse nimega Baisha, aga me ei leidnud ülessse mingeid silte ja sõitsime sellest kogemata mööda ja sattusime hoopis ühte kohta nimega Yushui. See oli vist kunagi mingi templimoodi koht, kus tehti ohverdusi jne. Hetkel oli see siiski taaskord üks üsna mõttetu turistlik hiina koht, aga vähemalt vältisime röögatut 50-kuaist sissepääsutasu tänu sellele, et leidisme koha, kust kõrvalt sisse minna. Täna väntasime ratastel siis kokku üle 30 kilomeetri, mida on päris palju arvestades et ma pole päris ammu seda teinud. Ahjaa, seal Yushui kuóhas oli päris äge Naxi orkester, kes meile esines.

[tiulau-blog]

Ongi eksamid läbi!! Uskumatu täiesti kui kiiresti aeg on läinud. Eile õhtul käisime koos kahe õpetajaga õhtust söömas, roosa jakiga on meie kuulamisõpetaja ja tema taga rääkimistunni õpetaja. Hullult tore õhtusöök oli, kuigi meie kooli tundide korraldus ei olnud mulle just meeltmööda, siis inimestena on meie õpetajad kõik väga toredad. Tegelikult oli meil neli õpetajat mõlemal semestril, aga lugemistunni ja comprehensive ehk üldtunni õpetajad ei tulnud millegipärast.