ABIKS PROJEKTEERIMISEL

Tere tulemast! See keskkond toob kokku põhilised juhendmaterjalid, käsiraamatud, veebilehed ja ka videod, mille poole projekteerimis-ülesannetega tegeledes pöörduda. Postitustes on aktiivsed lingid, mis viivad kasulike materjalideni. Head avastamist!

[projekteerimiseks]

[projekteerimiseks]

Klaasfassaadid

Kuna tänapäeva tehnoloogia võimaldab klaasist luua ilmastikukindlaid ja soojapidavaid pakette, on klaasfassaad muutumas üha populaarsemaks pildiks linnaarhitektuuris. Mattklaasi, mustrilist klaasi, klaasiplokke või -paneele kasutavad fassaadid lasevad ruumi pehmet, hajutatumat valgust.

Isepuhastuv klaas, mis lagundab enda pinnal mustuse ja vabaneb sellest lihtsal moel nagu vihmaveega, on suuremahuliste klaasfassaadide puhul mõistlik valik. Ehituslikust küljest võib öelda, et klaas on materjalina iseseisvunud. Tänu karastamise ja lamineerimise tehnikatele ning uutele klaasikinnitusviisidele ei vaja klaasitahvel enam raamimist.

Massvärvitud klaasid vähendavad soojusenergia läbilaskvust, sest neelavad osa soojusenergiast ise. Tänapäeva klaasitehnoloogia võimaldab teha ka klaase, kus valguse läbilaskvus on muutuv, kas siis valguse hulgast sõltudes või seda elektriliselt reguleerides. Fotokroomne klaas tumeneb intensiivses valguses ja muutub läbipaistvaks hämaras. Elekrokroomset klaasi on elektri abil võimalik muuta klaasjast selgest olekust üsna napi läbipaistvusega tumeseinaks ja valida saab näiteks kolme või viie läbipaistvusastme vahel. Läbipaistmatust läbipaistvaks on võimaline muutuma vedelkristallklaas – see on lamineeritud klaas, kus klaaside vahel on vedelkristallkile, millele rakendatud elektripinge reguleerib selle läbipaistvust. Maja täielik või osaline läbipaistvus võib olla omaette eesmärgiks, kuid valguküllust võib nautida ka rahulikumas vormis. Mattklaasi, mustrilist klaasi, klaasiplokke või-paneele kasutavad fassaadid lasevad ruumi pehmet, piimjat, hajutatumat valgust, mis on eriti sobiv kunsti eksponeerimiseks. Selline klaas sobib näiteks puhkeruumi, stuudio või salongi seinaks. Isepuhastuv klaas, mis lagundab enda pinnal mustuse ja vabaneb sellest lihtsal moel nagu vihmaveega, annab suuremahuliste klaasfassaadide puhul tõsiseltvõetava kokkuhoiu klaasipesu seadmete ja ka klaasi pesu enda pealt.

Tegelevad ettevõtted: 

KLAASRUUM FASSADER METUS MALMERK FASSAADID

[projekteerimiseks]

[projekteerimiseks]

Terastarindid ja metallfassaadid

Terasest hooneosad- Ruukki ehitustooted         Vaata: kandvad profiilplekid, sandwich-paneelid

Terasest hooneosad- Metal Disain metalltooted

Metallfassaadid- Rheinzink kataloog        Vaata: erinevaid võimalusi metallist fassaadikatete vormimiseks ja kujundamiseks

RUUKKI METAL DISAIN KATUSE ASJATUNDJA OÜ

[projekteerimiseks]

[projekteerimiseks]

Betoontarindid ja -fassaadid

Betoon võib mängida tagasihoidlikku taustarolli, kuid see võib olla ka silmatorkavaks “solistiks”. Kindlasti pole betoon külm ja igav materjal, see on hoopis võimalusterohke, keskkonnasõbralik, tugev ja taaskasutatav ning seda kõike mõistliku hinnaga!

