#prioriteedid

[hybriidmootor]

mulle meeldib värske õhk käia kõrtsis kinos kohvikus sõita bussiga tööle trammiga koju ja laevaga soome kiikuda mänguväljakutel noogutada koosolekutel suruda käsi paitada päid ja joosta mööda linnatänavaid aga kõige rohkem meeldib mulle katsuda oma nägu

[naiivitaarium]

KUIDAS SAADA ÕIGLAST PALKA?

Lähiajal on mul ees ootamas vestlus oma tööandjaga, sest kavatsen teatud põhjustel küsida palgakõrgendust. Kuna kõike, eriti rahaasju, tuleb aga põhjendada, hakkasin endamisi arutlema, mismoodi suudaksin ma oma mõtet edasi anda nii, et ka kõrvalseisja (ehk keegi teine peale minu) aru saaks, miks ma tunnen, et olen hetkel alamakstud. Lugesin Postimehest artiklit nimega „15 märki, et oled alamakstud“ ning kuigi igasuguseid veebiartikleid ei tasu alati tõe pähe võtta, näitab siiski juba see, et kõikides punktides end ära tundsin, et aeg on midagi muuta. Näiteks 9. punkt: sinu suhtumine on: „Ma olen lihtsalt õnnelik, et saan tööd teha“. Nii töös kui ka eraelus on mul kokkuvõtvalt ja lihtsalt öeldes kolm prioriteeti, mis omavahel sügavuti põimunud on. Esimeseks prioriteediks on minu jaoks alati hingerahu ja õnnetunne. Teiseks on kasulikkus - minu suutlikkus ja tahtmine olla kasulik nii endale kui teistele. Ning kolmandaks on õiglane tasu. Olgu tasuks raha, teatud krediit või palju kallisid. Kui MINA tunnen, et see ongi see, mida ma soovin, on kõik korras. Nagu ma ütlesin, on need kolm prioriteeti omavahel sügavuti põimunud. Kuidas? Selgitan. Kui mul poleks hingerahu, ei suudaks ma olla kasulik. Kui ma pole kasulik, ei saa ma õiglast tasu, sest ma lihtsalt pole seda väärt. Ning kui ma ei saa õiglast tasu, ei saavuta ma ka õnnetunnet. Leian, et sellele tuginedes suudab igale 4aastasele selgeks teha, mida tähendab õiglase tasu vajalikkus ja see, et rahulolev töötaja teeb kasumlikku tööd. Lihtne, loogiline. Ma ei ole küll mingi ettevõtlusguru, kuid inimlikkuse pooldajana loodan, et ühel päeval hakkab ka teatud ettevõtjatel pirnike pea kohal põlema ja nad saavad aru, kust tegelikult kasumlikkus tuleb – töötajatest. Ja lõpetuseks annan sõna Eesti Panga nõukogu endisele esimehele, Jaan Männikule: "Üks poliitik ütles, et tema naisel on ettevõte ja kui tema peaks maksma 800 eurot kuus, siis peaks ta ettevõtte kinni panema. Aga mina ütleksin selle peale, et jah, kui terve su äri mõte on selle peale ehitatud, et maksta saab 500–600 eurot, siis tuleb see tõesti kinni panna."