Sambucus nigra L., Caprifoliaceae
Holundripuu, leedripuu, must pliidripuu, saksamaa lodjapuu, sarikpuu, vliidripuu
Elder, elderberry, black elder, black elderberry
Must leeder kasvab elamute läheduses, harvemini ka metsaservadel, tarade ääres. Ta on enamasti 4-7m kõrgune põõsas.
Ravimina kasutatakse õisi ja vilju, mida korjatakse juulis ja augustis.
Kasutatakse külmetushaiguste ja köha puhul, samuti ka higileajava vahendina ja kirpude tõrjeks.
Kirjeldus
Must leeder kasvab elamute läheduses, harvemini ka metsaservadel, tarade ääres.
Ta on enamasti 4-7m kõrgune põõsas. Tüvi ja oksad on kattunud pragulise hallikaspruuni või halli koorega; noortel okstel ja võrsetel on koor rohekas; oksad, eriti võrsed, on jämeda valge säsiga.
Lehed on paaritusulgjad, 2 või 3 paari piklike lehekestega; need on elliptilised, loogelise servaga, teritunud, ebaühtlaselt saagjad, nõrgalt karvastunud, helerohelised; abilehed väikesed, näärmekad, niitjad.
Õiekroon 6-9 mm lai, valge või kollakasvalge; õied lõhnavad, palju- ja tihedaõielistes tipmistes, pealt lamedates ebasarikates.
Vili - must mari, 5-6mm pikk, enamasti kolmepesaline, veripunase mahlaga, kolme seemnega.
Õitseb juunis ja juulis. Marjad valmivad augustis ja septembris. Eesti NSV-s esineb metsikult sagedamini mandri lääneosas ja saartel, mujal kasvatatakse ilupõõsana.
Võrdlemisi sagedasti esineb Eesti NSV-s, peamiselt mandril, elamute läheduses, aedades, parkides, varemetes, metsistunult ka kuuse- ja segametsades, punane leeder - Sambucus racemosa L. Selle õied on rohekaskollased, lõhnata, okste säsi pruunikas, marjad punased. Hiired ja rotid väldivad aitu, mille läheduses kasvab punane leeder. Ravimtaimena ei kasutata.
Ravim
Varem on apteekides kasutatud musta leedri õisi - flores Sambuci, mõnikord ka vilju - fructus Sambuci - ja koort - cortex Sambuci. Praegusel ajal kasutatakse neid harva.
Nii õisi kui ka vilju kogutakse peamiselt aedades kasvavatelt taimedelt. Õisi kogutakse siis, kui nad on täiesti puhkenud. Lõigatakse maha õisikud ja asetatakse kohe tuuletõmbulises katusealuses kuivama, laotades nad kohevalt õhukese kihina paberile. Kuivanud õisikud hõõrutakse õievarte eemaldamiseks läbi sõela.
Droog koosneb valkjaskollastest, nõrgalt aromaatse lähnaga pisikestest õitest. Standardnõuded näevad ette niiskust kuni 14%, õiepõhju ja -raage kuni 8%, 1mm2 suuruste avadega sõela läbivaid purunenud ja peenikesi osi kuni 8%.
Värsked õied sisaldavad mürgist, sinihapet sisaldavat glükosiidi sambunigiini, mis kuivatamisel laguneb. Kuivatatud õied sisaldavad tundmata koostisega higileajavat glükosiidi, flavoonglükosiidi rutiini, eeterlikku õli (0,32%), C-vitamiini (82 mg%), orgaanilisi happeid.
Musta leedri marju kogutakse augustis, kui nad on täiesti valminud. Marju lastakse algul õhukese kihina sõelal või paberil närbuda, seejärel kuivatatakse tuuletõmbuses või kuivatis temperatuuril 60-65°C
Toimed
Kasutatakse sissevõtmiseks kootava, higileajava ja diureetilise vahendina. Võetakse leotisena või teena.
Tee valmistamiseks valatakse 1 supilusikatäiele õitele klaasitäis keeva vett, lastakse 20min tõmbuda ja kurnatakse. Juuakse 3 või 4 korda päevas, 15min enne söömist, veerand klaasi korraga.