Betoon saadakse sideaine, täitematerjalide ja vee segu kivinemisel. Valmiva betooni omadused sõltuvad sellest, kus ja mille jaoks betoonisegu kasutatakse. Selle põhjal arvutatakse betoonitugevusklass, valitakse sobivad täitematerjalid ning märgitakse vajadusel ka paindetugevus, külmakindlus, veepidavus jms.

Betooni liigitatakse tiheduse järgi kergeks, normaalseks ja raskeks betooniks. Survetugevuse põhjal jaguneb betoon klassideks (mida tähistatakse survetugevusklassi tähisega C), kuid betoonisegu võib vajadusel liigitada ka täitematerjalide, kivistamistingimuste, töödeldavuse astme, paindetugevuse, struktuuri, otstarbe jms järgi.

Lisandid:  Plastifikaatorid – vähendavad betoonisegu veevajadust

Superplastifikaatorid – suurel määral veevajadust vähendavad lisandid

Õhku sisseviivad lisandid - annavad betoonile suurema külmakindluse

Veehoidvust tõstvad lisandid – parandavad betooni püsivust vee ja agressiivse keskkonna suhtes

Tardumist kiirendavad ja aeglustavad lisandid – võimaldavad tööde teostamisel reguleerida tardumisprotsessi

Kivinemist kiirendavad lisandid - võimaldavad suhteliselt madala temperatuuri juures kiiremini suurendada betooni tugevust

Tardumist aeglustavad lisandid – kasutatakse betooni transpordil pikkade vahemaade ja kuuma ilma korral

VIDEO :  monteeritava R/B hoone BIM mudel

Väärt raamat betoonitööde kohta- soovituslik lugemine.

Suuremaid betoonitöid ei ole võimalik ise ette võtta ja selle jaoks on Eestis olemas mitmeid häid firmasi, nagu näiteks: 

PR Betoon OÜ BETOONIMEISTER Rudus AS AS HC Betoon

[projekteerimiseks]

Tehiskivitarindid ja -fassaadid

POORBETOON PLOKID

Abivahendid Paigalduseks vajaminevad elektrilised tööriistad Paigalduseks vajaminevad käsitööriistad Sõlmede joonised Tehnilised näitjad

KERGPLOKID = KERGKRUUSPLOKID = KERAMSIITPLOKID

Kergkruus ja keramsiit kergplokkide pakkujaid on korralik kogus, kõigil on valik vajalikke juhendeid, sõlmi ning mõne juures on isegi olemas videod. Tänapäevaks on tootjad avalikustanud piisavalt infot selleks, et endale teha selgeks põhitõed enne kui hakkad oma projekti planeerima. Muidugi Aeroc ning Weber on tuntuimad, arvatavasti ka kõige tihemini külastatud leheküljed, mistõttu on neil palju kasulikku infot.

WEBER AEROC TALOT

KÄRGPLOKID

Wienerberger

Erinevad sõlmed- DWG ja PDF  Kärgplokkide kasutusvõimalused

BETOONPLOKID

Tüüpsõlmede joonised Columbia Kivi AS vihikud projekteerijatele- ABIKS!

KÄSIRAAMATUD Construction Materials Manual - lk 210 & 211 Betoonblokkidest tehtud maja. Betoonblokkidest ehitamine on lihtne, odav ja tõhus viis hoone ehitamiseks. Tekib hea ülevaade sõlmedest ja vahekorruste liitmisest, sest tegemist on moodulblokkidega. Ülevaade akende ja uste avadest. Lk 48-53 Ülevaade erinevatest keraamilistest materjalidest (paljud erinevad liigid, tugevused, mõõdud). Constructing Architecture Materials Processes Structures - lk 498-503 Põhjalik ülevaade ehitusliku poole pealt. Sisaldab plaane ja lõikeid plokkseinade kohta. Toodud välja ka erinevate kihtide paksused ning seina nurkade joonised. Näidisteks toodud erinevates mõõtudes blokke ja telliseid.

