Tükike sitta ja natuke luulet

MUST taevas on on sama võimatu kui mina. 16/Estonia

[unofficial-estonia]

It means “Don’t be afraid to explore”

[ofmiceandmania]

[red-lipstick]

[blunt]

following back tons!

[ancient-serpent]

Château de Versailles, France (by ancient-serpent)

[areasdrawing]

[suine-tuul]

lähen magama lootuses, et ilmud kasvõi mu unes

kaugus on kole, see tapab meid (via suine-tuul)

[poeesia]

Ma arvasin, et armastus on midagi ilusat, ent nüüd ma mõistan, et inimesed on murtud südame pärast valmis isegi sillalt alla hüppama ja tablette neelama.

[ebalahe]

Looduslik enesetapp

Joon purju end värskest õhust ja linnulaulust Hõljun pilvedes, sest tõmbasin ninna värsket lillelõhna Upun sügavasse uttu varahommikusel rukkipõllul Süstin endasse armastust ja looduslikku tolerantsust Neelan alla tabletina jänesekapsaid ja tooreid metsmaasikaid Suitsetan kaselehtedesse rullitud päikesepaistet Tapan ennast looduse ilust ja võlust Tapan ennast looduslikult

[ebalahe]

Miks laseme minna?

Tuul puhus ära kõik väiksed lehed Ja puhus ära kõik pilved suured Tuul tahtis ära puhuda puud Aga puul olid tugevad juured Juured, mis lootsid Juured, mis hoidsid Juured, mis puule teadmata Jõudu juurde andsid Juured hoidsid kinni Nii tugevalt kui said Kuid katsu sa hoida kinni Kui tunned neid tohutuid pisaraid Ja nii see läkski sinna Lõpuks anname alla Kaua sa ikka kannatad Laseme lootusel minna Järgmine päev algas kevad Päike tuli lõpuks välja Kuid sind polnudki siin Sest lasid ju lootusel minna

[suine-tuul]

haridustee

mul on värisevad käed, udune pilk seljataga 5 magamata ööd neli tegemata tööd kolm raamatut, lugemata kolm kirjandit, kirjutamata istun loengus ei suuda tähele panna heh, sest see oleks ju täheporno jumal küll ma kukun maha seljataha pilk on must ma vist näen koduust veel viimased jõupingutused oh kurat võibolla ma poleks pidanud täna hommikul oma tee sisse viskit valama

[must-taevas]

Noored raugad

Kes need kõnnivad kortsus kulmul,

hinged vaevatud, verised,

eksivad vaibudes kõrbekuumas,

südamed härmatand, lumised-

need on meie noored raugad.

Kes need sonivad elusõnu,

surmapitsat neil otsa ees,

varitsevad kui sügisevarjud

keset kevade haljuses-

need on meie noored raugad.

                                            -Anna Haava