Mina jään ja olen ja elan ...
Laulmine on eestlase veres, selle vastu ei saa ükski vägi. Just selline võimas inimmass mahub koos laulukaare alla. Ja sama lihtsalt kui täitub laulukaar, sama kiirelt ka tühjeneb. Seda ei tasu unustada.
Siiski on väga värskendav näha seda suurt ühtekuuluvust. Selleks tuleb teha tööd ja näha vaeva, aga tulemus on midagi sellist, mida uneski soovida ei oleks osanud.
Võib-olla tundub lihtne viibutada taktikeppi ja panna orkester ning tuhanded lauljad sinu viibutuse peale mängima ja laulma, aga tegelikult ei ole see üldse nii. Selleks, et sünniks üks suur ime, tuleb näha palju vaeva. Selleks, et näha palju vaeva on aga vaja olla koos.
Koos olemine on midagi muud kui lihtsalt koos teistega olemine. See tähendab seda, et paned oma egoismi tahaplaanile, et austad ja armastad oma kaaslast, perekonda ja sõpra. See tähendab seda, et vajalikul hetkel toetad nii kuis jaksad, kuulad alati kui vaja, ei sega vahele ja pakud õlga, mille najal nutta. See tähendab seda, et saad koos ka naerda ja tunda rõõmu väikeste asjade üle. See tähendab seda, et sa ei mõista hukka, ei kritiseeri ega tee maha. See tähendab seda, et sa oled inimene. Ka sina eksid mõnikord. Ja sel hetkel loodad, et su kaaslane ei keera sulle selga. Ära ole koos ainult mõningatel üksikutel hetkedel, kui sulle tundub, et sul on vaja, vaid ole koos ka siis kui teistel on vaja. Ole iga päev parem kui olid eile. Ära vihasta, ära heida meelt, ära anna alla. Mina jään... Jää ka sina... Oleme koos!