[projekteerimiseks]

Looduskivitarindid ja -fassaadid

Paekivi ehk paas on mitme erinevat liiki lubjakivi kohta rahvapärane nimetus. Tuntumad Eesti paekivid on lubjakivi ja dolomiit.

Paekivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim (430 – 500 milj.aastat tagasi)

Paekivi on kasutatud iidsetest aegadest saadik kalmete, hoonete ja kindlustuste rajamisel ning paekivist on ka suurem osa riigi tähtsamatest arhitektuurimälestistest, sealhulgas UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud Tallinna vanalinn.

Paekivi on meie maa tähtsaim kiviliik. Ta moodustab siin erinevate kihtidena aluspinna. Paemurdudes on paekivi kihiline ehitus selgesti näha, samuti on huvitav meie põhjarannikul paekihte vaadelda.

Paekivid sisaldavad tihti rikkalikult kivistisi.

Paekivi on hõlpsasti töödeldav ning aegade jooksul on sellest valmistatud kauneid skulptuure. Viimasel ajal leiab paekivi edukalt kasutamist hoonete sise- ja välisviimistluses ning isegi ehete valmistamisel.

Alates 4. maist 1992 on paekivi Eesti rahvuskivi.

Graniit on hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim. Graniit koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakividest. Vähemal määral sisaldab ta vilke ja muid mineraale.

Graniit on looduses laialt levinud süvakivim, kohati leidub teda laialdaselt maakoores. Kilpidel paljandub graniit tihti maapinnal. Eestis maapinnal graniiti ei paljandu. Varasemates ehitistes ja graniitkillustiku tegemiseks on Eestis kasutatud rändkive.

Graniidil on palju erimeid. Ka rabakivi pole midagi muud kui eriteralise struktuuriga graniit. Väga suur osa kive, mida pakutakse graniidi nime all, ei ole tegelikult graniidid, vaid erinevad kõvad tardkivimid(gabro, basalt) ja moondekivimid(gneiss, kvartsiit).

Graniit ehk raudkivi on väärtuslik ehitusmaterjal. Oma suure kõvaduse ja külmakindluse tõttu on graniidist valmistatud trepiastmed, äärekivid ja skulptuurid on väga vastupidavad. Graniidi tihedus on olenevalt koostisest 2,55…2,7 g/cm³

Marmor on laialt levinud moondekivim. Olenevalt sellest kas marmor on tekkinud lubjakivist või dolokivist, koosnevad marmorid, kas kaltsiidist või dolomiidist. Lisandina võib marmor sisaldada kvartsi, granaate, serpentiini jne.

Marmorite värvus on väga varieeruv – helevalgest mustani. Nad on teralise ehitusega valged, sinakashallid, roosad, pruunid, kirjuvärvilised-laigulised või vöölised kivimid.. Marmorile on sageli omane voolutekstuur, mis tekib moonde käigus osaliselt ülessulanud kivimite liikumisest üksteise suhtes.

Marmor koosneb valdavalt kaltsiidist, mille kõvadus on 3, seetõttu saab marmorit nõelaga hõlpsasti kriimustada. Samuti reageerib marmor ka hapetega, näiteks soolhappega, mille tilgutamisel marmorile järgneb reaktsioon, mille käigus eraldub kihisedes süsinikdioksiid.

Marmori nime all müüakse maailmas ka mitmeid settekivimeid, milledel nimetus marmor on kasutusel rohkem kommertslikel eesmärkidel.

Marmorid on hästi poleeritavad ning seetõttu kasutatakse neid ehitus-viimistlus materjalidena ja dekoratiivkividena laialdaselt nii arhitektuuris kui ka skulptuuris.

Marmori erikaal on 2,65…2,80.

  KASULIKUD MATERJALID:

http://www.ungrukivi.ee/ http://diapol.ee/materials/graniit/ http://www.revalstone.com/?lang=est&link=3

https://www.youtube.com/watch?v=uN_dFtfCxYE https://www.youtube.com/watch?v=EIBtGezpkCw