Humal kasvab jõgede ja ojade kaldatihnikutes, vajukates niisketes kaldametsades ja metsaservadel, tihti ka kultiveeritavana elamute läheduses tapuaedades.
Ravimina kasutati humala käbi.
Humalat kasutatakse rahustina ja valuvaigistina põie- ja neeruhaiguste puhul, ka närvi- ja südamehaiguste ravimisel rahustusvahendina (valokordiini koostises) ning unetuse korral.
Korjatakse juulis ja augustus.
Kirjeldus
Humal kasvab jõgede ja ojade kaldatihnikutes, vajukates niisketes kaldametsades ja metsaservadel, tihti ka kultiveeritavana elamute läheduses tapuaedades.
Ta on mitmeaastane taim rohkete maasiseste horisontaalsete võsunditega, millest lähtuvad lisajuured ja varred. Vars on väänduv (paremale poole), 3-6m pikk, kuni 1cm jäme, kattunudkahetipuliste haajate ronikarvadega. Lehed vastakud, pikarootsulised, ülemised ümardunud või munajad, alumised kolme- või viielõhesed, tömpide hõlmadega, saagjate servadega, pealt tumerohelised, lidus harjaskarvade tõttu väga karedad, alt heledamad, kattunud hõredate kollakate näärmekarvadega; abilehed munajad, terveservalised, enam-vähem kokku kasvanud.
Humal on kahekojaline taim; isasõied hõredalt pöörisjad, kaenlasisesed, ebasarikjad, õiekroon 3mm pikk, 5 valkjasrohelise õiekattelehega, 5 lühikese tolmukaga, kollaste tolmukapeadega, emasõied tuhedas käbitaolises ebapeas lühikeste oste otsas, kattunud näärmetega, lühiraolised.
Õitseb juulis või augustis.
Ravim
Praegu humalaid ravimina peaaegu ei tarvitata, kuid varem olid ravivahendiks humala emasõisikud, "käbid" - sitobuli Lupuli - ja nendelt sõelumisel eraldatud näärmed - glandulae Lupuli ehk Lupulinum.
Käbisid lühikese raoga kogutakse veidi enne valmimist augusti keskel või lõpul, kui nad on rohekaskollased. Käbid tuleb kohe kuivatada väljas või õhurikkas ruumis õhukese kihina. Droogi moodustavad terved, mittepudenenud, rohekaskollakad käbid tugeva aromaatse lõhnaga ja teravalt mõru maitsega. Kollakaspruunid käbid on ülevalminud ega kõlba droogiks.
Humalakäbid ja lupuliin sisaldavad mõruainet, eeterlikku õli, vaiku, kollast värvainet, palderjanhapet, trimetpplamiini, koliini.
Toimed
Droogi on kasutatud rahustina ja valuvaigistina põie- ja neeruhaiguste puhul, ka närvi- ja südamehaiguste ravimisel rahustusvahendina (valokordiini koostises) ning unetuse korral.
Tavaline annus: 1 teelusikatäiest humalakäbidest valmistada ühe klaasi keeva veega tee ja see õhtul sisse võtta. Humal kuulub ka nn. rahustava tee koostisesse. Välispidiselt on kasutatud droogi hautisena reumavalude puhul. Humalakäbide keedist soovitatakse ka pea pesemiseks juuste väljalangemise korral.
Peamiselt kasutatakse humalaid õlletööstuses.
Taime levi
Allikad
Tammeorg, J., Kook, O. & Vilbaste, G. (1973). Eesti NSV Ravimtaimed. Tallinn: Valgus.
viimane buss sõidab
tühjalt läbi lompide
lõpp-peatuse poole
selle kannul takso
lombid veel värelemas
toob hilineja uksele
üksik kogu rühib läbi vihma
ja vettinud lehtede
kes sa oled?
kust sa tuled?
polegi oluline
aga jõua turvaliselt koju
Peaks magama jääma, sest homme jälle tööle. Aga mind piinab ikka veel see asi, millega ma olen oma lähedasi piinanud... mu tarkusehammaste kasvamisvalu. Ja piisaks sellestki, aga eiii.. pool mu suu on nii paistes, et ma ei saa normaalselt rääkida, niiet ma susistan nagu mõni laps, kes vajab logopeedi. Lisaks sellele on mu nägu, mis on eelnevad 18 aastat jumala puhas olnud, välja löönud täiesti jubedalt.. nii et mul on raskusi seda meigiga katta. Ja kolmas mure, mis mul ei lase magada on mu töövorm, mis on niigi lühike. Panin ta täna oma pesumasinasse, mis on teadagi asjade kahandaja ja riiete sööja... seega ma ei kujuta ette ka, kas see mulle homme selga läheb. Vot, aga ma nüüd vaatan american pie 2 edasi ja püüan suikuda unede maale.
