Humal kasvab jõgede ja ojade kaldatihnikutes, vajukates niisketes kaldametsades ja metsaservadel, tihti ka kultiveeritavana elamute läheduses tapuaedades.
Ravimina kasutati humala käbi.
Humalat kasutatakse rahustina ja valuvaigistina põie- ja neeruhaiguste puhul, ka närvi- ja südamehaiguste ravimisel rahustusvahendina (valokordiini koostises) ning unetuse korral.
Korjatakse juulis ja augustus.
Kirjeldus
Humal kasvab jõgede ja ojade kaldatihnikutes, vajukates niisketes kaldametsades ja metsaservadel, tihti ka kultiveeritavana elamute läheduses tapuaedades.
Ta on mitmeaastane taim rohkete maasiseste horisontaalsete võsunditega, millest lähtuvad lisajuured ja varred. Vars on väänduv (paremale poole), 3-6m pikk, kuni 1cm jäme, kattunudkahetipuliste haajate ronikarvadega. Lehed vastakud, pikarootsulised, ülemised ümardunud või munajad, alumised kolme- või viielõhesed, tömpide hõlmadega, saagjate servadega, pealt tumerohelised, lidus harjaskarvade tõttu väga karedad, alt heledamad, kattunud hõredate kollakate näärmekarvadega; abilehed munajad, terveservalised, enam-vähem kokku kasvanud.
Humal on kahekojaline taim; isasõied hõredalt pöörisjad, kaenlasisesed, ebasarikjad, õiekroon 3mm pikk, 5 valkjasrohelise õiekattelehega, 5 lühikese tolmukaga, kollaste tolmukapeadega, emasõied tuhedas käbitaolises ebapeas lühikeste oste otsas, kattunud näärmetega, lühiraolised.
Õitseb juulis või augustis.
Ravim
Praegu humalaid ravimina peaaegu ei tarvitata, kuid varem olid ravivahendiks humala emasõisikud, "käbid" - sitobuli Lupuli - ja nendelt sõelumisel eraldatud näärmed - glandulae Lupuli ehk Lupulinum.
Käbisid lühikese raoga kogutakse veidi enne valmimist augusti keskel või lõpul, kui nad on rohekaskollased. Käbid tuleb kohe kuivatada väljas või õhurikkas ruumis õhukese kihina. Droogi moodustavad terved, mittepudenenud, rohekaskollakad käbid tugeva aromaatse lõhnaga ja teravalt mõru maitsega. Kollakaspruunid käbid on ülevalminud ega kõlba droogiks.
Humalakäbid ja lupuliin sisaldavad mõruainet, eeterlikku õli, vaiku, kollast värvainet, palderjanhapet, trimetpplamiini, koliini.
Toimed
Droogi on kasutatud rahustina ja valuvaigistina põie- ja neeruhaiguste puhul, ka närvi- ja südamehaiguste ravimisel rahustusvahendina (valokordiini koostises) ning unetuse korral.
Tavaline annus: 1 teelusikatäiest humalakäbidest valmistada ühe klaasi keeva veega tee ja see õhtul sisse võtta. Humal kuulub ka nn. rahustava tee koostisesse. Välispidiselt on kasutatud droogi hautisena reumavalude puhul. Humalakäbide keedist soovitatakse ka pea pesemiseks juuste väljalangemise korral.
Peamiselt kasutatakse humalaid õlletööstuses.
Taime levi
Allikad
Tammeorg, J., Kook, O. & Vilbaste, G. (1973). Eesti NSV Ravimtaimed. Tallinn: Valgus.
Kanarbik kasvab kuivades metsades, nõmmedel, liivikutel, raiesmikel, luitedel, ka rabamännikutes.
Kogutakse õitsemise ajal, juulist septembrini, ja kuivatatakse katusealustes laialilaotatuna.
Kasutatud sapi- ja neerukivide puhul, liigse rasvumise vastu, närvide rahustamiseks, maokatarri raviks ja maomahla liigse happesuse korral.
Kirjeldus
Kanarbik kasvab kuivades metsades, nõmmedel, liivikutel, raiesmikel, luitedel, ka rabamännikutes. Ta on mitmeaastane kääbuspõõsas, 20-60cm kõrge.
Vars püstine või tõusev, paljas või veidi lühikarvane. Lehed väga kitsad ja lühikesed, peaaegu nõeljad, asetsevad katusekibide taoliselt, enamasti 4-realiselt. Õied väikesed, kellukjad, lillapunased, harva valged, neljalõhesed, lühiraolised, okste otsas ühekülgse kobarana; õiekroon tupest umbes poole lühem, mõlemad ühesuguse värvusega; kroon- ja tupplehti 4, tolmukapead lisemega. Vili - kupar.
Õitseb juulist septembrini. Esineb kogu Eesti NSVs.
Kogutakse õitsemise ajal ja kuivatatakse katusealustes laialilaotatuna.
Ravim
Kanarbik ei kuulu praegu ametlikult ravimtaimede hulka. Varem oli ta ravimtaim, kusjuures kasutati peamiselt ta õitsevat latva - herba Ericae. Droog toimib diureetiliselt.
Droog on omapärase lõhnaga, vaiguse, mõrkja maitsega, sisaldab flavoonglükosiide (kvertsitriin ja müritsitriin), arbutiini (kuni 1,5%), parkaineid jm.
Mesilased leiavad kanarbiku õitest sügisel mesinestet ja kanarbikumesi on hea kvaliteediga.
Toimed
Kanarbiku droogi kasutati teena (40 grammi 1 liitri keeva vee kohta) sapi- ja neerukivide puhul, annuses 1/2 klaasi korraga ja 1 kord päevas.
Rahvaravimina tarvitati kanarbikuteed liigse rasvumise vastu, närvide rahustamiseks, maokatarri raviks ja maomahla liigse happesuse korral.
Taime levi
Allikad
Tammeorg, J., Kook, O. & Vilbaste, G. (1973). Eesti NSV Ravimtaimed. Tallinn: Valgus.