Teena kasutatakse ka külmetushaiguste ja köha puhul. Välispidiselt tarvitakse seda teed suuõõne loputamiseks.
Marju on kasutatud köha lahtistava ja higileajava vahendina.
Lehtede ja pungade keedist soovitatakse kirpude tõrjeks.
Koort ja koorest valmistatud ekstrakti kasutatakse higileajava, lahtistava ning uriini eritumist soodustava vahendina neeru- ja põiehaiguste puhul.
Taime levi
Allikad
Tammeorg, J., Kook, O. & Vilbaste, G. (1973). Eesti NSV Ravimtaimed. Tallinn: Valgus.
Humal kasvab jõgede ja ojade kaldatihnikutes, vajukates niisketes kaldametsades ja metsaservadel, tihti ka kultiveeritavana elamute läheduses tapuaedades.
Ravimina kasutati humala käbi.
Humalat kasutatakse rahustina ja valuvaigistina põie- ja neeruhaiguste puhul, ka närvi- ja südamehaiguste ravimisel rahustusvahendina (valokordiini koostises) ning unetuse korral.
Korjatakse juulis ja augustus.
Kirjeldus
Humal kasvab jõgede ja ojade kaldatihnikutes, vajukates niisketes kaldametsades ja metsaservadel, tihti ka kultiveeritavana elamute läheduses tapuaedades.
Ta on mitmeaastane taim rohkete maasiseste horisontaalsete võsunditega, millest lähtuvad lisajuured ja varred. Vars on väänduv (paremale poole), 3-6m pikk, kuni 1cm jäme, kattunudkahetipuliste haajate ronikarvadega. Lehed vastakud, pikarootsulised, ülemised ümardunud või munajad, alumised kolme- või viielõhesed, tömpide hõlmadega, saagjate servadega, pealt tumerohelised, lidus harjaskarvade tõttu väga karedad, alt heledamad, kattunud hõredate kollakate näärmekarvadega; abilehed munajad, terveservalised, enam-vähem kokku kasvanud.
Humal on kahekojaline taim; isasõied hõredalt pöörisjad, kaenlasisesed, ebasarikjad, õiekroon 3mm pikk, 5 valkjasrohelise õiekattelehega, 5 lühikese tolmukaga, kollaste tolmukapeadega, emasõied tuhedas käbitaolises ebapeas lühikeste oste otsas, kattunud näärmetega, lühiraolised.
Õitseb juulis või augustis.
Ravim
Praegu humalaid ravimina peaaegu ei tarvitata, kuid varem olid ravivahendiks humala emasõisikud, "käbid" - sitobuli Lupuli - ja nendelt sõelumisel eraldatud näärmed - glandulae Lupuli ehk Lupulinum.
Käbisid lühikese raoga kogutakse veidi enne valmimist augusti keskel või lõpul, kui nad on rohekaskollased. Käbid tuleb kohe kuivatada väljas või õhurikkas ruumis õhukese kihina. Droogi moodustavad terved, mittepudenenud, rohekaskollakad käbid tugeva aromaatse lõhnaga ja teravalt mõru maitsega. Kollakaspruunid käbid on ülevalminud ega kõlba droogiks.
Humalakäbid ja lupuliin sisaldavad mõruainet, eeterlikku õli, vaiku, kollast värvainet, palderjanhapet, trimetpplamiini, koliini.
Toimed
Droogi on kasutatud rahustina ja valuvaigistina põie- ja neeruhaiguste puhul, ka närvi- ja südamehaiguste ravimisel rahustusvahendina (valokordiini koostises) ning unetuse korral.
Tavaline annus: 1 teelusikatäiest humalakäbidest valmistada ühe klaasi keeva veega tee ja see õhtul sisse võtta. Humal kuulub ka nn. rahustava tee koostisesse. Välispidiselt on kasutatud droogi hautisena reumavalude puhul. Humalakäbide keedist soovitatakse ka pea pesemiseks juuste väljalangemise korral.
Peamiselt kasutatakse humalaid õlletööstuses.
Taime levi
Allikad
Tammeorg, J., Kook, O. & Vilbaste, G. (1973). Eesti NSV Ravimtaimed. Tallinn: Valgus.
